Võlaõigus › Töövõtulepingud

kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja nõue ja põhjendused 08.01.2007 andis FIE Hans Linask (esialgne võlausaldaja) üle elektriprojekti kostjale. 23.05.2008 on järelevalveinspektor väljastanud ka tunnistuse elektriseadeldise vastavuse kohta Eesti Vabariigis kehtestatud ohutusnõuetele ning kinnitab, et seadeldist võib ettenähtud otstarbel kasutamiseks pingestada. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt esialgse võlausaldaja ees võetud kohustusi kokkulepitud summade tasumises osas. 11.07.2008 loovutas esialgne võlausaldaja kostja võlgnevuse põhisummas koos kõrvalnõuetega, sealhulgas õigusega nõuda viivist ja kahju hüvitamist, hagejale. Vastavasisuline teatis saadeti ka kostjale. 08.12.2008 seisuga moodustavad kostja tasumata maksed põhivõlgnevuse osas 38 000 krooni ning viivisevõlgnevuse osas 3866.51 krooni. 09.12.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista võlgnevus ja viivis kokku summas 41 866.51 krooni ning lisaks alates 08.12.2008 viivis seaduses sätestatud määras ehk 0.305556% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 16.01.2009 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks käesolevas tsiviilasjas. TsMS § 318 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Hagimaterjalid on 21.01.2009 kätte toimetatud kostja seaduslikule esindajale, juhatuse liige Kati Kersnale. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga, arvega nr 0801-07/10, elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusega, nõude loovutamise lepinguga nr 01791107-0708L, ja 11.07.2008 teatisega nõude loovutamise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1-6 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ja viivise kokku summas 41 866.51 krooni ning alates 08.12.2008 viivise seaduses sätestatud määras ehk 0.305556% päevas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hageja on oma menetluskulud nimetanud hagiavalduses, määrab kohus kindlaks menetluskulud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 2250 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.