Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

04.11.2002 teatas Ida-Virumaa kohtutäitur Kristel Maalmann AS-ile Eesti Maapank (pankrotis), et G. Himišinetsil puudub vara Ida-Viru Maakohtu 12.12.2000 otsusega (tsiviilasi nr 2-496) väljamõistetud 218 064.79 krooni sissenõudmiseks. Panditud korter, mille müügiõigust kohtuotsusega tunnustati, ei ole enam G. Himišinetsi omanduses. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et AS-il Eesti Maapank (pankrotis) on seoses Ida-Viru Maakohtu 12.12.2000 tagaseljaotsuse täitmise võimatusega tekkinud kahju summas 218 064.79 krooni, mis kuulub sissenõudmisele Eesti Vabariigilt (Ida-Viru Maakonna Hooneregistri kaudu) kui süüliselt oma tegevusega kahju tekitanud isikult. Hageja arvates seisnes Ida-Viru Maakonna Hooneregistri süü kahju tekitamises selles, et Ida-Viru Maakonna Hooneregister ei teavitanud kohtutäiturit ja Ida-Viru Maakohtu Täitevosakonda (hoolimata vastavasisulisest kirjalikust päringust) korteril lasuvatest kõikidest piirangutest, sh ka AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks seatud pandist, mille tõttu ei kaasanud kohtutäitur AS Eesti Maapank (pankrotis) kui pandipidajat nimetatud korteri suhtes algatatud täitemenetlusse, mis omakorda tegi võimalikuks, et täitemenetluse lõpuks läks korteri omandiõigus üle teisele sissenõudjale, Nikolai Kazuninile. 09.12.2004 esitasid AS Eesti Maapank (pankrotis) ja OÜ Trenton Invest kohtule kirjaliku taotluse asendada käesolevas menetluses hageja, AS Eesti Maapank (pankrotis), uue hagejaga, OÜ-ga Trenton Invest, kuna AS-i Eesti Maapank (pankrotis) ja OÜ Trenton Invest vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu kohaselt loovutas AS Eesti Maapank (pankrotis) käesoleva kohtusse esitatud hagiavaldusega seonduva AS Eesti Maapank (pankrotis) ja G. Himišinetsi vahelise 12.03.1997 sõlmitud pandilepingust tulenevad nõudeõigused täies mahus ja koos kõigi vastavatest nõuetest tulenevate ja sellega seotud võlausaldaja õigustega, sh koos intresside, viiviste ning muude kõrvalnõuetega ning samuti koos kõigi kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitud tagatislepingutest tulenevate õigustega OÜ-le Trenton Invest. Kohus rahuldas taotluse ning asendas kohtumenetluses varem osalenud hageja, AS Eesti Maapank (pankrotis), tema lepingujärgse õigusjärglasega, käesolevas menetluses uue hagejaga, OÜ-ga Trenton Invest. 16.08.2005 taotles hageja OÜ Trenton Invest menetlusse Eesti Vabariigi esindajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaasamist. Kohus rahuldas taotluse. 17.10.2005 toimunud kohtuistungil taotles OÜ Trenton Invest Ida-Viru Maavalitsuse menetlusse kaasamist Eesti Vabariigi esindajana. 01.11.2005 määrusega rahuldas kohus taotluse. Menetluse kestel esitas Eesti Vabariigi esindaja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taotlused 10.12.2005 ja 14.03.2006 G. Himišinetsi iseseisva nõudeta III isikuna protsessi kaasamiseks. Kohus rahuldas taotluse. 01.11.2006 esitas hageja nõude täpsustamise avalduse, milles loobus osaliselt haginõudest summas 193 064 krooni. Kahjutasu nõudeks jäi 25 000 krooni, milleks on hind, millega Nikolai Kazunin omandas G. Himišinetsile kuulunud korteri asukohaga XXX XX Sillamäe IdaVirumaa.

