lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-55551/2

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 05.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-55551/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1302
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-55551

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-55551

Tsiviilasi

ASE hagi Z P vastu võlgnevuse 2679,16 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2679,16 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

-

Asja läbivaatamise kuupäev

hageja: ASE(registrikood XXX; asukoht XX) hageja lepinguline esindaja: T Ilves (Julianus Inkasso OÜ ) kostja: Z P (isikukood XXX; registrijärgne elukoht XXX; töökoht ASG, XXX)

2. märts 2009.a; kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt Z P hageja ASE kasuks välja põhivõlgnevusena 2679,16 krooni (kaks tuhat kuussada seitsekümmend üheksa krooni ja 16 senti) ja viivisena 474,22 krooni (nelisada seitsekümmend neli krooni ja 22 senti).
3.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Mõista kostjalt Z P hageja ASE kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni ja õigusabikulud 2118,64 krooni (kaks tuhat ükssada kaheksateist krooni ja 64 senti).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 5. märtsil 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 1000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

27.08.2008.a saabus Harju Maakohtusse ASEhagi Z P’i vastu 3153,38 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt osutab hageja elamute ja hoonete soojusenergiaga varustamise teenust Maardu linnas. Hageja võttis 01.09.2001.a AS-lt ASM üle Maardu linna kaugküttevõrgu opereerimise ja tarbijate soojusega varustamise. Ülevõtmise järgselt oli vajalik uute somüügilepingute sõlmimine tarbijatega, kuna AS ASM oli soojuse eest arveid esitanud inimestele üürilepingute alusel. Kuna kõikide elanikega müügilepingu sõlmimine lepingudokumendi allkirjastamise teel ei olnud praktiliselt mõeldav, saatis hageja kõikidele klientidele soojuse ostu-müügi üldtingimused. Leping loeti sõlmituks kaugkütte tarbija aktseptiga, milleks saab antud situatsioonis lugeda mistahes tarbija positiivset käitumist, s.h soojuse tarbimise jätkamist, arve tasumist ja/või vastuväite esitamata jätmist. Hageja pöörab veel tähelepanu sellele, et enne 01.07.2003.a ei olnud seadusega nõutud soojuse ostu-müügilepingu kirjalikku vormi. Hageja asub seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud soojuse ostumüügileping. AS ASM ja kostja vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu nr 2003/49 alusel kohustus kostja tasuma kõik korteri aadressil Maardu Keemikute 12A -13 (s.h 1⁄2 köögist ja panipaigast) kasutamisega seotud teenused ja kulud, s.h kütte ja elektrienergia eest. Eluruumi üürilepingu p

2.3.alusel kohustus kostja kütte tasuma hagejale. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest igakuiselt arveid koos võlgnevuse tasumiseks vajaliku teabega. Kostja on arved kätte saanud, kuid kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Vastavalt lepingu p-le 16, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% tasumata summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Seisuga 06.09.2004.a on kostjale esitatud arved tasumata summas 2679,16 krooni ning viivis summas 474,22 krooni, kokku 3153,38 krooni. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid töökoha aadressile Kapi 7-3, Tallinn ning kohustas kostjat kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 02.12.2008.a edasiandmiseks kätte kostja tööandjale. TsMS § 322 lg 2 alusel loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

2-08-55551 02.02.2009.a saabus kohtusse hageja esindaja poolt taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulude nimekiri: 1) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni; 2) lepingulisele esindajale tasutud esindustasu 2500 krooni (koos käibemaksuga).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 250 krooni ja õigusabikuludest 2500 krooni (koos käibemaksuga). Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga XXX, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 2500 krooni maha arvestada käibemaks 381,36 krooni.

Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 2679,16 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 10 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 5000 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud 2118,64 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja