Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-08-53310 apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik MOÜ (edaspidi hageja) esitas 11.08.2008 kohtule hagi AT(edaspidi kostja) vastu 30 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ N 29.01.2004 üürilepingu, mille kohaselt hageja andis OÜ-le N kasutamiseks Tallinnas Xxx asuvad mitteeluruumid, OÜ N kohustus tasuma üüri ja kommunaalteenuste eest. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud ning pooled lõpetasid üürilepingu 25.09.2007. Sama lepinguga kohustusid OÜ N ja kostja tasuma üürilepingust tuleneva võlgnevuse. Kuna OÜ N kostja ülalnimetatud kohustusi kohaselt ei täitnud, sõlmisid hageja ühelt poolt ja OÜ N ja kostja teiselt poolt 26.02.2008 kokkuleppe OÜ N vara müügiks ja võlgnevuse tasumiseks. Ei kostja ega OÜ N ei täitnud ka sellest lepingust tulenevaid kohustusi. Seisuga 08.08.2008 võlgneb kostja hagejale 27 273,15 krooni, millele lisandub viivis lepingu p 3 alusel 0,15% viivitatud päevas e. 2 893,85 krooni, millest hageja nõuab kotjalt 2 726,85 krooni tasumist. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 22.12.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 12.02.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt

2-08-53310 hageja ja kostja vahel 25.09.2007 sõlmitud kokkuleppest ning 26.02.2008 sõlmitud kokkuleppest. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 ja § 578 alusel. VÕS § 578 lg 1 kohaselt kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 750 krooni, kohtutäituri tasu 295 krooni, postikulu 69 krooni, isiku kohta rahvastikuregistrist päringu tegemise kulu 25 krooni ja õigusabikulu 1 000 krooni, kokku 3 139 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 2 844 krooni. Kuna kohtutäituril ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada, kuulub ettemaksuna tasutud kohtutäituri tasu 295 krooni hagejale tagastamisele. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.