2-08-49597/1 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.07.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja tellijana ning OÜA töövõtjana 18.07.2007.a töövõtulepingu Tallinnas XXX asuva kinnistu piirdeaia ja väravate ehitamiseks. OÜA kohustuste täitmist käendas AK. OÜA kohustus tööd hagejale üle andma hiljemalt 10.09.2007.a. Töövõtja töid tähtaegselt valmis ei saanud. 19.09.2007.a tegi hageja ettepaneku lõpetada tööd 11. oktoobriks 2007.a. Töövõtja tegi mõningaid töid, kuid töid lõpuni ei teostanud. 13.11.2007.a andis hageja veelkord täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks. Töövõtja teostas jälle mõningaid töid, kuid täies ulatuses töid ei lõpetanud. 25.02.2008.a teatas hageja OÜA lepingust taganemisest. Lepingust taganemise ajaks oli hageja tasunud OÜA ettemaksu 165 000 krooni. Ainsatki töölõiku ei ole töövõtja lepingus ettenähtud korras hagejale üle andnud. Hageja tunnistab ühepoolse vastutuleku korras OÜA poolt nõuetekohaselt teostatuks tööd kogusummas 95 000 krooni. Seega on OÜA saanud hagejalt alusetult 70 000 krooni. Töövõtulepingu punkt 11.2 sätestab, et lepingu ühepoolsel ennetähtaegsel lõpetamisel maksab süüdlane leppetrahvi 30 % lepingu summast. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjustas OÜA. Kuna lepingu üldmaksumuseks on 245 000 krooni, siis moodustab 30 % sellest 73 500 krooni. Lisaks eeltoodule on lepingu punkti 14 kohaselt hagejal õigus nõuda leppetrahvi (lepingus ekslikult nimetatud viivis) 0,5 % lepingusummast iga tööde teostamise lõpptähtaega ületava päeva eest. OÜA viivitas tööde lõpetamisega 10. septembrist 2007.a kuni 25. veebruarini

2008.a. Seega on hageja õigustatud nõudma tähtaja rikkumise eest leppetrahvi 205 858,80 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista alusetult saadud 70 000 krooni, leppetrahvi 73 500 krooni lepingust taganemise põhjustamise eest ja leppetrahvi 205 858,80 krooni lepingu täitmisega viivitamise eest. Kõik kokku 349 358,80 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Tööde tegemist takistasid hageja poolt tellitud tänavakivitööde teostaja viivitused ning materjalide ladustamine töötsoonis. Samuti segasid töid ilmastikuolud. Kostjad palusid vähendada leppetrahvi, kuna see on liiga suur. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tellijana ning OÜA töövõtjana sõlminud 18.07.2007.a töövõtulepingu Tallinnas XXX asuva kinnistu Vanemuise ja Sulevi tänava poolse ja Vanemuise 6a asuva alajaama kinnistu XXX poolse kahe külje piirdeaia ja väravate tegemiseks. Vastavalt lepingu punktile 6.1 oli tööde maksumuseks 245 000 krooni. Lepingu punkti 2.3 kohaselt pidid tööd olema lõpetatud ja tellijale üle antud hiljemalt 10.09.2007.a. 19.09.2007.a saatis hageja OÜA kirja, milles tegi ettepaneku tööd lõpetada 10. oktoobriks 2007.a. 13.11.2007.a saatis hageja OÜA uue kirja, milles tegi ettepaneku tööd lõpetada 1. jaanuariks 2008.a. 25.02.2008.a saatis hageja OÜA kirja, milles teatas, et loeb lepingu lõppenuks alates 25.02.2008.a, kuna OÜA ei ole töid lõpetanud. Vaidlus puudub selles, et OÜA ei ole lepingus ettenähtud töid lõpetanud. Kohus leiab, et tõendamata on kostjate väited, mille kohaselt segasid tööde õigeaegset teostamist tänavakivitööde teostaja viivitused ning materjalide ladustamine töötsoonis. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ajavahemikul 18.07.2007.a kuni 10.09.2007.a oleks töötsoonis olnud töid segavaid materjale. Puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid kostjate väidet, et töid ei saanud õigeaegselt lõpetada tänavakivitööde teostaja tõttu. Samuti ei nõustu kohus kostjate seisukohaga, nagu saaks tööde mitteõigeaegset tegemist vabandada ilmastikuoludega. Kostjad on esitanud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teatise sademetega päevade arvu kohta perioodil 18.07.2007.a – 08.01.2008.a. Nimetatud teatisest ei nähtu, et ajavahemikul 18.07.2007.a kuni 10.09.2007.a oleks olnud sellisel hulgal sademetega päevi, et saaks asuda seisukohale, et lepingu tähtaeg ületati vääramatu jõu tõttu. Teatisest ei ilmne, et sademetega päevade arv sellel perioodil oleks olnud ebatavaliselt suur. Vastavalt lepingu punktile 11.1 lõppeb leping, kui lepingust tulenevad poolte kohustused on mõlemapoolselt täielikult nõuetekohaselt täidetud. Lepingu punkti 11.2 sätestab, et lepingu ühepoolsel ennetähtaegsel lõpetamisel maksab süüdlane leppetrahvi 30 % lepingu üldsummast. Arvestades, et lepingu üldsumma on 245 000 krooni, siis moodustab leppetrahv 73 500 krooni. Kuna OÜA ei andnud töid tähtaegselt üle, siis on ta lepingut rikkunud. Lepingu lõpetamine hageja poolt toimus OÜA poolse lepingu rikkumise tõttu. Seega on hageja õigustatud nõudma nimetatud lepingupunkti alusel leppetrahvi. Vastavalt lepingu punktile 14 on tellijal õigus nõuda viivist 0,5 % lepingusummast juhul, kui punktis 2.3 märgitud ajaks ei ole objekt lõpetatud, iga tööde lõpptähtaega ületava päeva eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt saab viivist nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Kuna OÜA lepingujärgseks kohustuseks oli tööde teostamine, siis tuleb seda lepingu punkti käsitleda kokkuleppena leppetrahvi maksmiseks. Tööd pidid olema

lõpetatud 10.09.2007.a. Hageja on arvestanud leppetrahvi 25. veebruarini 2008.a. Seega on lepingu punkti 14 järgseks leppetrahvi suuruseks 205 800 krooni. Töövõtulepingu punktis 8.3 on hageja ning AK sõlminud kokkuleppe käenduse kohta. Selle punkti kohaselt kannab AK käendajana isiklikult täit materiaalset vastutust töövõtja poolt käesoleva lepinguga võetud kohustuste täitmise eest. Juhul, kui töövõtja katkestab lepingu täitmise või ei tee seda nõuetekohaselt või avastatakse garantiiajal puudusi või töövõtja likvideeritakse garantiiaja jooksul, siis kohustub käendaja täitma kõiki käesoleva lepinguga töövõtja poolt võetud kohustusi lepingus määratud mahus ja tähtaegadel omal kulul. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostjad on palunud leppetrahvi vähendada. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et OÜA on olulise osa lepingujärgsetest töödest siiski teostanud, on leppetrahvi vähendamine põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks vähendada lepingu punktist 11.2 tulenevat leppetrahvi 50 000 kroonini ja lepingu punktist 14 tulenevat leppetrahvi 70 000 kroonini. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 120 000 krooni. 11.02.2009.a toimunud istungil loobus hageja alusetult saadud 70 000 krooni nõudest, kuna OÜA on peale hagi esitamist selle summa ulatuses töid teinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb nimetatud nõude osas vastu võtta ja menetlus selles osas lõpetada. Peale 11.02.2009.a toimunud kohtuistungit on kostjad esitanud 20.02.2009.a täiendavad vastuväited hagiavaldusele ning ka täiendavad tõendid. TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kohus leiab, et pärast viimast kohtuistungit ei ole võimalik esitada uusi vastuväiteid ja tõendeid. Vastavalt TsMS § 331 lg 1, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuva põhjus. Kuna pärast viimast kohtuistungit ei ole võimalik esitada uusi vastuväiteid ja tõendeid, siis jätab kohus 20.02.2009.a esitatud vastuväited ja tõendid tähelepanuta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid