Aleksandr Žigadlo hagi AS Starman vastu kahju 38 734.70 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
38 734.70 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Žigadlo apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. veebruar 2009
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja):
XXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Viru Maakohtu 21. aprilli 2008 otsus
Aleksandr
Žigadlo
(isikukood:
Vastustaja (kostja): AS Starman (registrikood: 10069659), esindaja advokaat Andres Suik Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 21. aprilli 2008 otsus täielikult ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil,
siis võidakse menetluses.
kassatsioonkaebus
lahendada
kirjalikus
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aleksandr Žigadlo esitas kohtusse hagi AS-i Starman vastu kahju 38 734.70 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja süüdi hageja elumajas tulekahju puhkemises ning tulekahju tagajärjel katuse hävimises, mistõttu kostja peab hagejale hüvitama VÕS § 1043 alusel kahju 38 734.70 krooni. Ööl vastu 31.08.2005 toimus tulekahju hagejale kuuluvas elumajas XXX XX , Jõhvi linn. Ida-Virumaa Päästeteenistuse 12.09.2005 teate kohaselt oli tulekahju põhjuseks elektrilühis õhuliini faasijuhtme ja telekaabli kandetrossi vahel. Telekaabli paigaldamisel ei kontrollitud nõutud ohutut vahemaad elektriliini ja telekaabli kandetrossi vahel, millega rikuti elektriohutusseaduse § 15. OÜ Elrek-Mont 01.09.2005 akti kohaselt on aadressil Allika 4 AS Starman paigaldanud oma kaabeltelevisiooni kaabli lubamatult lähedale tänavavalgustuse õhuliinile. AS-i Starman kaabeltelevisiooni kaabli kandetraat on tuulega läinud vastu õhuliini ja põhjustanud lühise. OÜ T. T. Ehitus 29.11.2005 ülevaatuse akti kohaselt oli elumaja katus hävinenud tulekahjus 35% ulatuses ning katusekonstruktsioonid olid hävinenud 56 m2 ulatuses. OÜ T. T. Ehitus tegi katuse remonttöödeks hinnapakkumise summale 38 734.70 krooni.
2.Kostja AS Starman hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt oli tulekahju tekke põhjuseks kindlakstegemata omaniku ja päritoluga internetikaabli UTP tross, mis välistab AS-i Starman süü tulekahju tekkimisel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 21. aprilli 2008 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt on tõendamata AS-i Starman süü tulekahju põhjustamisel hageja elamus. Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. A. Žigadlo ei suutnud kohtule tõendada, millised lepingus või seadusega ettenähtud
kohustused jättis AS Starman täitmata või täitis neid mittekohaselt. Kohtuistungil leidis tõendamist, et A. Žigadlo elamusse sisenes kaks kaablit. Internetikaabli, mis põhjustas tulekahju, oli paigaldanud Viru Net ja televisioonikaabli AS Levi Kaabel. A. Žigadlo oli paigaldatud kaabli vastu võtnud, selle ohutuks tunnistanud ning tolleaegsete tavade kohaselt läks majasse sisenev kaabel üle A. Žigadlo omandusse. Kohtuistungil püüdis A. Žigadlo tõendada, et seesama tema enda omanduses olev televisioonikaabel põhjustaski tulekahju. Kohus asus seisukohale, et sellisel juhul peaks A. Žigadlo esitama hagi kaabli omaniku, st iseenda vastu. Kohus luges tõendatuks, et tulekahju tekkepõhjuseks oli Viru Neti poolt paigaldatud internetikaabel UTP ja selle tugevdustross, mis sattus võrguvoolu alla.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Aleksandr Žigadlo taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu 21. aprilli 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on rikutud TsMS § 442 lg 8 nõudeid, mis sätestavad, et kohus peab analüüsima otsuses kõiki tõendeid. Kui kohus lükkab tagasi ühe või teise tõendi, siis ta peab seda otsust motiveerima. Vastavalt OÜ Elker-Mont 01.09.2005 aktile paigaldas AS Starman aadressil Allika 4 oma televisioonikaabli lubamatus läheduses tänavavalgustuse liinist. Arvesse ei olnud võetud liini ripnemist ja ilma olustikku. Tuulepuhangute tagajärjel tekkis lühis AS Starman telekaabli toetustrossi ja õhuliini vahel. Lühis läks AS Starman telekaabli toetustrossi mööda kuni XXX XX elamuni. Seadmed ei olnud rikutud, kuna kaabel ei olnud kahjustatud. Vastavalt Ida-Virumaa Päästeameti 12.09.2005 tõendile nr 1-2/665 ei olnud telekaabli paigaldamisel