Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord AS BIGBANK võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Margus Namm võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

07.11.2008 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS BIGBANK ja Margus Namm 02.07.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0722589/96st. Lepingu alusel andis hageja kostjale 63 989,22 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 27,14% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 92 297,85 krooni. Kokkuleppe nr 1 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 21.08.2007 loeti uueks intressimääraks 25,04% uuelt krediidisummalt aastas. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, ütles hageja lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 125 175,97 krooni, millest 91 200,44 krooni on tagastamata krediidisumma, 11 486,77 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 18 240,09 krooni leppetrahv, 3048,67 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu. Täiendavalt palub hageja mõista kostjalt alates 05.11.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,04% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 14.11.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 40). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 07.01.2009 (tl 42). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit 2(4)

pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 02.07.2007 tarbijakrediidilepingust nr 0722589/96st maksegraafiku ja üldtingimustega (tl 18-22), 21.08.2007 kokkuleppest nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta maksegraafikuga (tl 30-34), 20.06.2008, 28.07.2008 ja 25.08.2008 meeldetuletuskirjadest (tl 2325), 03.09.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0722589/96st ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest (tl 26-27), hageja kehtestatud hinnakirjast (tl 28), viivisearvestuse (tl 29). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lõike 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Riigikohus on 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 selgitanud tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostjalt leppetrahvi 18 240,09 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Nõude vähendamisel leppetrahvi osa võrra kuulub ühtlasi ümberarvestamisele viivis perioodi 26.09.2008-05.11.2008 eest. Õiguslikult on põhjendatud hageja viivise nõue eespool nimetatud perioodi eest summas 2548,14 krooni (92 400,44 × 25,04% : 365 × 40 + 12,57). Arvestades eeltoodut rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS-i BIGBANK hagi Margus Nammi vastu 106 435,35 krooni ning veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmiseks. Veel 3(4)

sissenõutavaks mittemuutunud viivis tuleb kostjalt välja mõista alates 06.11.2008, kuna 05.11.2008 eest arvestatud viivis sisaldub juba sissenõutavaks muutunud viivise hulgas. Tartu Maakohtu 10.11.2008 määrusega arestiti hagi tagamiseks Margus Nammi pangakontod ja –hoiused Eesti Vabariigis tegevusluba omavates krediidiasutustes kokku 45 600,22 krooni ulatuses AS-i BIGBANK kasuks. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (85% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 15% ulatuses hageja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.