Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

keeldusid remontimast lage tervenisti. Samal päeval avastas hageja ka elektri puudumise korteris. Elektrikud tuvastasid, et hageja korteri seina sees olev elektrijuhtmestik on vigastatud. Hageja poolt tellitud ekspert tuvastas, et juhtmestiku vigastus võib olla tingitud lae läbijooksu või korruse vahepaneelide läbipuurimise tõttu. Arvamuse kohaselt on lae taastusremondi maksumuseks 26’078.- kr ja elektrisüsteemi taastusremondi maksumuseks 36’580.- kr. Kokku on kostjad hagejale kahju tekitanud 62’658.- kr, mille hageja palub kostjatelt välja mõista ja kohtukulud jätta kostjate kanda. 05.05.2008.a kohtusse laekunud täpsustuste kohaselt ei vasta tõele, et hageja ei lasknud oma korterisse remondimehi lae- ja elektrijuhtmestiku parandamiseks. Elekter kadus hageja korteris pärast seda, kostjad alustasid oma korteris remonditöid. Ka vee läbijooks nende korterist hageja korterisse toimus pärast remondi algust. Kuna elekter läks ära ainult hagejal, saab teha järelduse, et kostjate tegevuse ja nimetatud tegevuse tagajärgede vahel on põhjuslik seos. Ka ekspert ei välista, et elektrivoolu kadumine oli seotud remondiga naaberkorteris. Elektrijuhtmestik sai vigastusi nii laes selle puurimise tagajärjel kui ka seintes vee läbijooksu pärast. Kostjate vastuväited ja põhjendused. Oma 10.04.2008.a kohtusse laekunud vastuses kostjad hagi ei tunnista. 23.10.2003.a ostsid kostjad korteri Xxx, Tallinnas, 01.09.2007.a alustati remonti. 07.09.2007.a pöördus hageja kostjate poole väites, et seoses remondiga on hageja laest alla kukkunud krohvitükke ja kogu korteris puudub elekter. Kostjad ja ehituseksperdid vaatasid korteri üle ja leidsid, et suure toa lagi oli mitmes kohas kahjustatud. Elektri puudumise põhjust spetsialistid ei leidnud. Sellele vaatamata lepiti kokku, et kostjad teevad elektritööd ja lae vajaliku remondi. Kostjate korteri ehitustöölised pahteldasid augud laes, 12.09.2007.a sõlmisid kostjad ehitajaga töövõtulepingu nr 0509-7, mille alusel 17.09.2007.a alustas elektrik elektritöid hageja korteris, kuid 18.09.2007.a ei lubanud hageja töötajat sisse. Kostjad tunnistavad oma süüd lae kahjustamise osas, kuid ei tunnista, et probleem elektriga on nende süü. Fakt, et elektrijuhtmestiku vead on tekkinud vee läbijooksude tõttu, et ole tõendatud, kuna 15.10.2007.a vastav komisjon (KÜ juhatuse esimees, ehitusspetsialist ja hageja) ei tuvastanud, et 13.10.2007.a toimunud leke korteri nr 25 juhtus kostjate süül. 2007.a oktoobris teostas KÜ katte remonditöid. 13.10.2007.a sadas vihma ja lekke põhjuseks oli nimelt katte remont. Samal päeval kostjatele kuuluvas korteris suure toa laes tekkis vihma tõttu veemull, mis kõrvaldati ehitajate poolt. Probleemid hagejal elektriga said alguse 2004.a, kui ta paigaldas trepipostil elektrikilbis asuva elektriarvesti ümber korterisse. 2005.a mais pöördus hageja KÜ juhatuse poole avaldusega, et septembris lülitas ta elektri sisse suvilast tulles, kõik oli välja lülitatud, kuid arvesti funktsioneeris. Lisaks ei ole hageja tõendanud kahju suurust. Kostjad on nõus hüvitama hagejale kahju, mis on seotud lae värvimisega, so 1’000.- kr, ülejäänud osas paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel, et hageja ja kostja on korteriomanikud elamus tänav 56, Tallinnas, kostjate korter asub hageja korteri kohal (tl 8). Vaidlust ei ole selles, et 16.10.2007.a pöördus hageja probleemi lahendamiseks KÜ juhatuse poole (tl 3-4). Kohtuväliselt pole pooltevahelist vaidlust lahendada õnnestunud.

Vaidlus on poolte vahel selles, kas kostjad oma tegevusega või tegevusetusega on rikkunud korteriomandiseadusest tulenevaid kohustusi (KOS § 11 lg 1 p-des 1-3 ja lg 2) ja sellega põhjustanud kahju hageja varale. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostjad avaldasid oma korteri remonti tehes kahjulikku mõju teistele korteriomanikele, põhjustasid hagejale lae kahjustumise ja läbijooksu laest. Vaidlust ei ole selles, et kostja töömehed rikkusid hageja lae, puurides sinna augud. Vaidlust ei ole selles, et osaliselt on nimetatud kahju kõrvaldatud aukude pahteldamisega. Kahju tekkimise asjaolude ja kahju ulatuse tõendamiseks on hageja esitanud KÜ akti (tl 5-7). Nimetatud aktiga loeb kohus tõendatuks, et komisjon koosseisus korteriühistu esimees S.B ja ehitusjärelevalve ekspert J.J tuvastas laes seitse läbipuurimiskohta, kogu põrand oli kaetud allakukkunud betooni- ja krohvitükkidega. Komisjon ei leidnud, et elektrisüsteem või juhtmestik oleks rikutud kostjate remondi teostamise tõttu. Tõendi kohaselt on komisjoni liikmed teinud sellise järelduse tulenevalt asjaolust, et kui lae paneelis olevat laevalgustuse elektrijuhtmestikku on võimalik kahjustada ülemise korteri remondi käigus, siis seinakontaktide ja elektripliidi elektrijuhtmestikku, mis asuvad põranda all, ei saa krt 28 kahjustada. Teiseks on hageja esitanud asja tundva isiku arvamuse (tl 14-22), mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit ja mille kohaselt on asja tundev isik pidanud vana elektrijuhtmestiku kahjustumise põhjuseks korteri üleujutust veega ja osaliselt on kahjustumise võiamlikuks põhjuseks peetud siseelektrijuhtmestiku kahjustamist suures toas laepinna osas üleval korrusel remonditööde tagajärjel. Tõendist ei ole võimalik teha järeldust, et vee läbijooks hageja korteris on olnud seotud kostjate tegevusega. Kostjad eitavad seda ja nimetatut ei ole hageja tõendanud. Asja tundva isiku arvamusest ei ole võimalik välja lugeda, millises ulatuses peab asjatundja elektrijuhtmestiku rikkumist toimunuks lae läbipuurimiste tõttu. Tõendist ei ole võimalik aru saada, kuidas on selle koostaja saanud laepinna remondi maksumuseks 22’100.- krooni ja elektrijuhtmestiku taastamise maksumuseks 31’100.- krooni. Seetõttu ei ole nimetatud tõend usaldusväärne ja kohus ei saa sellega arvestada. KÜ vastusega (tl 31-32) selle kohta, et korteriühistu lubas hagejal paigutada elektriarvesti korterisse 2004.a, koosmõjus hageja avaldusega 2005.aastast korteriühistule (tl 33-34) selle kohta, et ta tuli suvilast ja elekter oli välja lülitatud, kuid arvesti funktsioneeris, saab teha järelduse, et hagejal olid probleemid elektriga juba 2005.a. Nimetatud tõendid lükkavad ümber hageja väited, et elektriga on tal tekkinud probleemid alles pärast kostjate poolt remondi tegemist. Hageja pole tõendanud, et vee läbijooks oleks sügisel 2007.a toimunud kostjate tegevuse või tegevusetuse tõttu. Kirjast korteriühistu juhatusele ja vastusega sellele (tl 40-43) tuleneb, et korteriühistu on kontrollinud kostjate vee- ja kanalisatsioonitorustikku, need on korras. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab olema kahjuga kausaalses seoses. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus ülejäänud osas kõne alla. Hageja ei ole tõendanud, et temale tekkinud elektrijuhtmestiku kahju on kostjate tegevuse või tegevusetuse tagajärg, mistõttu hagi tuleb nimetatud osas jätta rahuldamata. Nimetatut ei muuda asjaolu, et kostjad alustasid elektrijuhtmestiku remonti, sõlmisid selleks töövõtulepingu ja hageja keeldus kostjate töömehi peale tööde alustamist sisse laskmast (tl 35-37). Kostjad ei vaidlusta laekahju ja on osaliselt seda likvideerinud, kuid kahju on jäänud lõpuni kõrvaldamata, kuna hageja ei lasknud töömehi sisse (tl 39). Hageja võttis kohtuistungil omaks, et ta ei lasknud töömehi sisse, kuna need teostasid tööd tema arvates lohakalt. Kostjad tunnistasid lae remondi

võlgnevust kohtuistungil 2’000.- krooni ulatuses, samuti olid nõus tegema ise lae remondi. Kuna kohus peab asja tundva isiku arvamust kahju hüvitise osas ebausaldusväärseks, mõistab kohus välja kostjatelt solidaarselt 2’000.- krooni hageja kasuks lae parandamiseks vajalike kulutuste katteks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hus kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega rahuldatakse hagi osaliselt 3% ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjate menetluskulud jätta 97 % ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud 3 % ulatuses kostjate kanda. Pooltel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.