Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Hagejal on kohtuotsusele kohtuotsusele õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, 6, 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ning kostjale kostjale. le.

I.

Asjaolud ja hageja nõue.

23.09.2008 esitas AS Hansapank Viru Maakohtula avalduse maksekäsu kiirmenetluses M J`e vastu võlgnevuse 4774.44 krooni nõudes. 14.11.2008 on võlgnikult laekunud tähtaegselt kohtule vastuväide, milles võlgnik väidab, et temalt on see raha välja petetud, et ta on invaliid ja tal puuduvad vahendid nõutud summa tasumiseks. TsMS § 487 lg 1 tulenevalt kohustas kohus hagejat esitama põhjendatud nõudega hagiavalduse koos hagi tõendavate dokumentidega ning täiendava riigilõivu tasumisega. 30.01.2009 esitas AS Hansapank Viru Maakohtusse põhjendatud nõudega hagiavalduse. Hageja nõudeks on M J`elt võlgnevuse ja viivise, kokku seisuga 30.01.2009 summas 4938.50 krooni ning sellele lisanduva viivise väljamõistmine. Hagiavaldusest nähtub, et 05.04.2007 sõlmisid AS Hansapank (hageja) ja M J ( kostja) laenulepingu nr 07-064429-VL (edaspidi: Leping 1) summas 5000 krooni, intressimääraga 19% aastas ja tagastamise tähtajaga 05.04.2011. Hageja kandis kostjale laenusumma üle. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 05.kuupäeval summas 150.31 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressimaksete tasumisega võlgnevusse alates 05.05.2008. Sellest ajast kuni 05.08.2008 tagasimakseid ei laekunud, seega oli kostja täielikult võlgnevuses üksteisele järgneva nelja laenusumma maksega. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel, tulenevalt VÕS § 113 sätestatust. Lepingu p 13.3 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma lepingu ülesütlemise korral ühekordset trahvi kuni 1% varalise kohustuse summast. 07.08.2008 saatis hageja kostjale kirja võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 22.08.2008. Samuti hoiatas hageja kostjat, et võla tasumata jätmise korral ütleb hageja lepingu enne tähtaega üles. Kostja võlga ei tasunud ning hageja ütles 26.08.2008 lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud ega võlgnevust tasunud, samuti ei ole hagejale teatanud kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest. Eelnevast tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 23.09.2008 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses avalduse võlgnevuse 4774.44 krooni, samuti menetluskulu summas 250 krooni väljamõistmiseks võlgnikult. Hageja leiab, et kostja väide temalt raha väljapetmise kohta ei ole tõendatud. Kostja allkirjastas lepingu, laen kanti tema kontole üle ning ta asus ka laenu tagasi maksma, pikemaajalised viivitused tekkisid alates maist 2008. Hagi esitamise seisuga ( 29.01.2009) moodustab kostja laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 4 938.50 krooni, sellest põhiosa moodustab 4 074.22 krooni, intress 309.96 krooni (ajavahemikul 05.05.2008 kuni 27.08.2008), põhiosa viivis 192.05 krooni (perioodil 05.05.2008 – 29.01.2009),

menetlustasu 46.90 krooni, leppetrahv 300 krooni ja leppetrahvi viivis 15.37 krooni (perioodil 07.08.2008- 29.01.2009). Samuti taotleb hageja Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 367 tulenevalt kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt (4074.22 kroonilt) alates 30.01.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. Hageja tugineb oma nõudes kostjaga sõlmitud lepingutele ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2; 23, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 102, 113 lg 1, 94, ja TsMS 367 sätestatule. Hageja palub asi lahendada kirjalikus menetluses ning kostja poolt tähtajaks hagile vastamata jätmise korral TsMS § 407 lg 1 tulenevalt asjas tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 174 -1 lg 3 tulenevalt palub hageja kostjalt hageja menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmist summas 1250 krooni (sh. maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 250 krooni). Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud lepingu koopia, laenu tagastamise graafik, andmed lepingu järgi sooritatud operatsioonidest ja võlgnevuse arvestus, laenuvõlgnevusest teatamise ja kohustuse täitmise nõudekiri 07.08.2008, esindaja volitusi tõendav volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Põhjendatud nõudega hagiavalduse esitamisel on hageja esitanud taotlused asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja kostja poolt hagile vaatamata jätmise korral asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostja isiklikult vastu võtnud 04.02.2009 ning on andnud dokumentide vastuvõtmisel ka oma allkirja. Seega oli kostjal vastuse andmise viimaseks tähtajaks 18.02.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja käesoleva ajani kohtule hagi kohta vastust esitanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kostja kohustused tulenevad temaga sõlmitud laenulepingust. Kuna kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata, siis on hageja lepingu ennetähtaegselt üles öelnud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse

täitmist ning p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist vastavalt § 113 lg 1 sätestatule. VÕS § 102 sätestab, et võlgnik peab teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega ka selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni täitmiseni. Alates 30.01.2009 kuni kohtu tagaseljaotsuse tegemiseni 02.03.2009 moodustab täiendav viivis VÕS § 113 alusel ettenähtud protsendina lepingu järgi põhinõudelt (summalt 4 074.22) summas 33.92 krooni. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaoludel on hagi põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagile vastuse esitamata jätmisel tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hagiavalduses nõutud ulatuses. Kohtukulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses märkinud oma menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 1250 krooni, mille palub ka kostjalt välja mõista. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus on avaldusele lisatud. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad täielikult tasumisele kostja poolt ja kuuluvad tagaseljaotsusega kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1; 173; 1741 lg 3; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 07. aprillil 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.