Võlaõigus › Muud

ASJAOLUD

A. Ž. on esitanud kohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi Starman vastu 38 734.70 krooni kahjutasu, 2 800.- krooni riigilõivu ja muude kohtukulude nõudes põhjusel, et ööl vastu 31.augustit 2005.a. toimus tulekahju A. Ž. ́le kuuluvas elumajas, aadressil: xxx, Jõhvi vald, Ida – Virumaa. Hagiavalduse esitamise aluseks võttis A. Ž. Ida – Virumaa Päästeteenistuse teate nr.1.1-2/665 12.septembrist 2005.a. kriminaalmenetluse mittealustamise kohta, mille kohaselt moodustus tulekahjuga tekitatud kahju A. Ž. ́le kuuluvale elumajale, asukohaga: Aasa tn.9, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa, 15 000.- krooni. Tulekahju põhjuseks pidas Ida – Virumaa päästeteenistus elektrilühist õhuliini faasijuhtme ja telekaabli kandetrossi vahel. Telekaabli paigaldamisel ei ole kontrollitud nõutud ohutut vahemaad elektriliini ja telekaabli kandetrossi vahel, millega oli rikutud Elektriohutusseaduse §15. Hagiavalduses tugineb A. Ž. Osaühingu Elrek – Mont aktile 01.septembrist 2005.a., mille kohaselt on aadressil: Allika tn.4 Aktsiaselts Starman paigaldanud oma kaabeltelevisiooni kaabli lubamatult lähedale olemasolevale tänavavalgustuse õhuliinile. Ei ole arvestatud liini rippeid, samuti ei ole arvestatud tuulega. Antud juhul on Aktsiaseltsi Starman kaabeltelevisiooni kaabli kandetraat tuulega läinud vastu õhuliini ja põhjustanud lühise. Osaühingu T. T. Ehitus ülevaatuse akti 29.novembrist 2005.a. kohaselt oli elumaja, aadressiga: Aasa tn.9, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa, katus hävinenud tulekahjus 35% ulatuses ning katusekonstruktsioonid olid hävinenud 56 m2 ulatuses. Osaühing T. T. Ehitus tegi elumaja, aadressiga: Aasa tn.9, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa, katuse remonttöödeks hinnapakkumise summale 38 734.70 krooni. A. Ž. asus hagiavalduses seisukohale, et Aktsiaselts Starman oli süüdi elumajas, aadressiga: Aasa tn.9, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa, tulekahju puhkemises ning katuse hävimises tulekahju tagajärjel ning nõuab Aktsiaseltsilt Starman kahju hüvitamist, vastavalt Osaühingu T. T. Ehitus hinnapakkumisele, summas 38 734.70 krooni. Palus hagi rahuldada tuginedes VÕS §1043. Viru Maakohus 21.aprilli 2008.a. otsusega jättis A. Ž. hagi Aktsiaseltsi Starman vastu 38 734.70 krooni kahjutasu ja kohtukulude nõudes täies ulatuses

rahuldamata ning pani kõik kohtukulud A. Ž. kanda. Tartu Ringkonnakohus 02.märtsi 2009.a. otsusega rahuldas A. Ž. apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas täielikult Viru Maakohtu 21.aprilli 2008.a. otsuse ning saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei ole Viru Maakohus, menetlusõiguse normide rikkumisest tingituna, tsiviilasjas langetatud otsust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik nimetatud puudust kõrvaldada. TsMS §656 lg.1.p.5 järgi on nimetatud rikkumine kohtuotsuse tühistamise ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise aluseks. Täiendavalt rõhutas Tartu Ringkonnakohus, et hageja (A. Ž.) nõudis kostjalt (Aktsiaseltsilt Starman) kahjutasu VÕS §1043 s.o. deliktiõiguse alusel. Deliktilise üldvastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt eelnimetatud järjekorras. Kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul, kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. Objektiivse teokooseisu (tegu, kahju, põhjuslik seos) ja õigusvastasust peab tõendama hageja (A. Ž.) ning kostja (Aktsiaseltsi Starman) peab tõendama õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või süü puudumist. Tartu Ringkonnakohus asus seisukohale, et Viru Maakohus ei ole vaidluse lahendamisel neid vastutuse elemente analüüsinud ning seetõttu ei ole Viru Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused kooskõlas TsMS §442 lg.8 sätestatuga. Tartu Ringkonnakohtu poolt välja toodud puuduste kõrvaldamiseks andis Viru Maakohus 24.aprilli 2009.a. määrusega A. Ž. ́le ja Aktsiaseltsile Starman täiendava tähtaja kuni 31.augustini 2009.a. tõendite ja taotluste (s.h. ka ekspertiisitaotluste) esitamiseks, selgitades kirjalikult pikemalt ekspertiisi määramise korda Viru Maakohtus. Vastuseks määrusele