Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

AOÜ kasuks viivis põhivõlalt alates 05.09.2008.a kuni

põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 25.02.2008.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 11 650 krooni saamiseks. Kohus tegi 09.05.2008.a makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 01.08.2008.a määrusega andis kohtunikuabi asja üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.09.2008.a esitas hageja oma nõude ja põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2007.a mais lepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama merekonteineri veo Paldiskist Rõbinskisse 33 000 krooni eest. Hageja täitis oma kohustuse. Kostja on tasunud ainult poole tasumisele kuuluvast summast ning keeldub alusetult ülejäänud summa maksmisest. Kostjale esitatud arves oli viivise suuruseks märgitud 0,5 % tasumata summalt päevas. Kostja on arve tasumisega viivituses alates 28.05.2007.a. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 16 500 krooni ja viivised 16 000 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise 0,5 % päevas. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Veo esmane tellija OÜ Non tasunud 22.05.2007.a hageja autojuhile 11 600 krooni vaidlusaluse veo eest. Kuna kaubasaadetis hilines, esitas OÜ N02.06.2007.a pretensiooni kostja vastu summas 7903 krooni. Kostja omakorda on esitanud pretensiooni hageja vastu summas 7590 krooni. Kohtu põhjendused Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud leping merekonteineri veoks Paldiskist Rõbinskisse 33 000 krooni eest. Kostja poolt 16.05.2007.a e-postiga saadetud tellimuse kohaselt pidi kaup olema 21.05.2007.a Rõbinski tollis. Samuti puudub vaidlus selles, et kaup jõudis Rõbinskisse 24.05.2007.a, s.o hilinemisega ning et kostja on maksnud hagejale veo eest 16 500 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas OÜ Npoolt hageja autojuhile makstud 11 600 krooni on makstud vaidlusaluse veo eest. Hageja on väitnud, et 11 600 krooni maksti täiendava teenuse

(konvoi) eest. Hageja on märkinud, et ta oli kostjat lisakulutusest teavitanud ning kuna kostjaks on isik, kes tegeleb transpordiga, siis oleks kostja ka ilma hageja teavituseta pidanud olema teadlik sellise kulu tekkimisest. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe selles, et kostja peab lisaks veotasule maksma ka konvoiteenuse eest. Samuti ei nõustu kohus väitega, et kostjal on kohustus tasuda konvoiteenuse eest sõltumata sellest, kas konvoiteenuse kohta oli sõlmitud kokkulepe. Selline hageja seisukoht ei tugine seadusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et OÜ N poolt tasutud 11 600 krooni maksti vaidlusaluse veo eest, mitte konvoiteenuse eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kohtu hinnangul ei pidanud käesoleval juhul kostja täitma kohustust isiklikult. Kuna kolmas isik on tasunud hagejale 11 600 krooni, siis on kostja selles osas vabanenud täitmise kohustusest. Kohus leiab, et kahju tekkimine kostjale seoses veo hilinemisega ei ole tõendatud. OÜ N on esitanud kostjale 02.06.2007.a pretensiooni, mille kohaselt on veo hilinemisega ning merekonteineri tagastamise viivitamisega tekitatud temale kahju 7903 krooni. Kohus leiab, et OÜ N pretensioon ei tõenda kahju tekkimist kostjale. Puuduvad tõendid, et OÜ N oleks ka tegelikult jätnud kostjale selle summa tasumata. Samuti puuduvad tõendid, et OÜ Non reaalselt selle kahju kandnud. VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja aga kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4900 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,5 % tasumata summalt päevas, põhjendusega et selline viivise määr on arvel kirjas. Kohus leiab, et ainuüksi viivise määr arvel ei tõenda, et pooltel oli viivise suuruse osas kokkulepe. Seega tuleb lähtuda seaduses sätestatud viivise määrast. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud viivist 460 päeva eest (alates 28.05.2007.a kuni 01.09.2008.a). Kohus leiab, et kuna 25.05.2007.a arve kohaselt oli maksetähtajaks 28.05.2007.a, siis saab viivist arvestada alates 29.05.2007.a. Kuna hageja on arvestanud viivist 460 päeva eest, siis tuleb arvestada viivist kuni 31.08.2008.a, mitte kuni 01.09.2008.a. Seega on perioodil 29.05.2007.a – 30.06.2007.a viivise määr 10,5 % aastas ning alates 01.07.2007.a – 31.08.2008.a 11 % aastas. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajavahemiku 29.05.2007.a – 31.08.2008.a eest väljamõistmisele viivis 676,02 krooni. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis põhivõlalt alates 05.09.2008.a kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 83 % ulatuses hageja kanda ja 17 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.