2-08-76571/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-76571 Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik ASH (edaspidi hageja) esitas 17.11.2008 kohtule hagi D G (edaspidi kostja) vastu 1 388,78 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.06.2007 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa Classic Rev krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, krediidilimiidiga 4 000 krooni. Kostja kohustus tasuma kasutatud krediidi ja selle kasutamise eest intressi 16% aastas iga järgneva kuu 15. kuupäeval. Kostja kohustus hoolitsema selle eest, et nimetatud kuupäevaks oleks tema arvelduskontol makse sooritamiseks piisavalt vaba raha. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Seisuga 07.11.2008 võlgneb kostja hagejale 1 338,78 krooni, millest põhivõlg on 1 004,39 krooni, intress 0,45 krooni, viivis 105,30 krooni ja samas nõudes maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 278,64 krooni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 07.01.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

2-08-76571 Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud põhinõude, intressi ja viivise osas. Hageja on hagiavalduse esitamisel 17.11.2008 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel 21.06.2007 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 ja 402 alusel. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Samas nõudes maksekäsu kiirmenetluses tehtud kulutused (riigilõiv ja postikulu) krooni on vaadeldav menetluskuluna, mille kindlaksmääramine ja väljamõistmine toimub vastavalt TsMS § 173 jj sätete alustel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja postikulu 28,64 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise väljaandes Ametlikud Teadaanded tasu ja hageja esindaja kulu 2 400 krooni, kokku 3 028,64 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on menetluskuluks tsiviilasjas ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja sai kohtumääruse, millega jäeti hageja nõue rahuldama maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel kätte 04.11.2008, seega esitas hageja hagiavalduse TsMS § 144 p 7 täheldatud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu, arvestades asja mahtu ja keerukust põhjendatud summas 1 200 krooni. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 1 828.64 krooni – riigilõiv (2x250) 500 krooni, kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 100 krooni, lepingulise esindaja kulu 1 200 krooni ja postikulu 28,64 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).