lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-7578/8

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 05.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-7578/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1825
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisVÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõueTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 238 lg 5Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 329 lg 1Avalduste esitamise õigeaegsusTsÜS § 121 lg 2Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-7578/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.06.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-7578

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

ÄRAKIRI

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-7578

Tsiviilasi

A K hagi OÜS vastu 15 365,65 krooni leppetrahvi saamiseks

Tsiviilasja hind

15 365, 65 krooni

Menetlusosalised ja nende

-

hageja: A K (isikukood XXX; elukoht XXX)

esindajad

-

hageja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk

-

kostja: OÜS(registrikood XXX; asukoht XXX)

-

kostja esindaja: juhatuse liige RR

-

kostja lepinguline esindaja: Juri Kononov

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

17. veebruar 2009.a -

hageja ja tema esindaja Vassili Kosteitšuk

-

kostja esindajad RR ja Juri Kononov

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja A K kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 5. märtsil 2009.a. Kaebus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 133 lg 2Teise isiku teadmise omistamine
TsÜS § 138Hea usu põhimõte
VÕS § 158Leppetrahvi mõiste

2-08-7578 võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.28. veebruaril 2008.a esitas A K Harju Maakohtule hagi OÜ(OÜ) S vastu 15 365,65 krooni suuruse leppetrahvi väljamõistmiseks.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohasel sõlmisid pooled 14. märtsil 2007.a ostu-müügi lepingu (edaspidi: müügileping), mille alusel kohustus kostja paigaldama Tallinnas aadressil XXX asuvasse korterisse köögimööbli koos tehnikaga, kokku väärtusega 61 300 krooni. Vastavalt müügilepingu punktidele 2.1 ja 2.2 kohustus kostja seda tegema hiljemalt 2007.a 19. nädalal, mis lõppes 13. maiga 2007.a. Tegelikult paigaldas kostja tellitud köögimööbli ja tehnika alles 26. oktoobril 2007.a. Nimetatud päeval on pooled allkirjastanud ka müügilepingu punkti 1.4 kohase üleandmise-vastuvõtmise akti. Tulenevalt eeltoodust oli kostja oma kohustuste täitmisega kokku viivituses 167 päeva (s.o ajavahemikus 14.05.2007-26.10.2007). Müügilepingu punkti 5.3 kohaselt on ostjal (hagejal) õigus kauba tarnimise tähtaegade ületamisel rohkem kui kümme tööpäeva nõuda müüjalt (kostja) leppetrahvi 0,15% tellimuse maksumusest iga viivitatud päeva eest. Tellimuse maksumuseks on 61 300 krooni. Seega on leppetrahvi suurus iga viivitatud päeva eest 91,95 krooni (s.o 61 300 kr x 0,15%) ning kokku on hagejal õigus nõuda 167 päeva eest leppetrahvi 15 365,65 krooni
3.Esitatud nõuete õigusliku alusena on hagiavalduses viidatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lgtele 1 ja 2 ning § 158 lg-le 1.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata.

4.3. juulil 2008.a esitatud kirjalikus vastuses möönab kostja, et pooled sõlmisid hagiavalduses nimetatud müügilepingu, millega kostja kohustus paigaldama köögimööbli ja tehnika aadressil XXX, Tallinn, hiljemalt 13. maiks 2007.a. Kostja tegeleb ise üksnes köögimööbli valmistamisega. Kostja väidab, et köögimööbel valmis kokkulepitud ajaks, kuid vajalik tehnika selleks kuupäevaks ei saabunud. Nimetatud asjaolust teavitas kostja hagejat viivitamatult. Pooled leppisid kokku, et hageja poolt tellitud mööbel jääb hoiule kostja lattu kuni köögitehnika saabumiseni. Seetõttu tasus hageja ka müügilepingus märgitud summa köögimööbli ja –tehnika paigaldamise eest kokkulepitust hiljem – 6. juulil 2007.a (mitte 13.05.2007.a). Pärast vajaliku köögitehnika saabumist toimus koheselt ka köögimööbli ja –tehnika paigaldus vastavalt müügilepingule ning pooled allkirjastasid tööde teostamise vastuvõtu-üleandmise

2-08-7578 akti. Leppetrahvinõude on hageja esmakordselt esitanud hagiavalduses (mis saabus kohtusse 28.02.2008.a). Samas pidi hageja müügilepingus kokkulepitud tähtaja rikkumisest teada saama 2007.a mais. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kuivõrd hageja ei ole esitanud enda leppetrahvinõuet mõistliku aja jooksul, on hageja leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud.