täidetud vajalik ohutu vahe elektriliini ja telekaabli vahel ja oli rikutud elektriohutusseaduse § 15 lg 2. Seega on tõendatud, et tulekahju põhjustas lühis õhuliinijuhtme ja kostjale kuulunud telekaabli toetustrossi vahel. Kohtu väide, et päästeameti teates ei ole tuvastatud kostja süü, on juriidiliselt ebakorrektne. Päästeamet tuvastas tulekahju põhjuse, konkreetse isiku süü aga peab tuvastama kohus. Vastavalt OÜ T.T. Ehitus poolt teostatud hinnangule moodustab katuse remondi maksumus 38 734.70 krooni. Kohus ei võtnud seda tõendit arvesse ega põhjendanud, miks ta seda ei arvesta. Kostja esitas kohtule tulekahju koha uurimisakti 09.05.2006. Akti lõplikus osas on märgitud, et kaabli „punutise sukal“ on elektrikontakt elektrivõrgu PENjuhtmega ning osa voolu läbis telekaabli, mille tõttu kaabel soojenes kuni süütamiseni ning süütas katuse niiskusisolatsiooni ja kandekonstruktsioone. Nimetatud akt on vastuoluline ja UTP-kaablist tulekahju põhjustajana räägitakse oletuslikult. UTP-internetkaabli toetustross ei võinud olla tulekahju põhjuseks, kuna UTP-internetkaabel, mis siseneb elamusse, tuleb teise õhuliini mastist, kus ei olnud lühist. Tulekahju tekkis elamu pööningul, UTP-internetkaabel aga paikneb esimesel korrusel. Kohtu väide selle kohta, et kaabel kuulub apellandile, ei ole põhjendatud. Kostja ise oma vastuses hagile tunnistab, et „Starmani liin paikneb Eesti energiale kuuluva liini all“. Tulekahju kohta on 09.05.2006 uurimisaktis märgitud, et kaabel kuulub OÜ-le Starman. Kohtu viide VÕS §-dele 104, 114, 115, 116 on mitteõiguspärane, kuna nimetatud normid reguleerivad lepingulisi suhteid (kohustuste rikkumine). Antud juhul aga juttu on õigusvastasest kahju tekitamisest, mida reguleerivad VÕS § 1043, 1044, 1045, 1050.
5.AS Starman vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 21. aprilli 2008 otsuse muutmata jätmist.
Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti tuvastanud, et tulekahju hageja elamus ei saanud tekkida hageja poolt väidetud viisil ja AS Starman pole tulekahju tekkimises süüdi. Hageja väidab ekslikult, et tema majas tekkis tulekahju kostja telekaabli vale paigalduse tõttu. Vool ei saanud minna väidetavast lühise tekkimise kohast kuni hageja elamuni seetõttu, et kandetross, mis võis tänavavalgustuse elektrijuhtmega kokku puutuda, lõpeb ära Allika 4 otsaseina juures. Telekaabel ise on aga kandetrossist isoleeritud (telekaablit katab polüetüleenist välisisolatsioon, mis välistab täielikult voolu liikumise telekaablisse) ja seega ei saanud vool telekaablisse edasi minna ega telekaabli kaudu omakorda hagejale kuuluva XXX XX majani edasi liikuda. Tulekahju tekkimises võib olla süüdi kas hageja ise või hageja poolt kasutatud asjatundmatud isikud. Hageja majale uue katuse ehitamisel veeti telekaabel hageja elamusse mitte-asjatundja poolt, mistõttu võidi see kaabel valesti ja nõuetele mittevastavalt vedada. On väga tõenäoline, et AS-i Starmani poolt algselt rajatud kaabeldus, mis kindlalt vältis voolu liikumist telekaabli kaudu elamusse, sai majaomaniku (või tema palvel tööd teostanud isiku) poolt rikutud ning tulekahju tekkis hageja enda süül.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Viru Maakohtu
21.aprilli 2008 otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Maakohus on rikkunud TsMS § 348 lg 2, mis kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt, samuti TsMS § 348 lg 3, mis paneb kohtule kohustuse enne poole taotluse lahendamist kuulata ära teiste menetlusosaliste arvamuse selle kohta ning tagada, et menetlusosalistel on iga asja lahendamiseks olulise asjaolu suhtes võimalik avaldada oma arvamust. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 351 lg-te 1 ja 2 sätteid, millede kohaselt kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kuna kohus ei ole välja selgitanud kõiki asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid, siis on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Eelmärgitud menetlusõiguse normide rikkumisest tingituna ei ole maakohus otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik nimetatud puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi on nimetatud rikkumine kohtuotsuse tühistamise ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise aluseks.
8.Hageja nõudis kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043, s.o deliktiõiguse alusel. Deliktilise üldvastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt eelnimetatud järjekorras. Kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul, kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. Objektiivse teokoosseisu (tegu, kahju, põhjuslik seos) ja õigusvastasust peab tõendama hageja ning kostja õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või süü puudumist. Maakohus ei ole vaidluse lahendamisel neid vastutuse elemente analüüsinud ning seetõttu ei ole kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga.
Objektiivse teokoosseisu tasandil peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist ta nõuab. Kuna pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja sai tulekahju tagajärjel kahju, siis on oluline tuvastada, kas kahju põhjustas kostja tegu, s.t on vaja tuvastada põhjuslik seos kostja teo ja hagejal tekkinud kahju vahel.
9.Hageja tugineb oma nõudes Ida-Virumaa Päästeteenistuse 12.09.2005 teatele ja OÜ Elrek-Mont aktile, millede kohaselt oli tulekahju põhjuseks elektrilühis õhuliini faasijuhtme ja telekaabli kandetrossi vahel. Kostja on tuginenud oma vastuväites AS-i Elektrikontrollikeskus aktile, millest nähtuvalt läheb õhuliinimastist Allika 4 maja räästa külge 2 kaablit, mis on kinnitatud eraldi trossidele - üks on kostjale kuuluv telekaabel RG-6 ja teine internetikaabel UTP. Samuti nähtub kostja esitatud aktist, et Allika 4 maja räästal on UTP trossi põlemisjälg, tross on ülekuumenemistunnustega ning suure tõenäosusega ei olnud telekaabli tross tulekahju põhjuseks. Maakohus ei ole nimetatud tõendites esinevat vastuolu kõrvaldanud. Seetõttu on põhjendatud apellandi seisukoht, et kohtuotsusest ei nähtu, miks kohus ei arvestanud tema esitatud tõenditega ning tugines ainult kostja esitatud aktile. Asja materjalidest nähtub, et kostja taotles kohtult vaatluse korraldamist ja vajadusel ekspertiisi määramist ning hageja OÜ Elrek-Mont spetsialisti ülekuulamist. Maakohus ei ole nimetatud taotluste osas vastaspoole seisukohta küsinud ja jätnud taotlused rahuldamata. Samuti ei kasutanud maakohus võimalust kuulata kohtuistungil vahetult üle isikud, kes on koostanud kirjalikud tõendid ning viibinud sündmuskohal. Kui kostja esitas vastuväite, et tulekahju võis põhjustada hageja enda tegu (elamu katuse uuendamine), siis on hageja tõendamiskoormiseks omapoolset vastuväidet tõendada. TsMS § 230 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, seda eriti juhul, kui olemasolevad tõendid on ebapiisavad ja vastuolulised. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tuvastama delikti üldkoosseisu elemendid vastavalt käesoleva otsuse p-s 8 märgitule ning selgitama pooltele nende tõendamiskoormist. Seejärel on maakohtul võimalk otsustada, kas hagejal tekkinud kahju on kostja teo tagajärg või mitte.
10.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uue läbivaatamise käigus.
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.