ekspertiisi määramist käesolevas tsiviilasjas pooled ei taotlenud. Aktsiaselts Starman esitas kohtule taotluse paikvaatluse läbiviimiseks, mille kohus jättis rahuldamata põhjendusega, et 2009.a. septembris läbiviidava paikvaatlusega ei ole enam võimalik fikseerida, milline oli olukord kohapeal vahetult peale tulekahju, ööl vastu 31.augusti 2005.a.. Kohus asus seisukohale, et paikvaatluse läbiviimine oleks olnud tähtis tõenduslikust seisukohast ainult siis, kui paikvaatlus oleks läbi viidud vahetult 31.augustile 2005.a. (tulekahjule) järgnenud hommikul. Hagi esitati Viru Maakohtusse alles 03.veebruaril 2006.a., milliseks ajaks olid kõik kaablid parandatud, aga samuti vihm ja teised ilmastikutingimused olid kõik tulekahju jäljed juba kustutanud. Kohus asus seisukohale, et Ida – Virumaa Päästeteenistuse poolt läbi viidud sündmuskoha vaatlus oli õigeaegne ja tulemuslik, kõikide tulekahju asjaolude väljaselgitamise aspektist lähtuvalt. Määrusega 22.jaanuarist 2010.a. kohustas Viru Maaohus esitama Aktsiaseltsi Starman kohtule hiljemalt 31märtsiks 2010.a. telekaabli paigaldamise projekti ja

loa, kuna antud telekaabli kandetross tekitaski, A. Ž. väidete kohaselt, tulekahju. Vastuseks teatas Aktsiaselts Starman kirjalikult 01.märtsil 2010.a., et Aktsiaselts Starman ise telekaablit ei paigaldanud. Telekabel paigaldati selle piirkonna endise kaabeltelevisiooni operaatori poolt. Vaidlusaluse telekaabli paigaldamise ajal kehtinud Planeerimis- ja ehitusseaduse (jõustunud 22.juulil 1995.a., kehtetu alates 01.jaanuarist 2003.a.) §48 lg.1 („Siltide ja õhuliinide kinnitamine“) kohaselt võis reklaami, plakatite, elektri-, side-, ja muude õhuliinide ning siltide paigaldamine ehitisele või krundi piiretele toimuda kinnisasja omaniku loal. A. Ž. ei ole hagis tuginenud asjaolule, et telekaabel paigaldati A. Ž. tahte vastaselt ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et A. Ž. andis loa tema kinnistule telekaabli paigaldamiseks. Kuna tolleaegne seadus telekaabli paigaldamiseks projekti ega ehitusluba ei nõudnud, siis ei ole Aktsiaseltsil Starman võimalik kohtule esitada vaidlusaluse telekaabli paigaldamiseks projekti ja ehitusluba, kuna selliseid dokumente ei koostatud ja ei olnudki vaja (seaduse kohaselt) koostada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikes vastustes kohtule kostja, Aktsiaselts Starman, hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ning palus hagi Aktsiaseltsi Starman vastu jätta rahuldamata. Kirjalike vastuste kohaselt oli A. Ž. hagiavaldus põhjendamatu. Aktsiaselts Starman ei olnud süüliselt ja õigusvastaselt A. Ž. ́le kahju tekitanud ning Aktsiaselts Starman ei saa vastutada A. Ž. ́l tekkinud võimaliku kahju eest. Aktsiaseltsi Starman kirjalike vastuste kohaselt olid ekslikud ja väärad A. Ž. enda poolt tehtud järeldused selle kohta, et Aktsiaselts Starman oli süüdi A. Ž. ́le kuuluvas elumajas, aadressiga: Aasa tn.9, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa, tulekahju tekkimises 31.augusti 2005.a. öösel. Kirjalikes vastustes tugines Aktsiaseltsi Starman Aktsiaseltsi Elektrikontrollikeskus poolt koostatud aktile nr.L9-9/16 09.maist 2006.a. tulekahju koha järelevaatuse kohta. Aktsiaseltsi Elektrikontrollikeskus poolt tehti sündmuskoha ülevaatusel kindlaks, et paarismaja juures asuvast õhuliinimastist, aadressil: Allika 2/4, läks maja räästa külge kaks kaablit: üks nendest oli Aktsiaseltsile Starman kuuluv telekaabel RG – 6 ja teine oli internetikaabel UTP (mis ei edasta Aktsiaseltsi Starman signaali). Trossid olid ühes otsas kinnitatud õhuliini masti külge. Aktsiaseltsi Starman telekaabel, mis läks Aasa 9 maja poole, oli paarismaja Allika 2/4 hoovis läbi lõigatud. Trosside kinnituskohast ülalpool asus tänavavalgustuse faasijuhe. Aktsiaseltsi Starman telekabli teine ots oli kinnitatud maja räästa külge ja sealt enam edasi ei läinud. Internetikaabli UTP kinnitustross oli samuti kinnitatud maja räästa külge, kuid läks sealt veel edasi maja katusele, kus tross oli katkematult kinnitatud metallkonstruktsiooni külge. Maja räästa küljes oli internetikaabli UTP trossi põlemisjälg ning UTP tross ise oli samuti ülekuumenemistunnustega. Arvestades vaatlusega tuvastatud asjaolusid kirjeldati Aktsiaseltsi Elektrikontrollikeskus aktis tulekahju tekkimise kõige

