Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 09.10.2008.a esitas OÜ G kohtule hagi P OÜ ja I O`i vastu rendilepingu alusel tekkinud võla väljamõistmiseks ja rendilepingu eseme tagastamise kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue OÜ G ja P OÜ vahel 25.04.2007.a sõlmitud rendilepingust nr 250407/1, mille kohaselt hageja andis kostjale P OÜ-le rendile kaasaskantava arvuti Lenovo Thinkpad T60 ja muud rendilepingu punktis 1 loetletud seadmed (Lenovo ThinkPad T60 Intel Core2Duo T5500 1.66GHz 14’’ XGA 2x512MB 80 GB DVDRW BlueTooth ESS FPR WLAN Windows Vista B32/us US keyboard). Rendilepingu punktis 2 lepiti kokku, et rendile antud seadmete koguväärtus on 20 850 krooni. Rendilepingu punktis 3 lepiti kokku, et rentnik kohustub tasuma rendileandjale renti 773 krooni ühes kuus ning punktis 4 lepiti kokku rendimaksete tasumise graafik kuni 31.03.2010.a. Rentnik oli kohustatud tasuma igakuise rendimakse vastava kuu viimaseks kuupäevaks. Rendilepingu punktis 5 lepiti kokku, et kui rentnik ei tasu rendimakset tähtajaks, on rendileandjal õigus nõuda viivist 0,2 % võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva kohta. Kui rentnik viivitab rendimakse tasumisega üle kuu, on rendileandjal õigus nõuda rentnikult leppetrahvi 1000 krooni. Kui rentnik viivitab rendimakse tasumisega üle kolme kuu, on rendileandjal õigus nõuda rentnikult leppetrahvi 10 000 krooni, rendilepingu ennetähtaegset lõpetamist ja kõigi punktis 1 näidatud seadmete kohest tagastamist rendileandjale. Rendimakse mittetähtaegsel (hilinemisega) tasumisel kustutatakse esimeses järjekorras rendimakse mittekohasest tasumisest tulenev viivisvõlgnevus ja leppetrahv ja üksnes seejärel toimub allesjäävate rahaliste vahendite arvelt rentniku maksevõla tasumine. Alates 2008.a on kostja P OÜ korduvalt rikkunud rendilepingu punktis 4 kokkulepitud maksegraafikut ning on jäänud võlgu hageja ees. Hageja saatis 15.09.2008.a kostja P OÜ registrijärgsele aadressile tähitud postiga rendilepingu ülesütlemisavalduse. Seisuga 01.10.2008.a on kostja P OÜ võlg hageja ees kokku 14 336,53 krooni (sh põhivõlg 3 865,00 krooni, leppetrahv 10 000,00 krooni, viivised 471,53 krooni). Samal kuupäeval, kui sõlmiti rendileping, s.o 25.04.2007.a, sõlmiti hageja ja kostja I O`i (kes on kostja P OÜ juhatuse liige) vahel tagatisleping nr 25042007/2, milles pooled leppisid kokku, et I O tagab OÜ G ja P OÜ vahel 25.04.2007.a sõlmitud rendilepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmise OÜ G ees. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista rendilepingu nr xxx alusel tekkinud põhivõlg summas 3 865,00 krooni, leppetrahv summas 10 000,00 krooni ja viivised summas 471,53 krooni ehk kogusummas 14 336,53 krooni. Lisaks palub hageja kohustada kostjat P OÜ-t tagastama OÜ G rendilepingu nr xxx alusel saadud järgmised seadmed: Lenovo ThinkPad T60 Intel Core2Duo T5500 1.66GHz 14’’ XGA 2x512MB 80 GB DVDRW 2(4)

BlueTooth ESS FPR WLAN Windows Vista B32/us US keyboard. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohus saatis kostjale I O`ile (kes on ühtlasi kostja P OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige) hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud I O`ile, vastavalt I O`i soovile, elektronposti teel aadressile xxx 19.01.2009.a. Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 116 lg 6 järgi Kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 196 lg 2 kohaselt, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine) ning lõike 2 järgi võib kohustusega ühinemise kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. VÕS § 178 lg 4 sätestab, et kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145, 149 ja 152 sätestatut. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; ning lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust 3(4)

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele rendilepingu nr xxx alusel tekkinud põhivõlg summas 3 865,00 krooni, leppetrahv summas 10 000,00 krooni ja viivised summas 471,53 krooni ehk kogusummas 14 336,53 krooni. Lisaks tuleb kohustada kostjat P OÜ-t tagastama OÜ G rendilepingu nr xxx alusel saadud järgmised seadmed: Lenovo ThinkPad T60 Intel Core2Duo T5500 1.66GHz 14’’ XGA 2x512MB 80 GB DVDRW BlueTooth ESS FPR WLAN Windows Vista B32/us US keyboard. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 9 288,00 krooni (sh hageja lepingulise esindaja kulud 7 788,00 krooni, riigilõiv 1 500,00 krooni). Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 9 288,00 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.