MENETLUSE KÄIK

5.7. jaanuaril 2009.a on hageja esitanud kohtule seisukoha kostja vastuväidete osas ning täiendavate dokumentaalsete tõenditena telefonikõnede eristused. Hageja leiab, et VÕS § 159 lg-le 2 ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, sest hageja on korduvalt teatanud kostjale, et ta leppetrahvi nõuab. Seda kinnitavad hageja korduvad telefonikõned, mille eesmärgiks oli kostja kohustuse täitmisele sundimine ka leppetrahvi nõude abil. Täiendavalt esitatud tõenditest nähtub, et hageja helistas kostja kontaktnumbrile (XXX) ajavahemikus 03.07.2007-06.09.2007 kokku üheksal korral ning lisaks kontaktnumbrile (XXX) 22., 25. ja 31. oktoobril 2007.a. Asjaolu, et hageja helistas kostjale ka pärast mööbli paigaldamist, kinnitab kindlasti ka leppetrahvinõude esitamist. Hageja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et tema on teatanud kostjale nii lepingu rikkumisest kui ka leppetrahvi tasumise nõudest, valides selleks mõistliku viiv ja teinud seda seadusega lubatud suulises vormis (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 70). Leppetrahvi nõude esitamist võib tunnistajana kinnitada hageja abikaasa GP.
6.Samuti on kostja 7. jaanuaril 2009.a esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles sisuliselt korratakse varasemalt esitatud vastuväiteid. Kostja on oma seisukohtade põhjendamiseks täiendavalt viidanud Riigikohtu 14. mai 2007.a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08. Samuti leiab kostja, et kuivõrd hageja teostas viimase lepingujärgse makse 6. juulil 2007.a (mitte 13.05.2007.a), siis on kostja oma kohustuste täitmisega viivitanud maksimaalselt 97 päeva, mitte 167 päeva.
7.Kohtuistungil jäi hageja menetluse käigus esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistaja G.P i.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Pooltel puudub vaidlus selles, et 14. märtsil 2007.a sõlmitud müügilepinguga kohustus kostja paigaldama Tallinnas aadressil XXX asuvasse korterisse köögimööbli koos tehnikaga ning et kostja kohustuste täitmise tähtajaks oli (vastavalt lepingu punktidele 2.1 ja 2.2) 13. mai 2007.a. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja on enda müügilepingu järgsed kohustused tähtaegselt täitnud, kuid kostja viivitas enda lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, paigaldades köögimööbli ja –tehnika 26. oktoobril 2007.a (vt ka toimik, lk 3-4). Kostja ei ole ka vaidlustanud seda, et müügilepingu punkti 5.3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kauba tarnimise tähtaegade ületamisel rohkem kui kümme tööpäeva kostjalt leppetrahvi 0,15% tellimuse maksumusest iga viivitatud päeva eest ning et tellimuse maksumuseks oli 61 300 krooni.
10.Pooltel on õiguslik vaidlus selles, kas hageja on VÕS § 159 lg 2 alusel kaotanud leppetrahvi nõudmise õiguse (kuna ei ole leppetrahvi nõudmisest teatanud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist). Vastavalt VÕS § 158 lg-le 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