tõenäolisemat tekkemehhanismi. Selle kohaselt puutus internetikaabli UTP tross kokku teistsuguse potentsiaali all oleva paljasjuhtmega. Trossi läbiv maaühendusvool soojendas UTP internetijuhtme trossi, mida näitasid tugevad kuumenemisjäljed paarismaja Allika tn.2/4 maja räästal ning internetijuhtme UTP trossil, aga samuti ka nõrgemad jäljed Aktsiaseltsi Starman telekaabli isolatsioonil. Kuna Aktsiaseltsi Starman telekaabli varjestussukk omab elektrilist kontakti elektrivõrgu PEN – juhtmega, siis läbiski osa voolust Aktsiaseltsi Starman telekaablit, mille tõttu kaabel kuumenes, kuni süttis põlema ja süütas katusealuse niiskustõkke ning katuse kandekonstruktsioonid. Kuidas internetikaabli UTP tross sattus pikaajaliselt maast erineva potentsiaali (st. võrgupinge) alla ei olnud vaatluse momendil võimalik kindlaks teha. Elektrikontrollikeskuse Virumaa inspektor A. A. kinnitas aktis, et suure tõenäosusega ei olnud Aktsiaseltsi Starman telekaabli tross tulekahju põhjuseks, vaid tulekahju põhjustas internetikaablit UTP toetav tross, mille omaniku ei ole õnnestunud kindlaks teha. Aktsiaselts Starman asus kirjalikes vastustes seisukohale, et kuna tulekahju tekkepõhjuseks oli kindlakstegemata omaniku ja päritoluga internetikaabli UTP tross, siis välistab see asjaolu täielikult Aktsiaseltsi Starman süü tulekahju tekkimisel 31.augusti 2005.a. öösel, aadressil: Aasa tn.9, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa, A. Ž. ́le kuuluvas elumajas. Kuna telekaabli ja UTP kaabli trossi paiknemist oli sõnadega raske täiesti arusaadavalt edasi anda, siis esitas Aktsiaselts Starman asja uue arutamise käigus koos täiendavate kirjalike vastuväidetega (tl.173-179) kaablite paiknemise joonise piirkonnas Aasa 9, Jõhvi, Ida – Viru Maakond koos joonise juurde kuuluvate fotodega A, B ja C. Jooniselt oli täpselt näha (eri värvidega välja joonestatud), kuidas paiknesid Aktsiaseltsi Starman telekaabel ja kandetross Aasa 9 ja paarismaja Allika 2/4 majade piirkonnas Jõhvi linnas, aga samuti oli täpselt näha, kuidas paiknesid kolmanda (käesolevas menetluses kindlakstegemata isiku) UTP kaabel ja kandetross samas piirkonnas. Jooniselt oli aru saada, et Allika 2 ja Allika 4 kruntidel Jõhvi linnas asub üks paarismaja, mis on saanud erinevad aadressid ilmselt kinnistute reaalosadeks jagamise käigus. Aktsiaseltsi Starman telekaabli kandetross tuli elektriõhuliini masti küljest kuni paarismaja, aadressiga: Allika 4, Jõhvi, poolse välisseinani ja lõpeb sellel välisseinal. Isoleeritud telekaabel (ilma kandetrossita) läbib elumaja katusealuse ruumi kaudu. Isoleeritud telekaabli kandetross algab uuesti paarismaja teisel pool, aadressiga: Allika 2, Jõhvi, välisseinal ja suundub koos telekaabliga teise hoone, aadressiga: Aasa 9, Jõhvi, välisseinani. Kolmanda isiku UTP kaabel koos kandetrossiga lähtusid samast elektripostist ja võisid A. Ž. poolt kirjeldatud asjaoludel sattuda pinge alla, juhtida voolu A. Ž. omandusse kuuluva elumaja osa katuse alla ning seal lühise tõttu süüdata katusealused puitkonstruktsioonid. Aktsiaselts Starman asus kirjalikus vastuses seisukohale, et telekaabel oli paigaldatud kõiki elektriohutuse eeskirju järgides, kuna oli paigaldad enne kolmanda isiku UTP kaablit, sest seda tüüpi UTP kaableid ei paigaldatud hooneväliselt enne 2000.a. aastat. UTP kaabel on paigaldatud hiljem

(peale Aktsiaseltsi Starman telekaablit), ohutusnõudeid eirates, liiga lähedale Aktsiaseltsi Starman telekaabli kandetrossile ja voolu all olevale elektrivõrgu paljasjuhtmele. Tugeva tuule toime tõttu võisid kõik kolm juhet omavahel kokku puutuda ja lühise tekitada, kuid ilma valesti paigaldatud UTP kaabli kandetrossita ei oleks Aktsiaseltsi Starman telekaabli kandetross ja voolu all olev elektripaljasjuhe omavahel mitte mingil juhul kokku puududa saanud. Aktsiaseltsi Starman kirjaliku vastuse kohaselt oleks teoreetiliselt võimalikuks tulekahju tekkepõhjuseks veel hoone, aadressiga: Allika 9, Jõhvi, omaniku tegevus, millega hoone omanik tekitas oma kinnistul lühise Aktsiaseltsi Starman telekaabli kandetrossiga. Samuti asus Aktsiaselts Starman täiendavas kirjalikus vastuses seisukohale, et A. Ž. hagi on täiendavalt põhjendamata, kuna A. Ž. ei ole tõendanud Aktsiaseltsi Starman poolt toime pandud õigusvastast tegu, Aktsiaseltsi Starman süüd õigusvastase teo toimepanemisel ega ka A. Ž. ́l endal tekkinud kahju suurust. Aktsiaselts Starman asus seisukohale, et A. Ž. ei saa tõendada temal tekkinud kahu suurust ainult OÜ T. T: Ehitus hinnapakkumisega ilma, et A. Ž. oleks tasunud Osaühingule T. T. Ehitus hinnapakkumises näidatud summa ka reaalselt (koos käibemaksuga). A. Ž. ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tasunud remondifirmale katuse remondi eest hinnapakkumises nimetatud summa, mille tõttu asus Aktsiaselts Starman seisukohale, et tegelikkuses A. Ž. ́l kahju puudub üldse.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, A. Ž. ja tema lepinguline esindaja, V. M., palusid kohtuistungil hagi rahuldada ja Aktsiaseltsilt Starman välja mõista 38 734.70 krooni tulekahjuga tekitatud kahju. Samuti palusid Aktsiaseltsi Starman kanda panna kõik kohtukulud. A. Ž. ja tema lepinguline esindaja, V. M., asusid kohtuistungil seisukohale, et hageja oli esitanud kohtule piisavalt tõendeid selle kohta, et tulekahju tekkis Aktsiaseltsi Starman süül. Samuti oli hageja esitanud kohtule kahju suurust tõendavad dokumendid. Ida – Viru Päästeameti tõendi 12.septembrist 2005.a. kohaselt oli A. Ž. elumajas 31.mail 2005.a. toimunud tulekahju põhjuseks lühis õhuliini faasijuhtme ja telekaablit toetava trossi vahel. Telekaabli paigaldamisel ei olnud jälgitud telekaabli paigaldamise ohutusnõudeid, mille tõttu oli Aktsiaselts Starman süüdi tulekahju tekkimises 31.mail 2005.a.. A. Ž. ja tema lepinguline esindaja, V. M., asusid kohtuistungil seisukohale, et Aktsiaseltsi Starman süü tulekahju tekkimises väljendub selles, et telekaabli paigaldamisel ei olnud kontrollitud ohutut vahemaad elektriliini ja telekabli kandetrossi vahel, mille tõttu oli telekaabel paigaldatud ohutsooni. Telekaabli paigaldamisel rikkus Aktsiaselts Starman Ehitus- ja Planeerimisseaduse §48 lg.1 sätteid. Telekaabli paigaldamisel ei olnud Aktsiaseltsil Starman Eesti Energia AS luba. A. Ž. ja tema lepinguline esindaja,

V. M., hindasid kohtuistungil tulekahjuga tekitatud kahju suuruseks 38 734.70 krooni. Dokumenti remondikulude reaalse kandmise kohta hagejal esitada ei olnud. A. Ž. ja tema lepinguline esindaja, V. M., möönsid kohtuistungil, et remonti katusele ei ole üldse tehtud, kuna hagejal ei ole raha remondi tegemiseks. A. Ž. rõhutas kohtuistungil veel eriti, et telekabel ja tross koos olid keritud Aktsiaseltsi Starman töötajate poolt maja katuse all ümber korstna. Kui elektriliinil oli rike, siis kaabel koos trossiga soojenes ja tekkiski lühis. A. Ž. tegi lühise tekkekohtadesse maja seinale jäänud mustadest plekkidest ise fotosid. Pärast tulekahju tulid koheselt Aktsiaseltsi Tele2 töötajad ning tegid lühise kohad korda nii, et midagi ei oleks enam näha. Kohtuistungil selgitasid A. Ž. ja tema lepinguline esindaja, V. M., et Ida – Viru Päästeameti poolt kindlaks tehtud kahju summat 15 000.- krooni ei tule arvestada kohtuotsuse tegemisel tegeliku kahju suurusena, kuna Ida – Viru Päästeamet ei olnud ekspertiisiasutus ja ta ei saanud kahju suurust kindlaks määrata. Kahju suuruseks peavad hageja ja tema lepinguline esindaja ikkagi 38 734.70 krooni. Hageja tema lepinguline esindaja olid kohtuistungil nõus pakkuma kompromissi selliselt, et Aktsiaselts Starman teeb ise oma vahenditega katuse korda. Kui Aktsiaselts Starman saab katuse korda tehtud odavamalt, siis oleks see tema võit. Kostja, Aktsiaseltsi Starman, lepinguline esindaja, advokaat A. S. ja kostja nõustaja, N. T. palusid kohtuistungil jätta hagi rahuldamata kirjalikes vastustes toodud asjaoludel, kuna Aktsiaselts Starman ei ole süüdi tulekahju tekkimises. Kohtuistungil asusid advokaat A. S. ja nõustaja, N. T., seisukohale, et A. Ž. ́l puudub kahju üldse. A. Ž. ei ole suutnud tõendada temal ei 15 000.- krooni suuruse kahju tekkimist, ega ka 38 734.70 krooni suuruse kahju tekkimist. Kostja advokaat A. S. ja nõustaja, N. T., selgitasid kohtule, et käesoleval juhtumil puudus, deliktiõiguse seisukohalt tähtis, teo objektiivne koosseis, puudus kahju ise, mille tõttu puudus ka põhjuslik seos Aktsiaseltsi Starman käitumise ja A. Ž. ́l oletatava kahju tekkimise vahel. Täielikult puudus Aktsiaseltsi Starman õigusvastane tegu. Hageja poolt viidatud Ehitus- ja Planeerimisseaduse §48 lg.1 räägib kinnisasja omaniku loast telekabli paigaldamisel, mitte aga AS Eesti Energia loast (kes ei ole kinnisasja omanik). Aktsiaselts Starman oli esitanud kohtule kõik tõendid tõendamaks, et A. Ž. elukohas ei saanud tulekahju tekkida A. Ž. poolt viidatud viisil (tekkemehhanismi kasutades). Ebaõigeks pidas advokaat A. S. hageja väidet, nagu oleks elektrikontrollikeskuse poolt koostatud akt vastuolus hageja poolt esitatud OÜ Elrek – Mont aktiga. Tegelikult vastuolu aktide vahel ei ole. Elektrikontrollikeskuse akt kirjeldab tulekahju asjaolusid lihtsalt täpsemalt. Kostja advokaat A. S. asus kohtuistungil seisukohale, et juriidilises mõttes peab A. Ž. poolt olema kahju reaalselt kantud selleks, et tõendada kahju olemasolu üldse. A. Ž. ise nõustus samuti kohtuistungil asjaoluga, et ta ei ole remonti teinud ja seetõttu ka kahju kandnud. Katuseremondi hinnapakkumised võivad olla väga erinevad ja hinnapakkumisega ei saa tõendada kahju. Advokaat A. S.

möönis kohtuistungil, et A. Ž. ́l võis kahju tekkida ka kinnisasja väärtuse vähenemisest, kuid sellel alusel ei ole A. Ž. esitanud (ei hagiavalduses ega ka hiljem) haginõuet. VÕS §128 kohaldamine ei ole võimalik. Advokaat A. S. asus seisukohale, et isegi kinnisasja väärtuse vähenemine ei oleks saanud olla suur, kuna A. Ž. oli elanud peale tulekahju majas juba viis aastat normaalset elu, millest tuli järeldada, et katus täitis oma funktsioone ning remonti teha ei olnudki vaja. Kostja nõustaja, N. T., lisas kohtuistungil, et Aktsiaseltsi Starman töötajad ei oleks mitte kunagi telekaabli paigaldamisel kaablit ümber korstna keeranud. N. T. arvas, et tross koos kaabliga keriti ümber korstna AS Tele2 tehniku poolt ajal, kui A. Ž. majal oli lamekatus ning tross koos juhtmega pidi siis paiknema katuse peal. N. T. asus seisukohale, et hiljem ilmselt ehitas A. Ž. majale viilkatuse, kuid jättis trossi koos kaabliga ümber tõstmata nii, et tross koos kaabliga jäi katusealusesse ruumi.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Tunnistaja, V. P., kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistaja elab aadressil: Allika 5, Jõhvi linn. Umbes viis aastat tagasi, umbes kella ühe paiku öösel (täpset aega tunnistaja ei mäleta) helistas tunnistajale naabrinaine ja käskis kõik elektriseadmed välja lülitada, kuna naabrinaise arvates oli tunnistaja juures tulekahju. Tunnistaja lülitas elektri välja ja läks tänavale. Tänaval nägi tunnistaja, kuidas üle tänava oleval elektripostil olid kõik juhtmed sädemetes ja juhe põles nagu kuuse ehe. Elektripost asus Allika tänaval paarismaja nr.2/4 ja maja nr.6 vahel, Jõhvis. Tunnistaja nägi kuidas juhtmeid mööda läksid sädemed Aasa tänava suunas. Järgmisel päeval rippus posti otsas põlenud juhtme tükk, mida tunnistaja abikaasa ka pildistas. Hiljem sai tunnistaja teada, et oli põlenud maja. Kuhu säde edasi läks ja milline kaabel põles, seda tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja, D. M., kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et umbes viis aastat tagasi, umbes septembris – oktoobris (täpset aega tunnistaja ei mäleta) oli Jõhvi linnas tormine. Tunnistaja tõusis öösel üle ja nägi kuidas mööda Allika tänavat läheb juhtmeid mööda säde. Tunnistaja helistas kohe V. P., kes elab aadressil: xxx. Umbes 5 – 10 minuti pärast nägi tunnistaja, kuidas säde hakkas juhtmeid mööda liikuma Aasa tänava suunas. Allika 2/4, Jõhvi paarismaja kohal oli nagu ilutulestik. Tunnistaja teab, et sellel aadressil elab H.K.. Tunnistaja lülitas enda majas kohe elektri välja. Tunnistaja oli omas majas ja teise korruse aknast oli kõik tunnistajale hästi näha. Tunnistaja nägi kuidas sädemed jooksid mööda juhtmeid Jõhvis, Allika tänaval, paarismaja nr.2/4, maja nr.3 ja maja nr.5 juures. Aasa tn.9 maja juures tunnistaja sädemeid ei näinud. Kust sädemed alguse said ja millised juhtmed põlesid, seda tunnistaja ei teadnud.

