Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-08-54655 kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik OÜ L esitas 19.08.2008 Harju Maakohtule avalduse OÜ H vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus tegi 13.10.2008 võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale võlgnevus ja menetluskulud. Võlgnik esitas vastuväite. OÜ L (edaspidi hageja) esitas 22.12.2008 kohtule hagi OÜ H (edaspidi kostja) vastu 88 799,39 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja ajavahemikul 05.09.2006 – 10.03.2007 müügilepinguid, mille alusel müüs hageja kostjale 6 korral kokku 23 154,56 krooni eest erinevaid alkohoolseid jooke, kostja kohustus aga nimetatud kaupade eest tasuma. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud ning seisuga 30.09.2008 võlgneb kostja hagejale 19 905,30 krooni, millele lisandub viivis arvete-saatelehtede alusel 0,5% viivitatud päevas e. 68 894,09 krooni. Hageja vähendas oma viivisenõuet 20.01.2009 avalduses 19 905,30 kroonini. Kohus saatis kostjale tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva alates määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 23.01.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat hoiatati, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 26.02.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel 05.09.2006 – 10.03.2007 sõlmitud müügilepingutest. Kostja ei tasunud nimetatud lepingutest tulenevat võlgnevust ning rikkus lepingutingimusi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, § 208 lg 1 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-08-54655 TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 16 000 krooni, millest 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1250 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 14 500 krooni (koos käibemaksuga) õigusabikulud. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära, kuid esindaja kulu on taotletud summas ebamõistlikult suur, arvestades asja mahtu ja keerukust. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 3 500 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 5000 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.