lisatud „akt enampakkumise nurjunuks kuulutamise ja vara sissenõudjale sissenõude katteks üleandmise kohta“ nr T-189 21.12.1999, milliste dokumentide alusel taotles kohtutäitur, et IdaViru Maakonna Hooneregister vormistaks G. Himišinetsi korteri, asukohaga XXX XXSillamäe linnas, ümber Nikolai Kazunini omandusse. Ida-Viru Maakonna Hooneregister väljastaski Nikolai Kazuninile omandiõiguse registreerimise tunnistuse nr 13672 28.12.1999. Ida-Viru Maakonna Hooneregistri andmetel võõrandas Nikolai Kazunin vaidlusaluse korteri Sergei Krjutšenkovile Sillamäe notari I. Kritšuki poolt tõestatud 28.06.2000 ostumüügilepingu alusel. Kohtutäitur küsis Ida-Viru Maakonna Hooneregistrist enne enampakkumist ainult andmeid võõrandamispiirangute kohta. Riigi Elamuameti käskkirjaga nr 45 22.06.1995 kinnitatud „Hoonete registreerimise juhendi“ p 24 ja 25 kohaselt on ainsaks hoone võõrandamise õiguslikuks aluseks õiend omandiõiguse kohta. Kui kohtutäitur oleks nõudnud Ida-Viru Maakonna Hooneregistrist välja õiendi korteri, asukohaga XXX XXSillamäe, omandiõiguse kohta, siis oleksid seal olnud kajastatud nii kõik võõrandamispiirangud kui ka pandiõigus AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks. Isegi siis, kui kohtutäitur oleks kirjalikult ainult teatanud hooneregistrile, et korter, asukohaga XXX XXSillamäe, kuulub täitemenetluse lõpuks võõrandamisele, oleks Ida-Viru Maakonna Hooneregister omal algatusel saatnud kohtutäiturile nimetatud korteri omandiõigust tõendava õiendi. Kehtivate normatiivaktide kohaselt ei olnud Ida-Viru Maakonna Hooneregister kohustatud AS Eesti Maapank (pankrotis) pandiõigust korterile, asukohaga XXX XXSillamäe linnas, registreerima kohe järgmisel päeval pärast pandilepingu Ida-Viru Maakonna Hooneregistrile esitamist, kuna vahetult pandilepingu hooneregistrile esitamisele ei eelnenud korteri võõrandamist. Pandilepingu registreerimisega Ida-Viru Maakonna Hooneregistris ei saanud tekkida registerpanti AÕS §-de 297, 299 ja 305 mõttes (kuni 30.06.2003 kehtinud redaktsioonis). Ida-Viru Maakonna Hooneregister ei olnud seadusest tulenev register, milles tuli pandiõigus registreerida registerpandi tekkimiseks, sest selle tegevuse õiguslikuks aluseks oli Riigi Elamuameti käskkirjaga nr 45 22.06.1995 kinnitatud „Hoonete registreerimise juhend“, milline õigusakt ei ole seadus, vaid alamalseisev õigusakt. „Hoonete registreerimise juhendi“ p 24 kohaselt tuli koormatised ja kitsendused Ida-Viru Maakonna Hooneregistris registreerida kas koos omandiõiguse registreerimisega või koos omandiõiguses toimunud muudatuste registreerimisega. Eraldi ainult pandiõiguse registreerimist nimetatud juhend ette ei näinud. AS-il Eesti Maapank (pankrotis) ei saanud olla objektiivselt tekkinud õigustatud ootust, et pandileping iseenesest tagab AS Eesti Maapank (pankrotis) nõuete G. Himišinetsi vastu tingimusteta rahuldamise. Eesti Vabariigil puudub igasugune süü selles, et OÜ Trenton Invest ei ole saanud G. Himišinetsilt kätte laenulepingu järgi tasumisele kuuluvat summat. Samuti ei ole Eesti Vabariik süüdi pandi esemeks olnud korteri sundkorras võõrandamises täitemenetluse kaudu. Hagejad ei ole tõendanud nendel kahju tekkimist panditud korteri müügist, kuna Ida-Viru Maakohtu 12.12.2000 tagaseljaotsus on jõustunud ning täidetav.

