Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-07-10756

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

L A esitas 21.03.2007 hagi G OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamises. 19.01.2009 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja poole riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus 21.03.2007 riigilõivu 1000 krooni ning 26.03.2007 80 500 krooni. Seega on hageja tasunud menetluses riigilõivu 81 500 krooni ning hagejale kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust, s.o 40 750 krooni. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 175 lg –st 1 tulenevalt mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaliselt teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on palunud hagejalt välja mõista riigilõivu 200 krooni ning õigusabikulud 62 550 krooni. Hageja leiab, et kostja esitatud dokumendid menetluskulude kohta ei ole nõuetekohased ning nõutavad õigusabikulud on põhjendamatult suured. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud. Taotlusele lisatud arvete ja õigusabi ajakulu arvestusest nähtuvalt on suurem osa õigusabist osutatud seoses L. A pankrotimenetlusega ja hageja ja kostjaga seotud teiste tsiviilasjadega. Käesoleva tsiviilasjaga seotud toiminguid kajastavad tööde kirjeldused kokku 4,2 h osas: 18.09.2007 määruskaebuse koostamine 3,6 h, 07.02.2008 e-kiri kohtule 0,3 h ja 22.05.2008 istungi tühistamisega ja uue istungiaja kooskõlastamisega seotud kohtuga suhtlemine 0,3 h. Kostja esindaja tunnihind on 1500 krooni (ilma käibemaksuta). Seega otseselt on tööde kirjelduse ja arvetega tõendatud õigusabikulusid summas 6300 krooni (ilma käibemaksuta). Kostja lepinguline esindaja esitas kohtule 19.04.2007 koostatud 5 lk vastuse hagile, 23.01.2008 2 lk taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning 23.12.2008 kirjaliku seisukoha edasise menetluse osas, milliste dokumentide koostamist tööde loetelu ja arved ei kajasta, kuid mille eest kostja on tõenäoliselt kohustatud esindajale tasuma. Eeltoodut arvesse võttes kohus peab põhjendatuks õigusabi kulusid kokku 10 h eest, summas 15 000 krooni (ilma käibemaksuta). Kohus nõustub hageja väitega, et kostja ei ole tõendanud, et ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kohus mõistab hagejalt kostja kasuks õigusabi kulud välja ilma käibemaksuta. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et õigusabikulude väljamõistmine on võimalik üksnes raamatupidamise algdokumentide järgi, millest nähtub, et kostja on kulusid tegelikult kandnud. TsMS § 1741 lg-st 1 nähtub, et menetluskulud võib kohus välja mõista üksnes

kulude nimekirja alusel. Kostja on kulude nimekirja esitanud, kostja menetluskuludeks on õigusabikulud ja riigilõiv. Kohus leiab, et õigusabikulude väljamõistmiseks piisab, kui kostjal on tekkinud kohustus need kulud tasuda. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja lepinguline esindaja osutas kostjale tasulist õigusabi, st kostjal on kohustus lepingulisele esindajale osutatud teenuse eest tasuda ning et kostja on selle eest ka tegelikult tasunud. Põhjendatud on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu hagejalt välja mõistmine. Kostja esitas määruskaebuse, kuna kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse. Kolmanda isiku kaasamise küsimust ei oleks tõusetunud ja määruskaebuse esitamise vajadust ei oleks kostjal olnud kui hageja ei oleks hagi esitanud. Kuna hageja on kostja nõuded, mille täitmist kostja nõudis käesolevas asjas vaidlustatud täitemenetluses, rahuldanud ning hageja on hagist loobunud, on riigilõivu hüvitamise nõue põhjendatud. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja peale menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.