Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. märts 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-07-40446
Tsiviilasi
Vallo Jääratsi hagi Ellen Veberi vastu 24 961.60 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
24 961.60 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Vallo Jäärats, kostja Ellen Veber,
Kohtuistungi toimumise aeg
17. veebruar 2009 istungisekretär Tiia Lepp
Protokollija
Hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista Ellen Veberilt 22 262 (kakskümmend kaks tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 55 senti Vallo Jääratsi kasuks. Menetluskulud jätta 90 % ulatuses Ellen Veberi kanda ja 10 % ulatuses Vallo Jääratsi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused 2004. a sügisel lasi hageja renoveerida Tartus X 65 majaosa katuse pindalaga 214 m2 maksumusega 91 944 krooni. Sel ajal olid nimetatud majaosa kaasomanikud peale hageja veel Ellen Veber ja Jaan Villem. Renoveerimine toimus kaasomanike suusõnalisel nõusolekul ja seoses sellega, et vana katus sadas läbi, mistõttu olid rikutud korteri laed. Renoveerimiseks võttis hageja laenu Hansapangast ning tasus ehitajale tehtud tööde eest sularahas. Hiljem Ellen Veber ja Jaan Villem keeldusid neile esitatud arve maksmisest.
Kohtumenetluse kestel on hageja sõlminud kompromissi Jaan Villemiga, kes nõustus hageja nõudega. Kohus on kompromissi kinnitanud ja asjas on menetlus lõpetatud. Hageja nõuab Ellen Veberilt 24 961.60 krooni tasumist. Kostja vastuväited hagile Kostja Ellen Veber hagi ei tunnista. Hagejal ei olnud enne renoveerimistööde alustamist kostjaga selle kohta mingit kokkulepet. E. Veberile kuulunud kaks korterit asusid esimesel korrusel, mistõttu E. Veber sai sellest teada alles siis, kui tööd juba käisid. Sellest tulenevalt ei saanud E. Veber väidetava läbijooksuga tutvuda ning teha omapoolseid ettepanekuid katuse parandamiseks mõne väiksemamahulise tööga. KOS § 13 lg 3 kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Kui hageja ei vaevunud kostjale selgitama, kas terve majaosa katusekatte vahetus on vajalik ega kostjaga arutama, missugune on optimaalne viis katuse väidetava lekke kõrvaldamiseks, siis on hageja rikkunud kostja suhtes heas usus käitumise ning kostja õiguste kahjustamise vältimise kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et katusekatte vahetamine oli vältimatult vajalik, tagamaks ehitise säilimist ja kaitsmaks seda täieliku või osalise hävimise eest. Hageja ei ole tõendanud kulutuste suurust. X 65 kinnistul oli 2004 a sügisel 5 omanikku. Hageja poolt nõutav summa ei ole võrdeline kostja osaga ühises asjas, vaid on suurem. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 22 262.55 krooni hageja poolt teostatud X 65 Tartus asuval kinnistul oleva majaosa katusekatte vahetamise eest. Tunnistajate Ruttar Uueda ja Helle Uueda ütlustest nähtub, et X 65 elamus olevas korteris, mille omanik oli E. Veber, jooksis nende üürnikuks olemise ajal katus läbi esiku kohal. Ruttar Uueda on 1980-ndate aastate lõpus ise osalenud vana katuse remontimisel. 1961. aastal paigaldatud eterniitkatus lasi läbi. Veerennid ja liitekohad olid aastatega ära nihkunud ja kulunud. Vahetult enne katuse vahetamist käis R. Uueda pööningul. Seal oli mõlema katuseviilu all kokku kümmekond veekogumise topsikut, sest katus sadas läbi ka pärast parandamist. Eterniit oli vilets ja pragunenud. Kuigi tunnistaja Tiit Rohtmets on kohtule öelnud, et katus ei sadanud läbi, on ka tema näinud pööningul vaidlusaluses majaosas paari ämbrit või kaussi. Tunnistajate Ruttar ja Helle Uueda tunnistustega on kooskõlas ekspert Ain Luhse arvamus. Ekspert on kohtu poolt esitatud küsimusele vastanud, et hoone pööningul viitavad suurtele niiskuskahjustustele tavapärasest suuremas ulatuses uuendatud korstnaotsad ja kohati kuivamisel pulbristunud soojaisolatsioon. Ruumide seina ja lagede liitekohad on kahjustatud sadevete katusekonstruktsioonist läbivalgumise tõttu. Tugevad niiskuskahjustused on korstnaümbruse pinnakatetel hoone Raatuse tn poolses otsas. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud hoonel olulise niiskuskahju olemasolu. Hoonet kaitseb niiskuse eest korralik katus, selle puudumine või halb kvaliteet toob kaasa sadevee ja lumesulamisvee kahjustused, mis omakorda võivad kaasa tuua hoone osalise või täieliku hävimise. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 kohaselt esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osaga. Korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 2 kohaselt Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Kuivõrd hageja on tõendanud katusekatte vahetamise vajalikkuse, siis tuleb kaasomanikul hüvitada asja säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused võrdeliselt tema osaga kaasomandis.