MAAKOHTU LAHEND

Kohus luges tõendatuks, et AS Eesti Maapank (pankrotis) ja hiljem ka OÜ Trenton Invest olid ekslikul seisukohal, et G. Himišinetsiga sõlmitud notariaalne pandileping korterile asukohaga XXX XXSillamäe, kuulus registreerimisele Ida-Viru Maakonna Hooneregistris. Tegelikult kehtestas kehtinud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §132 lg 3, et pandileping oleks tulnud registreerida hoopis riiklikus ehitusregistris kas pandilepingu tõestanud notari poolt iseseisvalt või siis sama notari poolt AS Eesti Maapank (pankrotis) taotluse alusel. Ei AS Eesti Maapank (pankrotis) ega ka OÜ Trenton Invest ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et AS Eesti Maapank (pankrotis) oleks omal ajal taotlenud pandilepingu riiklikus ehitusregistris registreerimist või, et notar oleks pandilepingu ehitusregistris registreerinud iseseisvalt, millega kohus luges tõendatuks, et pandilepingu riiklikus ehitusregistris registreerimata jätmisega rikkus AS Eesti Maapank (pankrotis) ise tollel ajal kehtivat seadusandlust, millise tegevusega (oma süülise käitumisega) põhjustas kahju iseendale hagisumma ulatuses. AS Eesti Maapank (pankrotis) süü tuvastamine kohtu poolt välistab täielikult Eesti Vabariigi süü käesolevas õigussuhtes. Kohus luges tõendatuks, et ei Ida-Viru Maakonna Hooneregistril või mis tahes muul riigi halduses tegutseval organisatsioonil ei olnudki võimalust takistada G. Himišinetsil tema poolt AS-ile Eesti Maapank (pankrotis) panditud korterit võõrandamast, kuna asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 132 lg 1 kohaselt ei kohaldatud selle pandi suhtes tollel ajal kehtinud asjaõigusseaduse § 305 sätteid, mille kohaselt ei oleks pantija võinud võõrandada asja, millele on seatud registerpant, kui seaduses ei olnud sätestatud teisiti. Seega oli G. Himišinetsil kogu aeg panditud korteri seaduslik võõrandamisõigus ning kohus luges tõendatuks, et AS Eesti Maapank (pankrotis) oli ise süüdi selles, et temale panditud korter XXX XXSillamäe, võõrandati, kuna AS Eesti Maapank (pankrotis) ei näidanud üles mingit initsiatiivi ning ei pööranud sissenõuet pandile koheselt, kui tuli ilmsiks, et G. Himišinets ei täida oma laenulepingut nõuetekohaselt. AS Eesti Maapank (pankrotis) oli ise süüdi pandi realiseerimises raske ettevaatamatuse vormis, mille tõttu ei ole AS-il Eesti Maapank (pankrotis) õigus nõuda kahju hüvitamist kolmandatelt isikutelt, sealhulgas ka Eesti Vabariigilt. Pealegi leidis Ida-Viru Maakohtu tsiviiltoimiku nr 2-496/00 materjalidega tõendamist, et AS Eesti Maapank (pankrotis) ei soovinudki kunagi temale panditud korterit realiseerida, kuna AS Eesti Maapank (pankrotis) esitas 12.12.2000 kohtule kirjaliku avalduse, et loobub panditud korteri müügiõigusest. Samas luges kohus tõendatuks, et OÜ-u Trenton Invest huvid ei ole jäänud kaitseta, kuna G. Himišinetsilt on laenuvõlgnevus välja mõistetud Ida-Viru Maakohtu 12.12.2000 jõustunud tagaseljaotsusega, mida on võimalik täita, kuna Venemaal on sõlmitud Eesti Vabariigiga vastastikuse õigusabi leping, mille alusel on võimalik tagaseljaotsus esitada täitmiseks Venemaal, G. Himišinetsi elukohas.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

14.03.1997 ning register oleks seda olnud kohustatud menetlema vastavalt Riigi Elamuameti 22.06.1995 käskkirjaga nr 45 kinnitatud „Hoonete registreerimise juhend“ p-ile 24. Kuna register ei ole seda teinud, siis on vastustaja tegevusetuses süü tunnused; 2) ei nähtu otsusest, milliste tõenditega on loetud tõendatuks, et vastustajal puudus võimalus takistada korteriomanikul G.Himišinetsil panditud korterit võõrandamast. Nimetatud seisukohta on soovitud põhistada AÕSRS § 132 lg-ga 1, mis reguleerib enne 01.12.1993 tekkinud pandiõigust, kuid käesolevas asjas on pandiõigus tekkinud 12.03.1997. Seega vastav regulatsioon ei reguleeri käesoleva asja pandiõigusega seonduvat. Käesolevas asjas pandiõigus on tekkinud lepingu tõestamise momendist. Pandilepingu p-is 5.3. on ka kokkulepe, et pantija võib panditud korteri võõrandada pandipidaja nõusolekul. AS Eesti Maapank (pankrotis) vastavat nõusolekut ei ole andnud. Ehitisega (korteriga) seonduva notariaalselt tõestatud pandilepingu näol ei ole tegemist tüüpilise registerpandiga. Pandiõigus tekib siin pandilepingu notariaalselt tõestamise hetkest, mitte selle registreerimisest registris (ka pandilepingu p 9.1.). Kehtinud AÕS § 298 lg 1 kohaselt registerpandile kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) on vääralt hinnatud Ida-Viru Maakohtu tsiviiltoimikus nr 2-496/00 olevat panga esindaja 12.12.2000 avaldust. Avaldusest ei nähtu, et apellant oleks loobunud panditud korteri müügiõigusest üldse. Apellant on 12.12.2000 avaldusega loobunud AÕS §-s 306 sätestatud valduse väljaandmise nõudest, kuna antud küsimus kuulub lahendamisele täitemenetluses; 4) on teoreetiliselt Ida-Viru Maakohtu 12.12.2000 otsus G. Himišinetsi poolt täidetav, kuid samas puudub igasugune teave tema elu(asu)koha kohta; 5) on rikutud menetlusnorme. OÜ Trenton Invest esitas 31.10.2006 hagiavalduse täienduse, milles loobus esitatud haginõudest summas 193 064 krooni. OÜ Trenton Invest haginõudeks kostja vastu jäi 25 000 krooni. Asjas puudub määrus, millega oleks võetud seisukoht hagist loobumise osas. Kohus on teinud lahendi rahalise nõude osas (summas 193 064 krooni), mida apellant ei nõudnud, seega on kohus ületanud nõude piire. Sellega on rikutud TsMS §-s 439 sätestatut. Otsus ei vasta TsMS § 436 lg 1, 442 lg 8 ja 436 lg 3 nõuetele. Kohus on põhjendamatult leidnud, et hagi oli esitatud mittekohase kostja vastu. Kostjaks on kogu aeg olnud Eesti Vabariik, kelle esindajad on kohtuliku menetluse kestel muutunud. Kohus on kasutanud vastustaja suhtes väljendit „mittekohane kostja“, samas jääb ebaselgeks, mida maakohus selle all silmas peab. Kohus on otsuse tegemisel tuginenud asjaoludele, mida ei ole esitanud ei hageja ega kostja. Maakohus on asunud analüüsima tagaseljaotsuse täitmisega seonduvat Vene Föderatsioonis Sellega on rikutud TsMS § 439 sätestatut. Maakohus ei ole võtnud mingit seisukohta apellandi 31.10.2006 hagiavalduse täienduses toodu osas. Apellant on esitanud alternatiivse nõude ja alternatiivse põhjenduse haginõude põhjendamiseks. Kui maakohus leidnuks põhjendatult, et Ida-Viru Hooneregistri tegevusest ei ole tekkinud kahju, siis kohus oleks pidanud esitama põhjendused, miks hagi jäetakse rahuldamata ka 31.10.2006 avalduses toodud apellandi põhjenduste osas; 6) on rikutud menetlusnorme seoses kõigi kohtukulude väljamõistmisega apellandilt. Hagi on kohtumenetluses alates 2003. Apellant on seisukohal, et haginõue on põhjendatud summas 25 000 krooni. Vastustaja esindajate (mitte õigusabi pakkunud advokaadi) seisukohtadest tulenevalt hageja esitas osalise hagist loobumise nõude. Apellandi poolt esialgse nõude esitamine ei põhjustanud vastustajale liigseid kohtukulusid, seetõttu ei oleks välistatav kummagi poole kohtukulude jätmine vastava poole enda kanda. Kuna kohtulahend hageja nõude rahuldamata jätmise 25 000 krooni osas on väär, siis on ka väär vastustaja kohtukulude väljamõistmine apellandilt. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi on vastaspoole õigusabikulude väljamõistmine piiratud 5%-ga hagihinnast. Maakohtu otsusega apellandilt välja mõistetud vastustaja õigusabikulud summas, mis märkimisväärselt ületavad seda piiri. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused ja rakendatud seadusesätted, millele kohus on lahendi tegemisel tuginenud. Maakohus ei ole kirjalikult lahendanud hageja riigilõivuga seonduvat taotlust. Apellandil oli õiguspärane ootus, et

kohus rahuldab hageja taotluse. Kui oletada, et kohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest ainult hagi esitamisel, siis vastava kohtumääruse puudumisel ei ole hagejal olnud võimalik esitada erikaebust kohtu otsusele. Kuna kohus määrust ei teinud ja asus asja menetlema, siis hageja õiguspäraseks eelduseks on olnud, et hageja on vabastatud täielikult riigilõivu tasumisest. Käesolevas asjas on Viru Ringkonnakohus oma 21.12.2005 määrusega juba üks kord tühistanud kohtu nõude riigilõivu tasumiseks ning juhtinud ka maakohtu tähelepanu eeltoodud asjaoludele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Riigivastutuse seadus jõustus 01.01.2002. Väidetav õigusvastane kahju oli küll tekitatud 1999, kuid tulenevalt RVastS § 31 lg-st 2 tuleb ka enne riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamise kaebus esitada halduskohtule.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.