Tsiviilasi nr 2-08-11923
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
9. märts 2009, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-11923
Tsiviilasi
AS BIGBANK hagi Silver Ojavere vastu 11 314,32 krooni ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
6000 krooni hageja AS BIGBANK (endine ärinimi AS Balti Investeeringute Grupi Pank, RK 10183757, asukoht Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Mooni Ränkel;
Menetlusosalised ja nende esindajad
kostja Silver Ojavere Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
AS BIGBANK võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Silver Ojavere võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja.
AS BIGBANK esitas 28.03.2008 Tartu Maakohtule hagi Silver Ojavere vastu 25.01.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600249/25tt alusel hageja poolt kostjale antud krediidi võlgnevuse nõudes. Lepingu alusel sai kostja hagejalt 5000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 24,49% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi nr S
Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.
Käesolevas asja on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.09.2008 (tl 45). Muuhulgas kohustas kohus kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, 2(4)
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 25.01.2006 tarbijakrediidilepingust nr 0600249/25tt maksegraafiku ja üldtingimustega (tl 11-18), 13.07.2006 meeldetuletuskirjast (tl 22), 21.08.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600249/25tt ülesütlemishoiatusest (tl 23), hageja hinnakirjast (tl 25), ajalehes Postimees 13.03.2006 avaldatud teatest hageja kasutatavate krediidilepingute üldtingimuste muutmise kohta, BIG Pank AS juhatuse 10.03.2006 käskkirjast nr 18 „Muudatused krediidilepingute üldtingimustes“ ja krediidilepingute üldtingimustest (tl 16-20), viivisearvestuse (tl 10). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lõike 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lõike 6 kohaselt ei ole lubatud viivist nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Riigikohus on 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 selgitanud tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue 3(4)
kostjalt leppetrahvi 1000 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Samuti kuulub ümberarvestamisele viivis perioodi eest 23.10.2006-28.03.2008, sest hageja on arvutanud viivist rahaliste kohustuste, mille hulgas on ka leppetrahv, tasumisega viivitamiselt. Õiguslikult on põhjendatud hageja viivise nõue eespool nimetatud perioodi eest summas 2479,58 krooni (5700 × 29,49% : 365 × 522 + 75,62). Hageja nõue mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 29,49 % viivist tagastamata intressi summalt aastas tuleb jätta rahuldamata, kuna alates 01.01.2009 on TsMS § 461 lõige 4, mis võimaldas taotletud kujul viivise arvestamist intressilt, kehtetu. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS-i BIGBANK hagi Silver Ojavere vastu 9892,57 krooni ning veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmiseks. Veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis tuleb kostjalt välja mõista alates 29.03.2008, kuna 28.03.2008 eest arvestatud viivis sisaldub juba sissenõutavaks muutunud viivise hulgas. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (87% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.