Kohtuasja number
2-08-4409
Otsuse kuupäev
03.märts 2009
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
L S(isikukood xxx, xxx) hagi IJ (isikukood xxx, xxx) vastu 29 000 krooni nõudes 29 000 krooni
Hagihind Asja läbivaatamise kuupäev
17.veebruar 2009
Istungil osalenud isikud
kostja esindaja A Värvimann
Resolutsioon Jätta L S hagi IJ vastu 29 000 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta täielikult hageja L S kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata TalliRingkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. 31.oktoobril 2006 sõlmisid OÜ A ainuomanik V P ja IJ ühise tegutsemise lepingu, mille kohaselt müüs V P osa temale kuuluvast autopesulast koos tehnoloogilise sisseseadega kostjale ja L S. Kostja pidi nimetatud lepingu alusel tasuma soetatud osa eest 180 000 krooni. Kostja tasus koheselt 120 000 krooni ja ülejäänud 60 000 krooni tasus hageja L S. Kostja andis hagejale allkirja selle kohta, et maksab 60 000 krooni välja osade kaupa hiljemalt 01.märtsiks 2007. Nimetatud tähtajaks tegi kostja kaks väljamakset kogusummas 31 000 krooni. Ülejäänud osa tasumisest kostja keeldus. Eelnevast lähtudes ning juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 108 lg 1, palub hageja kostjalt välja mõista 29 000 krooni. Hageja ega tema lepinguline esindaja L Nurk kohtuistungile ei ilmunud. L Nurk teavitas kohut hageja haigusest. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista.
Ühise tegevuse lepingus leppisid pooled kokku, et esimeses etapis saavad hageja ja kostja äriühingu juhatuse liikmeteks ning teises etapis pidi V P müüma hagejale ja kostjale oma osa (46 000 krooni) äriühingus, mille kohaselt hageja saab 50% ehk 23 000 krooni ja kostja 50% ehk 23 000 krooni. Kostja on tasunud V P ja L S kõik lepinguga kokkulepitud summad, mida kinnitavad nii V P kui hageja allkirjad ja panga maksekorraldus. Sularahas on kostja maksnud 151 000 krooni ning pangaülekandega 30 000 krooni. Kostjal pole teada, millised on V P ja L S isiklikud suhted, kuid 14.08.2008 oli Kentmanni kohtumajas arutusel L S hagi V P vastu perekonnaasjas, mis viitab V P ja hageja vahelistele tihedatele suhetele, mistõttu nii sularahas kui 31.10.2006 ülekandega tehtud tasumised tuleb lugeda poolte vahel lepinguga kokku lepitud summa katteks. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue tuleneb V P , L S ja IJ vahel 31.oktoobril 2006 sõlmitud koostöö lepingust, mille kohaselt oli IJ kohustatud maksma 180 000 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohtule esitatud 31 10.2006 lepingul on IJ kinnitus selle kohta, et ta kohustub tasuma 60 000 krooni hiljemalt 01.märtsiks 2008 (t.lk 27). Sama lepingu kostjapoolsel eksemplaril on kinnitanud oma allkirjadega nii V P kui L S, et on erinevatel aegadel saanud kätte kokku 151 000 krooni. Nimetatud summa tasumise osas pooltel vaidlus puudub. Maksekorraldusega 31.10.2006 on tõendatud, et IJ on üle kandnud L S 30 000 krooni, selgitusega „firma ost, A OÜ osakute ost“. Seega on kostja oma lepingulise kohustuse täitnud ja maksnud kokku 181 000 krooni. Hageja viide äriühingu A osaku müümisele on alusetu. Osaku müügilepingut kohtule ei ole esitatud ning see ei nähtu ka äriregistri andmetest. Hageja väitis 19.01.2009 toimunud kohtuistungil, et tegemist oli võlatunnistusega ning 60 000 kroonist on käesolevaks ajaks maksmata 29 000 krooni. Kohus ei nõustu hageja väitega. Kui lähtuda sellest, et tegemist oli võlatunnistusega, siis tuleb seda käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena, sest hageja ei ole tõendanud, et võlakohustuse eesmärgiks oleks olnud uue kohustuse loomine. Deklaratiivne võlatunnistus on kehtivussõltuvuses aluseks olevast põhikohustusest. Kohtule esitatud tõenditega on aga leidnud tõendamist, et IJ on täitnud 31.10.2006 lepingust tuleneva kohustuse ja tasunud kogu võla ning isegi 1 000 krooni rohkem kui leping ette nägi. Seega puudub kostjal ühise tegutsemise lepingust tulenev võlg hageja ees ning hageja nõue kostjalt 29 000 krooni väljamõistmiseks on alusetu ning ei kuulu rahuldamnisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.