Tunnistaja, L. P., kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistaja töötab Ida – Eesti Päästekeskuses peainspektorina ning ta tegeles 31.augustil 2005.a. A. Ž. elukohas toimunud tulekahju uurimisega. Uurimise tulemusena jõudis tunnistaja järeldusele, et A. Ž. elukohas tekkis tulekahju AS Eesti Energia elektriõhuliinide ja AS Tele2 kuulunud telekaabli kandetrossi vahel. Lühis toimus Allika tänaval Jõhvi linnas asuva elektriposti lähedal umbes meeter või paar postist, kus telekaabli kinnitused kandetrossile põlesid läbi, mille tõttu oli telekaabel rippuma jäänud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli telekabli paigaldamisel rikutud elektriohutusseadust, mille kohaselt ei tohi telekablit paigaldada elektriõhuliini kaitsetsooni (umbes 2 meetrit). Käesoleval juhul oli telekaablit paigaldanud äriühing rikkunud elektriohutusseaduse sätteid paigaldades posti juures telekaabli elektriliinile lähemale kui kaks meetrit, mille tõttu puutusid tugeva tuule toime tõttu kokku elektriliin ja telekaabli kandetross, mis põhjustaski tulekahju tekitanud lühise. Tulekahju tekkimiseks pidi elektrijuhe ja telekaabli kandetross olema lühises pikka aega. Tunnistaja asus seisukohale, et telekaabel ja selle kandetross iseenesest tuleohtlikud ei olnud, kuid tuleoht tekkis telekaabli ja selle kandetrossi kõrge pinge alla sattumise tõttu (lühise tõttu). Tunnistaja asus kohtuistungil seisukohale, et suurem tulekahju jäi ära tänu katusekonstruktsioonide iseärasustele. Teistsuguse katuse korral oleks kogu maja maha põlenud. Vaatlusega tegi tunnistaja kindlaks, et tulekahju tagajärjel oli katuse kaitsekile täielikult põlenud, aga samuti oli katuse kattematerjal osaliselt põlenud ja moonutatud. Mõned katusekonstruktsioonid olid tunnistaja hinnanguil ka rikutud. Tunnistaja hinnanguil A. Ž. elamu pööningul elektrijuhtmeid ei olnud, oli ainult telekaabel ja selle kandetross. Kellele see kaabel kuulus, selle väljaselgitamine ei kuulunud tunnistaja tööülesannete hulka, mille tõttu tunnistaja kaabli omanikku ka välja ei selgitanud. Tunnistajale oli tulekahju tekkepõhjus selge. Vool sattus juhtmeid mööda pööningule ja süütas katuse. Tunnistaja tegi kahju suuruse kindlaks A. Ž. enda ütluste kohaselt kohapeal. A. Ž. oli tunnistajale selgitanud, et tulekahjuga tekitatud kahju suuruseks oli 15 000.- krooni. Kuna kahju oli väike, siis ei alustanud tunnistaja tulekahju uurimiseks kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluse alustamiseks oleks kahju suurus pidanud olema üle 300 000.- krooni. Tunnistaja, A. A. ́i, kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistaja töötab Osaühingus MHV Elektrikontroll, eksperdina. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et ta tegi akti tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks umbes üheksa kuud peale tulekahju toimumist. Aktis oli fikseeritud nii palju andmeid, kui peale üheksa kuu möödumist oli üldse võimalik kindlaks teha. Tunnistaja tegi aktis järelduse, et tulekahju tekkepõhjuseks oli asjaolu, et tänavavalgustuse kaabel ja UTP kaabli (internetikaabli) tross puutusid kokku, mille tagajärjel sai UTP kaabli (internetikaabli) tross voolu. UTP kaabli (internetikaabli) trossi läbiv vool oli liiga väike selleks, et rakenduksid