Hageja on kulutuste suuruse kohta esitanud hinnakalkulatsiooni väljatrüki, millel puudub kuupäev ja koostaja allkiri (tl 8). Hinnakalkulatsioon on summas 91 994 krooni ja hageja väitel selle summa ta töö eest ka tasus sularahas suulise töövõtulepingu alusel. Selle tõendamiseks on hageja esitanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt ta on 2004. a septembris ja oktoobris võtnud kontolt kokku 90 000 krooni sularaha. Kostjad on esitanud kohtule AS Türkiis poolt 07.03.2008 koostatud tööde ülemõõdistamise akti, mille kohaselt vaidlusaluse katuseosa remonti pole tehtud tl-l8 märgitud ulatuses ning remondi maksumus on AS Türkiis poolt pakutuna 52 021.36 krooni. Ekspert A. Luhse oma arvamuses on seisukohal, et tl-l 8 olevas kalkulatsioonis loetletud tööd olid vajalikud ja need on tehtud. Nimetatud tööde kogumaksumus on soodsam kui keskmine hind 2004.a., arvestatuna vajalike tööde üksushinnetes. AS Türkiis poolt koostatud tööde ülemõõtmise aktis on mitmeid olulisi vigu. Lisaks vigadele ei sisalda ülevaatuse akt teostatud vajalikke ja põhjendatud töid. Kalkulatsioonis esitletud materjalide kogustega ei ole võimalik ehitada valmis eksperdi poolt üle vaadatud katusekatet. Materjalide ja tööde maksumused on väiksemad kui 2004.a. turuhindade alusel koostatud üksushindades kajastatu. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud katusekatte vahetuse mõistliku ja põhjendatud maksumuse 91 994 krooni. Nimetatud summa tuleb jagada selle majaosa mõtteliste osade omanike vahel, kelle omandit katusekatte vahetus otseselt puudutas, sest hageja tegi vajalikke kulutusi nende kaasomandi osa säilitamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kinnistul asuv elamu koosneb kahest iseseisvast osast, mille on erinevad katuse osad. Kostjale kuulunud korteriomandid paiknesid ainult selles iseseisvas majaosas, mille katusekate vahetati. AÕS § 72 lõikest 4 ei nähtu, et kõik kaasomanikud peavad võtma osa kaasomandi säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamisest, kui tehtud tööd ja kulutused ei puuduta teatud osa kaasomanike osa säilimist. Hageja poolt tehtud kulutused 91994 krooni on hageja jaganud katuse üldpinnaga ja on saanud ruutmeetri hinnaks 214 krooni. Selle on hageja korrutanud kostja korteriomandi ruutmeetritega ja on liitnud tulemusele 1/3 üldkasutatavate ruumide kohal olevast katusest. Hageja ei ole tõendanud, et selline korteriomanike vaheline kulude kandmise suhe oli KOS § 15 lg 2 kohaselt korteriomanike vahel kokku lepitud. Kohus on seisukohal, et kokkuleppe puudumise tõttu tuleb lähtuda kaasomaniku kaasomandi osa suurusest kinnisasjas kui tervikus või selle osas. Jaan Villemi, Ellen Veberi ja Vallo Jääratsi kaasomandi osade suurus on kokku 1992/3068 X 65 Tartus asuvast kinnisasjast (kinnistusraamatu väljatrükid tl-del 27-34). E. Veberile kuulus 2004.a. kokku 482 osa 1992-st, seega 24,2 %. Katuse remondiks kulutatud 91 994 kroonist 24,2% on 22 262.55 krooni ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. AÕS § 72 lg 4 kohaselt võib kaasomanik nõuda teistelt kaasomanikelt vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Hageja ei ole hilinenud nõude esitamisega kostja vastu. Töö tehti 2004. a sügisel. 2006.a maikuust on peetud kirjavahetust kostjaga (tl 12-13) võla tasumiseks. Hageja on kohtusse pöördunud septembris 2007. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse
alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.