Tsiviilasi nr 2-08-53443
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. märts 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
P.K. hagi OÜ E. vastu võla 4000 krooni, hüvitise 8296.65 krooni ja viivise 756.52 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 296.65 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja P.K. hageja esindaja vandeadv Karina Lõhmus-Ein, AB Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu kostja OÜ E. kostja esindaja juhatuse liige V.R.
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
19. veebruar 2009 istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1, 174 lg 1, 413 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s:
menetlusosaliste arvule. Asjaolud ja hageja nõue Hageja sõlmis 2005. a alguses kostjaga suulise töövõtulepingu, mille alusel hageja pidi paigaldama kostjale kuuluvale kinnistule Sojamaa külas Tartu vallas välisvalgustussüsteemi. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja ostab töödeks vajalikud materjalid, kuid hageja organiseerib nende materjalide ostmise. Hageja muretses välisvalgustussüsteemi ehitamiseks vajalikud materjalid kauplusest Johann Kuke Elektrikaubad 01.09.2005 kokku 8296.65 krooni eest. Kostja ei ole kuni hagi kohtusse esitamiseni tasunud materjalide ja tehtud töö eest. Kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohut ei ole teavitanud. Kohtukutse on kostja juriidilisel aadressil kätte toimetatud 19.01.2009. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist, millega rahuldatakse hagi. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostjat on hoiatatud kostja kahjuks tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kohtukutsel. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue põhineb suulisel töövõtulepingul. Kostja esindaja on jäänud ilmumata kohtuistungile, mistõttu kohus teeb otsuse, tuginedes hageja esindaja poolt hagiavalduses väidetud asjaoludele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on esitanud nõude 4000 krooni suuruse tasu väljamõistmiseks, mis kuulub rahuldamisele. Hageja on arvutanud VÕS §-de 113 lg 1 ja 94 alusel viivist alates 01.10.2005 kokku 756.52 krooni, mis põhineb seadusel ja kuulub rahuldamisele. OÜ-le Johann Kuke Elektrikaubad tasutud 8296.65 krooni väljamõistmist kostjalt nõuab hageja VÕS § 1041 alusel: isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja 4000 krooni töövõtulepingu tasu katteks, 8296.65 krooni hageja poolt ostetud materjalide kulutuse katteks ning 756.52 krooni viivist töövõtulepingu tasu maksmise nõudelt. TsMS 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on esitanud kohtule hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja õigusabi kulude suurus on 4 425 krooni. Kohus loeb õigusabi kulude suuruse põhjendatuks, sest esindaja on koostanud hagiavalduse, valmistunud kohtuistungiks ja viibinud kohtuistungil, kuhu kostja esindaja ei ilmunud. Lisaks on hageja maksnud riigilõivu 1000 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.