tänavavalgustuse voolu automaatkaitsmed. UTP kaabli (internetikaabli) tross oleks pidanud olnud maandatud, siis ei oleks tulekahju tekkinud. Kus kohas oli lühise täpne koht, seda tunnistaja enam ei mäletanud. UTP kaabli (internetikaabli) isolatsioon oli põlemise jälgedega. Juhtmeid eristas tunnistaja Aktsiaseltsi Starman esindaja ütluste järgi. Aktsiaseltsi Starman esindaja oli ülevaatuse juures. Tunnistaja mäletab, et telekabel oli valget värvi, internetikaabel oli aga muud värvi. Praegu tunnistaja kõiki vaatluse asjaolusid enam täpselt ei mäletanud. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et ta jääb aktis väljatoodud varasemate järelduste ja seisukohtade juurde. Kohus luges hagi põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Maksekorraldusega riigilõivu tasumise kohta. OÜ T. T. Ehitus hinnapakkumisega 29.11.2005.a. 38 734.70 kroonile. OÜ T. T. Ehitus juhatuse liikme T.T. poolt koostatud ülevaatuse aktiga 29.11. 2005.a., mille kohaselt oli 10.septembril 2005.a. Jõhvi linnas, Aasa tn.9 maja katusest tules hävinenud 35% katust ja katusekonstruktsioone kokku 56 m2. OÜ Elrek – Mont aktiga 01.09.2005.a., mille kohaselt oli aadressil: Allika 2/4, Jõhvi linn, Aktsiaselts Starman paigaldanud oma kaabeltelevisiooni kaabli lubamatult lähedale olemasolevale tänavavalgustuse õhuliinile, ei ole arvestatud liini rippeid, aga samuti ei ole arvestatud tuulega. Antud juhul oli Aktsiaseltsi Starman kaabeltelevisiooni kaabli kandetraat tuulega läinud vastu õhuliini ja põhjustanud lühise. Ida – Virumaa Päästeteenistuse teatega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta 12.09.2005.a., millega kohus luges tõendatuks, et päästeteenistuse hinnanguil oli tulekahjuga tekitatud kahju 15 000.- krooni, mitte aga 38 734.70 krooni. Telekaabli paigaldamisel ei olnud järgitud nõutavat ohutut vahemaad elektriliini ja telekaabli kandetrossi vahel, millega rikuti Elektriohutusseaduse (RT I 202, 49, 310) §15 (2) sätete nõudeid. Viru Maakohtu 28.veebruari 2006.a. määrusega. Aktsiaseltsi Starman lepingulise esindaja advokaat A. S. ́i kirjalike vastustega hagile 04.aprillist 2006.a.. Aktsiaselts Starman asus kirjalikes vastustes seisukohale, et kuna tulekahju tekkepõhjuseks oli kindlakstegemata omaniku ja päritoluga internetikaabli UTP tross, siis välistab see asjaolu täielikult Aktsiaseltsi Starman süü tulekahju tekkimisel 31.augusti 2005.a. öösel, aadressil: Aasa tn.9, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa, A. Ž. ́le kuuluvas elumajas. Kuna telekaabli ja UTP kaabli trossi paiknemist on sõnadega raske täiesti arusaadavalt edasi anda, siis esitas Aktsiaselts Starman asja uue arutamise käigus koos täiendavate kirjalike vastuväidetega kaablite paiknemise joonise piirkonnas Aasa 9, Jõhvi, Ida – Viru Maakond koos joonise juurde kuuluvate fotodega A, B ja C. Jooniselt oli täpselt näha (eri värvidega välja joonestatud), kuidas paiknesid Aktsiaseltsi Starman telekaabel ja kandetross Aasa 9 ja Allika 2/4 majade piirkonnas Jõhvi linnas, aga samuti oli täpselt näha, kuidas paiknesid kolmanda (käesolevas menetluses kindlakstegemata isiku) UTP kaabel ja kandetross samas piirkonnas. Jooniselt oli aru saada, et paarismaja Allika 2/4 kruntidel Jõhvi linnas asub üks elumaja,

mis on saanud erinevad aadressid ilmselt kinnistute reaalosadeks jagamise käigus. Aktsiaseltsi Starman telekaabli kandetross tuli elektriõhuliini masti küljest kuni paarismaja, aadressiga: Allika 2/4, Jõhvi, poolse välisseinani ja lõpeb sellel välisseinal. Isoleeritud telekaabel (ilma kandetrossita) läbib elumaja katusealuse ruumi kaudu. Isoleeritud telekaabli kandetross algab uuesti paarismaja teisel pool, aadressiga: Allika 2, Jõhvi, välisseinal ja suundub koos telekaabliga teise hoone, aadressiga: Aasa 9, Jõhvi, välisseinani. Kolmanda isiku UTP kaabel koos kandetrossiga lähtusid samast elektripostist ja võisid A. Ž. poolt kirjeldatud asjaoludel sattuda pinge alla, juhtida voolu A. Ž. omandusse kuuluva elumaja osa katuse alla ning seal lühise tõttu süüdata katusealused puitkonstruktsioonid. Aktsiaselts Starman asus kirjalikus vastuses