Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
02.märts 2009.a .kell 12.00 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-08-66886
Tsiviilasi
J. R. hagi J. R. vastu elatise nõude lõpetamiseks ja võlgnevuse tasumisest vabastamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J. R. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx esindaja - eestkostja A. R. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Esindaja riigi õigusabi arvel- vandeadvokaat Valli Kallaste, advokaadibüroo asukoht Jüri tn.32a, 65604 Võru linn Kostja: J. R. - isikukood , elukoht xxxx xx.xx-xx xxxxx xxxxx xxxx Lepinguline esindaja:Gunnar Leht, postiaadress Narva mnt 25, 51013, Tartu linn, e-post : [email protected]
esindajad
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata J. R. hagi elatise maksmise lõpetamiseks alaealise lapse K. R. ülalpidamiseks, milline on välja mõistetud 02.mai 2006.a. kohtuotsusega J. R. kasuks ning sama kohtuotsusega väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. Kohtukulude jaotus 1.Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. 2.J. R. määratud riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 02.märtsist 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 02.05.2006.a. otsusega mõistetud J. R. J. R. kasuks välja elatis alaealise lapse K. R. (s.xx.xx.xxxx) ülalpidamisks igakuise elatusrahana 300 krooni kuus. Sama kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku 30.12.2004 – 30.04.2006 eest summas 4819.35 krooni. 31.08.2008.a. seisuga oli elatise võlgnevus kasvanud juba 13 216 kroonini. Hageja taotleb elatise maksmise nõude lõpetamist ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamist seoses asjaoluga, et ta on alates 2000.a. töövõimetuspensionär 80 % töövõime kaotusega, kelle ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetused kokku 1517 krooni. Tema tervislik seisund ei võimalda tal töötada, et saada lisasissetulekut. J. R. on ka piiratud teovõimega isik, kellele on 22.11.2005.a. kohtuotsusega määratud eestkostja. Ta on korduvalt viibinud hoolekandeasutustes. Tema ainsaks varaks on Põlva maakonnas Kauksi külas olev korter, mis vajab kapitaalset remonti. Korter on vajalik J. R. elamiseks. Neil asjaoludel ja toetudes perekonnaseaduse (PKS) §-dele 61 lg 6 p 1 ja 71 taotleb hageja, et kohus lõpetataks tema poolt elatise maksmise lapsele ning vabastaks ta täielikult elatise võlgnevuse tasumisest. Kostja vastuväited Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile (tl.37-38) teatanud, et ta ei tunnista hagi. J. R. seisund ei ole võrreldes 02.05.2006.a. kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud, seega kohus arvestas elatise väljamõistmisel kõiki neid asjaolusid, millised hageja on käesolevas asjas esile toonud elatise maksmise lõpetamise põhjendustena. Väljamõistetud igakuine elatisraha - 300 krooni on küll väga väike hagejapoolne panus lapse ülalpidamiseks, kuid samas lapsele oluline. Kostja on seisukohal, et lapse vajadused on esmased hageja enda vajaduste suhtes, mis kostjale teadaolevalt seisnevad ka igapäevase alkoholivajaduse rahuldamises. Lisaks sellele ei ole J. R. täielikult töövõimetu ja säilinud töövõime ulatuses on ta kostjale teadaolevalt võimeline teenima lisaraha puude lõhkumise ja teiste lihtsamate abitöödega.Kostja vastuse kohaselt on J. R. halvendanud oma majanduslikku seisundit ka seeläbi, et on alkoholijoobes juhtinud sõidukeid, mille eest teda on trahvitud. Seetõttu taotleb kostja J. R. jätta hagi rahuldamata.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna pooled on andnud kirjalikuks menetluseks nõusoleku (tl.38 ja 41). Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagiavalduses esitatud asjaolud ei võimalda PKS § 61 lg 6 p 1 ning 71 sätteid kohaldades elatise maksmist alaealisele lapsele lõpetada ega hagejat elatise võlgnevuse tasumisest vabastada. 2 (4)
Vastavalt PKS § 60 lg 6 p 1 võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu. PKS § 71 alusel võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kohtule on esitatud kohtuotsus 22.11.2005.a. (tl.6-8), millega on määratud piiratud teovõimega isikule J. R. eestkostjaks A. R. . Nimetatud kohtuotsusega on jäetud J. R. õigus teha elukondlikke pisitehinguid kuni 300 krooni ulatuses kuus. Kohtuotsuse põhjendustes on märgitud (väljavõttena J. R. rehabilitatsiooniplaanist), et J. R. on olemas majandamise oskus, kuid puudub eesmärgipärane ja efektiivne raha kasutamine – raha kasutab eelkõige alkoholi muretsemiseks. Seetõttu on kohus keelanud tal iseseisvalt, s.o. ilma eestkostja nõusolekuta tehingute tegemise, välja arvatud olmelised pisitehingud. Kohtuotsus elatise väljamõistmiseks igakuise elatusrahana 300 krooni kuus (tl.9-11) on tehtud 02.05.2006, s.o. pärast seda, kui J. R. oli kohtu poolt määratud eestkostja A. R. .Nimetatud kohtuotsuse kohaselt on J. R. elatise väljamõistmisel arvesse võetud, et tema piiratud teovõime ei takista tal täita lapse ülalpidamiskohustust, kuna ta saab eestkostja nõusolekul tehinguid teha. Elatise väljamõistmise ajal oli J. R. samuti 80 % töövõime kaotusega isik, kelle pensioni suurus oli 1025 krooni. Kuna tema pensionist teostati igakuiselt kinnipidamine kuni 31.08.2006.a. 477 krooni, moodustas kättesaadav pension 578 krooni. Arstliku ekspertiisi otsusest nr.329406 08.03.2007 (tl.12) nähtub, et J. R. töövõimetus 80 % on kindlaks tehtud kuni 28.02.2009. Hageja esindaja on kohtule telefoni teel teatanud, et taasläbivaatusel on hageja töövõime kaotuse protsent jäänud muutmata. Postiasutuse teatise kohaselt (tl.13) on J. R. tehtava väljamakse suurus pensioni ja sotsiaaltoetuse näol 2008.a. oktoobrikuus olnud 1517 krooni, sealhulgas pension 957 krooni ja sotsiaaltoetus 560 krooni. Tl.14 on Tartu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna teatis J. R. , mille kohaselt peetakse kohtutäituri riiklikust pensionist kinnipidamise akti alusel alates 2008.a. märtsikuust temale igakuiselt väljamakstavast pensionist kinni 50% kuni nõude, summas 17 758 krooni rahuldamiseni. Nimetatud kinnipidamise aluseks on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitmisteade (tl.15,16), millest nähtub, et ülaltoodud nõude aluseks olevaks täitedokumendiks on kohtuotsus 02.05.2006.a. elatise väljamõistmise kohta J. R. kasuks. J. R. majanduslikku seisundit iseloomustab tema poolt kohtule esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis (tl.27-28). Kostja igakuised püsikulud toidule ja tervishoiule moodustavad 1220 krooni, lisaks 516 krooni küttele ja elaktrile ja 100 krooni sidekuludeks. Seega ületavad tema kulutused ilma lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatiseta tema sissetulekuid 300 krooni võrra. Hagejale kuulub 3-toaline, kapitaalset remonti vajav korter Mooste vallas Kauksi külas. Hinnates esitatud tõendeid ja hageja poolt esiletoodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et puuduvad alused alaealise lapse ülalpidamiseks elatise maksmise lõpetamiseks ning hageja vabastamiseks tekkinud elatise võlgnevuse tasumisest. Elatise väljamõistmisel on kohus arvesse võtnud kõiki neid asjaolusid, mida hageja on esitanud käesoleval ajal elatise maksmise lõpetamiseks – hageja sissetulekud on olnud elatise väljamõistmisel isegi väiksemad kui praegu ning kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks J. R. varalist seisundit hinnates arvestanud temal korteriomandi olemasoluga. Kohus on arvestanud nii J. R. töövõimetusega kui ka asjaoluga, et piiratud teovõime tõttu on temal töötamine parktiliselt võimatu ning mõistnud elatise välja seaduses sätestatud miinimummäärast oluliselt
3 (4)
väiksemas ulatuses. Seega ei ole põhjust, et lõpetada käesoleval ajal J. R. elatise maksmise kohustus oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Samuti tuleb hagejal tasuda tekkinud elatise võlgnevus. Kohus leiab, et J. R. puudusid PKS § 71 sätestatud põhjused, mis võimaldavad teda vabastada võlgnevuse tasumisest. Kuigi J. R. on olulisel määral töövõimetu, oli seda asjaolu elatise väljamõistmisel juba arvestatud ning ei ole tõendatud, et 300 kroonise elatusraha maksmine lapsele oleks temale olnud täiesti ülejõukäiv. 22.11.2005.a. kohtuotsuse kohaselt, millisega on J. R. määratud eestkostja, nähtub, et J. R. võib teha isesesivalt , s.o. ilma eestkostja nõusolekuta vaid elukondlikke pisitehinguid 300 krooni ulatuses kuus. Seega oleks pidanud temale määratud eestkostja tema seadusliku esindajana hoolt kandma selle eest, et hageja elatise maksmise kohustus saaks regulaarselt täidetud ning ei tekiks elatise võlgnevust.Tulenevalt PKS § 98 lg 2 on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kui eestkostja, olles õigustatud muuhulgas vastu võtma ka J. R. pensioni ja toetusi, ei jälginud, et saaksid täidetud eestkostetava kohustused kolmandate isikute ees, siis ei ole ta lähtunud oma tegevuses eestkostetava huvidest . Lisaks sellele, et kohtu hinnagul ei esine mõjuvaid asjaolusid, mis põhjustasid elatise võla tekkimise, ei ole võimalik hagejat elatise võlgnevusest vabastada ka seetõttu, et puudub PKS § 71 sätestatud teine alus võlgnevuse tasumisest vabastamiseks – hageja varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Hagejal on regulaarne sissetulek, millest seaduses lubatud ulatuses kinnipidamisi teostades on võimalik kustutada elatise võlgnevust, samuti on tal olemas korteriomand, mida on võimalik võla katteks realiseerida. Hagiavalduses on esile toodud, et korter, mis asub Kauksi külas, vajab kapitaalremonti, sest torud on lõhki külmunud ja vesi on rikkunud kogu sisustuse, kuid samal ajal vajab hageja seda elamiseks. Taotluses riigi õigusabi saamiseks on kostja elukohaks märgitud xxxxxxxxxxxx xxxx. Kostja vastuses hagile on märgitud, et J. R. elab oma vanaisa juures. Seega saab teha järelduse, et hageja ei kasuta tegelikult seda korterit elamiseks ja tema majanduslikke võimalusi arvestades ei ole ka võimeline korterit remontima. Korteri realiseerimine võlgade katteks ei sea hagejat raskemasse seisu, kui ta juba käesoleval ajal on.Kuna J. R. on piiratud teovõimega isik, on temale määratud eestkostja kohustatud hageja eest hoolt kandma, kui ta tõepoolest vajab abi, muuhulgas korraldama tema paigutamise hoolekandeasutusse. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib nõuda tulenevalt TsMS § 174 lg 1 asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hagejale oli antud kohtu 20.11.2008.a. määruse alusel riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis jäävad nimetatud kulud riigi kanda. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.