Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduse kohaselt on Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel 29.11.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0711128/95st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 112 166 krooni ja 89 senti. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 24,93% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja lepingutingimusi korrektselt ei täitnud. 02.10.2008.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ja palus võlgnevuse tasuda kahe nädala jooksul. Kostja hoiatusele ei reageerinud, kohustust ei täitnud. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 23.10.2008.a. lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt 148 572 krooni ja 12 sendi tasumist. Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostja midagi ei tasunud, siis palub hageja kostjalt välja mõista 134 171 krooni ja 81 senti, millest krediidisumma 111 130 krooni ja 39 senti, intress 13 992 krooni ja 76 senti, viivis 7 848 krooni ja 66 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 200 krooni. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda ja nõuda kogu võla tasumist. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 02.02.2009.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 24,93% krediidisummalt aastas.. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, maksegraafik, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, viivise arvestus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri. II. Kostja kirjalik vastus. vastus. Kostja kohtule 05.03.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses hagile vastuväiteid ei oma ja võtab hagi õigeks, vastuhagi esitada ei soovi, on nõus kirjaliku menetlusega. III III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 12 585 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeks võtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 401, 402, 367 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, §-de 440-442, § 468 lg. 1 p. 1, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 14.aprillil 2009.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.