2-09-2963
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. märts 2009, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi A. R.`i vastu võlgnevuse 9670,08 krooni nõudes.
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine/ Kompromissi kinnitamine /Riigilõivu tagastamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht:xxx) S.r P. (volikirja alusel)
Hageja esindaja: A. R. (IK xxx) Kostja: Resolutsioon Kinnitada AS Kohtla-Järve Soojus ja kostja vaheline kompromiss, mille kohaselt: A. R. kohustub tasuma AS-ile Kohtla-Järve Soojus võlgnevuse koos menetluskuludega summas 9776 (üheksa tuhat seitsesada seitsekümmend kuus) krooni 38 senti 10 (kümne) kalendrikuu jooksul alates märtsist 2009, igakuuliste maksetena 1 000 (üks tuhat) krooni, kusjuures viimase makse suuruseks on 776,38 krooni. Igakuine makse peab olema laekunud hageja arvele hiljemalt jooksva kalendrikuu 25. kuupäevaks. Eelnimetatud summad tuleb kanda AS Kohtla-Järve Soojus arveldusarvele Hansapangas nr. xxx, märkides maksekorralduse selgituse lahtrisse “ xxx Võlgnevuse mitte tasumisel esitatakse kohtulahend kohtutäiturile võlgniku suhtes kohese sundtäitmise alustamiseks. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-09-2963 menetlus. Tagastada AS-le Kohtla-Järve Rahandusministeeriumi arvele nr xxx (viitenumber xxx) 22. jaanuaril 2009 tasutud riigilõivust 2000 kroonist pool, st. 1300 (üks tuhat kolmsada) krooni arvele nr. xxx Hansapank. 1 (3)
Määrus saata teadmiseks hagejale Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord
ning täitmiseks kostjale ning täitmiseks Kohtute
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
Viru Maakohtu menetluses on AS Kohtla-Järve Soojus hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjatelt välja mõista võlgnevus ning menetluskulud. Hageja põhinõue moodustab 6598,38 krooni ning kõrvalnõuded 3071,70 krooni. Hageja loobub tagasivõtmatult viivisnõude summas 3071,70 krooni nõudest. Hageja on tasunud riigilõivu 1400 krooni. Pooled esitasid kohtule kompromissi kinnitamiseks ning menetlus lõpetamiseks. Kokku tunnistab kostja hageja ees võlgnevust 9 776, 38 krooni Põhivõlg on 6598,38 krooni, riigilõiv 1400 krooni ja õigusabi kulud 2478 krooni. Menetluse lõpetamise tagajärgedest on pooled teadlikud. Samuti paluvad pooled kohtul tagastada hageja poolt pool tasutud riigilõivust. Hageja taotleb enamtasutud riigilõivu 600 krooni tagastamist, kuna põhinõue moodustab 6598,38 krooni, millelt tuli tasuda riigilõivu 1400 krooni. Hageja on ekslikult tasunud 2 000 krooni.
Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning komproimissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel. Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ning põhjendatud. Riigilõivu seaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. 2 (3)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem Hageja esitas kohtule hagi, mille kohaselt on põhinõude suuruseks 6598,38, millelt tuli tasuda riigilõivu 1400 krooni. Hageja on tasunud 2000 krooni Rahandusministeeriumi arvele. Kohus leiab, et kuna hageja on ekslikult tasunud riigilõivu suuremas määras, kuulub taotlus rahuldamisele. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
Evi Kool Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.