2-08-7578

11.Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõudmise õiguse vastavalt VÕS § 159 lg-le 2 kaotanud. Puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et hageja oleks enne hagiavalduse kohtule esitamist lepptrahvi nõudmisest kostjale teatanud. Kostja on põhjendatult märkinud, et hageja pidi kostja lepingujärgsete kohustuste rikkumisest teada saama 2007.a mais. Leppetrahvi nõude esitamisega rohkem kui kaheksa kuud pärast lepingurikkumise avastamist ei ole hageja VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud mõistliku aja kriteeriumit käesoleval juhul järginud. Hageja väidete kohaselt teatas ta leppetrahvi nõudmisest kohe pärast mööbli paigaldamist kostja esindajaga toimunud telefonivestluses (vt toimik, lk 27-28). Nimetatud asjaolu tõendamiseks on hageja 7. jaanuaril 2009.a esitanud kohtule telefonikõnede eristused (vt toimik, lk 40-59). Samuti on kostja nimetatud asjaolu soovinud tõendada tunnistaja G.P ütlustega. Kohus leiab, et telefonivestluste toimumise faktist ei saa veel teha järeldust nende sisu kohta. Tunnistaja G.P ütlused (vt toimik, lk 75-76) ei ole teisi asjas esitatud tõendeid arvestades kohtu hinnangul usaldusväärsed, mistõttu kohus jätab need kooskõlas TsMS § 238 lg 5 teises lauses sätestatuga asja lahendamisel arvestamata. Asja materjalidest nähtub, et poolte poolt 26. oktoobril 2007.a allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis (koostatud vastavalt müügilepingu punktile 1.4) on hageja kinnitanud pretensioonide puudumist (vt toimik, lk 7). Samuti tuleb arvestada, et G.P on hageja abikaasa, mistõttu võib ta olla isiklikult huvitatud käesoleva tsiviilasja lahendamisest hageja kasuks.
12.Isegi kui eeldada hageja väidete õigsust ja arvestada G.P ütlustega, oleks hageja kohtu hinnangul käitunud oma õiguste teostamisel hea usu põhimõtte vastaselt ning seetõttu leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud. TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on muu hulgas ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Õiguste kuritarvitamine võlausaldaja poolt võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega (vt nt: Riigikohtu 7. novembri 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07 (p 16)). Hageja poolt leppetrahvinõude väidetav esitamine pärast ülalosundatud üleandmise-vastuvõtmise akti reservatsioonideta allkirjastamist oleks käesoleval juhul vaadeldav võlausaldaja vastuolulise käitumisena. Ka G.P ütluste järgi esitati leppetrahvinõue (mida tunnistaja nimetas viivisenõudeks) kostjale telefoni teel 2007.a oktoobri lõpus pärast tellitud köögimööbli ja -tehnika paigaldamist (vt toimik, lk 75).
13.Lähtudes ülaltoodust, jätab kohus hagi rahuldamata.
14.Seonduvalt poolte väidetega lisab kohus järgmist. Nõustuda ei saa kostja käsitlusega, et leppetrahvinõudest teatamiseks oleks hageja pidanud ühendust võtma kostja juhatuse liikmega. Hageja on asja materjalist nähtuvalt helistanud tellimuses märgitud kostja kontaktnumbritel (vt toimik, lk 6). Enda väidete kohaselt on hageja teatanud telefonikõnedes ka leppetrahvi nõudmisest. TsÜS § 121 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Sellise esindaja teadmised on TsÜS § 133 lg 2 järgi omistatavad esindatavale. Kostja on asja sisulise arutamise käigus 17. veebruari 2009.a kohtuistungil väitnud, et köögimööbel ja -tehnika jäid hageja korterisse õigeaegselt paigaldamata, kuna hageja rikkus tellitud kauba eest tasumise kohustust (vt toimik, lk 75 ja lk 76). Selliseid vastuväiteid on otseselt vastuolus kostja poolt eelmenetluses väidetuga. Eelmenetluses väitis kostja, et pooled leppisid kokku, et hageja poolt tellitud mööbel jääb hoiule kostja lattu kuni köögitehnika saabumiseni ning seetõttu tasus hageja ka müügilepingus märgitud summa köögimööbli ja tehnika paigaldamise eest algselt kokkulepitust hiljem (06.07.2007.a). TsMS § 329 lg 1

2-08-7578 kohaselt peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Eeltoodust lähtudes ei arvesta kohus asja lahendamisel kostja poolt 17. veebruari 2009.a kohtuistungil esitatud uusi vastuväiteid.

15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud käesolevas asjas kanda hagejal. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

KOHTUNIK

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja