Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-07-51084 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Ivi Tigase ja Marianne Tigase vastu 129 000.- krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 65 373,92 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Eerika Erlach, kostja Ivi Tigane ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx xxx xx-x), kostja Marianne Tigane (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx xxx xx-x) Kohtuistungi toimumise aeg 13.02.2009 Resolutsioon Välja mõista Ivi Tigaselt ja Marianne Tigaselt solidaarselt 107 245,51 krooni ja viivis 26,76% tagastamata krediidisummalt aastas kuni alates 13.01.2009 kuni põhinõude täieliku tasumiseni Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Lõpetada menetlus Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagis Ivi Tigase ja Marianne Tigase vastu kahjuhüvitise summas 27 463,65 krooni ja leppetrahvi summas 14 564,78 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta solidaarselt Ivi Tigase ja Marienne Tigase kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja ja kostja I.Tigane sõlmisid 12.09.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500558/27kt. Lepingu kohaselt andis hageja kostja I.Tigasele 50 000.- kr krediiti. Lepingu järgi on kostja I.Tigane kohustatud maksma hagejale intressi 34,13 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 68 557,78 kr. Hageja sõlmis 12.09.2005 käenduslepingu kostja M.Tigasega, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0500558/27kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimum summaks 168 558.- kr ning käenduse tähtajaks 01.11.2012. Hageja ja kostja I.Tigane sõlmisid 29.12.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500558/27kt kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta. Poolte kokkuleppel intress summas 64 124,14 kr annulleeriti ning kokkuleppe nr 1 alusel suurendati krediidisummat 25 000.- kr võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 74 459,65 kr. Kokkuleppe nr 1 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 29.12.2005 loeti uueks intressimääraks 26,76% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepingu perioodi eest on põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 99 947,86 kr. Kokkuleppe sõlmimisest teavitati käendajat 29.12.2005. Hageja ja kostja I.Tigane sõlmisid 24.04.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0500558/27kt kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta. Poolte kokkuleppel intress summas 4966,53 kr annulleeriti ning kokkuleppe nr 2 alusel suurendati krediidisummat 4970,22 kr võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 79 031.- kr. Kokkuleppe nr 2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingu muutmise tasu 300.- kr vastavalt kokkuleppe nr 2 maksegraafikule. Kokkuleppe nr 2 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 24.04.2006 loeti uueks intressimääraks 26,76% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepingu perioodi eest on põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 99 364,38 kr. Kokkuleppe nr 2 põhitingimuste alusel kohaldataks lepingule hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Läbirääkimiste tulemusel sõlmisid hageja ja käendaja 24.04.2006 kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta. Kokkuleppe kohaselt suurenati käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat 257 426.- kroonini ning pikendati käenduslepingu tähtaega 01.02.2013. Kuna kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, saatis hageja kostjatele
15.05.2006, 13.06.2006, 06.09.2006, 09.11.2006, 10.01.2007 tasulised meeldetuletuskirjad. Kostjad ei reageerinud hageja meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega. Hageja saatis 25.07.2006, 10.10.2006, 08.12.2006, 14.02.2007 kostjatele lepingu ülesütlemise hoiatused, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostjad ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning hoiatusele hagejale kolme järjestikust makset ning kuigi hageja andis kostjatele võla tasumiseks vähemalt kahe nädalase tähtaja, mille jooksul kostjad võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 16.04.2007 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisest teavitas hageja käendajat 25.07.2006, 10.10.2006, 08.12.2006, 14.02.2007 käendajale saadetud nõudekirjaga. Hageja nõudis kostjatelt koheselt 97 072,96 kr tasumist, millest 72 823,92 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 9403,31 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 14 564,78 kr leppetrahv, 202,04 kr viivis ja 550.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud, 78,91 kr tasumata lepingu sõlmise tasu. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 01.06.2007 2000.- kr, millest 550.- kr arvestati võla sissenõudmisega seotud kulude katteks ja 1450.- kr krediidisumma katteks. 06.08.2007 tasus kostja 3000.- kr, 10.08.2007 tasus kostja 1000.- kr, 28.09.2007 tasus kostja 1000.- kr ja 05.11.2007 tasus kostja 1000.- kr. Nimetatud summad arvestati krediidisumma katteks. Koguvõlgnevus on kostjatel siiani likvideerimata. Tulenevalt eeltoodust on hageja üldtingimuste p 10.2 ning TsMS § 97 lg 1 alusel sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu ja kokkuleppe nr 2 kohaselt andis hageja kostja I.Tigasele 79 031.kr krediiti. Kostja I.Tigane rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 25.07.2006, 10.10.2006, 08.12.2006, 14.02.2007 kirjaliku teatega kostjatele lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 16.04.2007 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3, 9.3, käenduslepingu p-de 1, 2 alusel solidaarselt lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, viivis, leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud ja kahjuhüvitis. Kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 65 373,92 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3
kostjatelt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 9403,31 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 16.04.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 202,04 kr. Hageja alustab viivise arvestamist alates 17.04.2007. Viivise arvestamise alustamises kuni hagi esitamiseni oli viivis suurenenud järgnevalt: 05.04.2007 – 29.11.2007 11 913,39 kr võrra. Seega 07.12.2007 seisuga tuleb üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3, käenduslepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 12 115,43 (202,04 + 11 913,39). Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 14 564,78 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3, käenduslepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kokkuleppe nr 2 alusel kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale 300.- kr lepingu muutmise tasu vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja on hagejale lepingu muutmise tasu katteks tasunud 221,09 kr, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata lepingu muutmise tasu 78,91 kr. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise e saamata jäänud tulu nõude summas 27 463,65 kr, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Intressi saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 sätestatud korras. Vastavalt nimetatud sättele vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda hageja ka tegi, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Lepingu põhitingimuste alusel on kostjad kohustatud maksma hagejale intressi 26,76% krediidisummast aastas ehk kogu krediidisummalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 99 364,38 kr intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostja poolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb lepingus kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 9403,31 kr, tasutud intress 22 329,81 kr ning leppetrahv 14 564,78 kr, Seega on hagejale õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 53 066,48 kr (99 364,38 kr – 9403,31 kr – 14 564,78 kr – 22 329,81 kr), kuid hageja hageb summat 27 463,65 kr, mis tuleb kostjatelt üldtingimuste p 5.3 ja käenduslepingu p-de 1, 2 alusel solidaarselt välja mõista. Kahjuhüvitamise väljamõistmine on põhjendatud ka asjaoluga, et kostja ei ole tasunud hagejale ühtegi makset. Sellest lähtuvalt on hageja veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui lepingu kehtivus oleks olnud. Seeläbi on hageja huvid kahjustatud, sest hageja ei eeldanud kostjaga lepingu sõlmimisel, et kostja hakkab lepingut rikkuma ning et hageja saab kostja poolt võlgnetavad summad tunduvalt hiljem tagasi, kui lepingu sõlmimisel kokku lepiti. Lepingust tulenevate
nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg 1 ja käenduslepingute p-des 1, 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepingu muutmise kokkuleppe alusel piiratud 257 425.- kr. Kuna haginõuded nimetatud piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja E.Erlach palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista: 1) 107 245,51 kr, millest 65 373,92 kr on tagastamata krediidisumma, 9403,31 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 32 389,37 kr viivis, 78,91 kr tasumata lepingu sõlmimise tasu.; 2)viivis 26,76% tagastamata krediidisummalt alates 13.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni; 3) hageja loobub kahjuhüvitise summas 27 463,65 kr, leppetrahvi summas 14 564,78 kr väljamõistmisest. Kostja vastuväited Kostjad kohtuistungile ei ilmunud, olid kohtuistungi toimumisest teadlikud. Kohus arutas asja hageja soovil kostjate osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 12.09.2005 tarbijakrediidilepinguga nr 0500558/27kt loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale 1 50 000.- kr krediiti. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. 12.09.2005 käenduslepinguga loeb kohus tuvastatuks, et kostja 2 võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja 1 vahelisest lepingust. Kokkuleppega nr 1 loeb kohus tuvastatuks, et krediidisummat suurendati 25 000.- kr võrra. 24.04.2006 kokkuleppega nr 2 loeb kohus tuvastatuks, et krediidisummat suurendati 4970,22 kr võrra ning uueks intressimääraks loeti 26,76% uuelt krediidisummalt aastas. 24.04.2006 kokkuleppega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja käendaja leppisid kokku, et käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat suurendati 257 426.- kroonini ja pikendati käenduslepingu tähtaega 01.02.2013. Kostjad rikkusid lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. 25.007.2006, 10.10.2006, 08.12.2006, 14.02.2007 kirjalike teadetega loeb kohus tuvastatuks, et hageja hoiatas kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, samuti pakkus hageja kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad sellele ei reageerinud. 16.04.2007 ülesütlemisavaldusega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ütles lepingu üles. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik. Lepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel kostja kohustatud hagejale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega leiab kohus, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjatelt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3, 9.3 ja käenduslepingu alusel tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulude ja kahjuhüvitise tasumist. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja on tasunud hagejale pärast lepingu ülesütlemist 8000.- kr. Nimetatud summad arvestati krediidisumma katteks. Seega on tagastamata krediidisummaks 65 373,92 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ja käenduslepingu alusel solidaarselt kostjatelt välja mõista. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 9403,31 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid kuuluvad üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ja käenduslepingu alusel solidaarselt kostjatelt väljamõistmisele. Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab kostja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Lepingu
ülesütlemisel 16.04.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 202,04 kr. Viivise arvestamise alustamises kuni hagi esitamiseni oli viivis suurenenud ajaperioodil 05.04.2007 – 29.11.2007 11 913,39 kr võrra. Perioodil 17.04.2007 – 01.06.2007 2455,98 kr võrra ( 72 823,92 kr x 26,76% x 46 päeva/365 päeva), perioodil 02.06.2007 - 06.08.2007 3453,64 kr võrra ( 71 373,92 kr x 26,76% x 66 päeva/365 päevaga), perioodil 07.08.2007 - 10.08.2007 200,51 kr võrra ( 67 373,92 kr x 26,76% x 4 päeva / 365 päevaga), perioodil 11.08.2007 – 28.09.2007 2420,37 kr võrra (67 373,92 kr x 26,76% x 49 päeva/365 päevaga), perioodil 29.09.200705.11.2007 1849,16 kr võrra (66 373,92 kr x 26,76% x 38 päeva/ 365 päevaga), perioodil06.11.2007 – 07.12.2007 1533,73 kr võrra (65 373,92 kr x 26,76% x 32 päeva/365 päevaga). Hageja palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista viivise alates hagi esitamisest 07.12.2007 kuni 02.02.2009 26,76% tagastamata krediidisummalt aastas. 65 373,92 x 26,76% x 423 = 20 273,94 kr. Seega kuulub üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 ja käenduslepingu alusel solidaarselt kostjatelt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 32 389,37 kr. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele ka 78,91 kr tasumata lepingu sõlmimise tasu, mida kohustusid tasuma kokkuleppe ja käenduslepingu alusel. Hageja loobub kahjuhüvitise ja leppetrahvi nõuetest. Selles osas kuulub menetlus lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutavad võlgnikud alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele solidaarselt kostjate kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.