seisukohale, et telekaabel oli paigaldatud kõiki elektriohutuse eeskirju järgides, kuna oli paigaldad enne kolmanda isiku UTP kaablit, sest seda tüüpi UTP kaableid ei paigaldatud hooneväliselt enne 2000.a. aastat. UTP kaabel on paigaldatud hiljem (peale Aktsiaseltsi Starman telekaablit), ohutusnõudeid eirates, liiga lähedale Aktsiaseltsi Starman telekaabli kandetrossile ja voolu all olevale elektrivõrgu paljasjuhtmele. Tugeva tuule toime tõttu võisid kõik kolm juhet omavahel kokku puutuda ja lühise tekitada, kuid ilma valesti paigaldatud UTP kaabli kandetrossita ei oleks Aktsiaseltsi Starman telekaabli kandetross ja voolu all olev elektripaljasjuhe omavahel mitte mingil juhul kokku puududa saanud. Aktsiaseltsi Starman kirjaliku vastuse kohaselt oleks teoreetiliselt võimalikuks tulekahju tekkepõhjuseks veel hoone, aadressiga: Allika 9, Jõhvi, omaniku tegevus, millega hoone omanik tekitas oma kinnistul lühise Aktsiaseltsi Starman telekaabli kandetrossiga. Aktsiaseltsi Starman võrgudirektori J. P. ́i kirjalike selgitustega 04.04.2006.a., millega kohus luges tõendatuks, et A. Ž. eramaja, aadressiga: Aasa tn.9, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa, lülitati 18.augustil 1998.a. AS Levi Kaabel kaabeltelevisioonivõrku lepingu nr.2060 alusel. A. Ž. majasse sisenev kaabel kuulus A. Ž. ́le ning kaabli paigaldustööd tegi AS Levi Kaabel. Aktsiaselts Starman nimetatud maja juures kaablipaigaldustöid teostanud ei ole ning selliseid tõid ei ole Aktsiaseltsilt Starman A. Ž. poolt ka tellitud. OÜ Elrek – Mont täiendava selgitusega, mis on otseses vastuolus Aktsiaseltsi Starman joonisega telekaabli ja selle kandetrossi paiknemise kohta objektil. OÜ Elektrikontrollikeskus Virumaa inspektor A. Armani aktiga 09.maist 2006.a., millega luges kohus tõendatuks, et tulekahju tekkepõhjuseks ei ole mitte Aktsiaseltsi Starman signaali kandva telekaabel ja selle kandetross, vaid tulekahju tekkis internetikaabli UTP toetava trossi lühisesse sattumise tõttu võrgupinge all oleva paljaskaabliga. Viru Neti poolt internetikaabli paigaldamist tunnistas ka A. Ž. ise 24.märtsil 2008.a. toimunud kohtuistungil asja arutamisel. Kohtule esitatud fotodega korstnajalast. Viru Maakohtu 21.aprilli 2008.a. kohtuotsusega. Tartu Ringkonnakohtu 02.märtsi 2009.a. kohtuotsusega Viru maakohtu 21.aprilli 2008.a. otsuse tühistamise ja tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise kohta. Viru Maakohtu 24.aprilli 2009.a. määrusega, millega kohus andis tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks.

Fotoärakirjaga Ida – Virumaa Päästeteenistuse 2005.a. materjalist nr.7.3-10 tulekahju fakti kohta 31.augustil 2005.a. elumajas aadressil Jõhvi linn, aasa 9. Materjaliga luges kohus tõendatuks, et Ida – Virumaa Päästeteenistus süüdistab Aktsiaseltsi Starman selle, et Aktsiaselts Starman ei täitnud telekaabli paigaldamisel Elektriohutusseaduse §15 (2) sätteid (RT I 2002, 49, 310 avaldatud redaktsioonis). Materjalile lisatud 31.augustil 2005.a. Jõhvi linnas, Aasa 9 toimunud tulekahju skeemi kohaselt (koostatud Ida – Viru Päästeteenituse ametiisiku poolt) tekkis elektrilühis elektriliini ja telekaabli kandetrossi vahel elektriõhuliini posti juures, mis paiknes Jõhvi linnas, Allika tänaval majade nr.6 ja paarismaja nr.2/4 vahel. Joonise kohaselt läbis peale elektrilühise kohta telekaabel koos kandetrossiga paarismaja Allika 2/4, Jõhvi linn, katusealuse ruumi ja suundus edasi tulekahju kohta elumaja Aasa 9, Jõhvi linn, katusealusesse ruumi. Kohus luges äärmiselt ebaõenäoliseks võimalust, et lühistatud ja pinge all olev telekaabel koos kandetrossiga läbib paarismaja Allika 2/4, Jõhvi linn katusealuse ilma seal vähematki kahju tekitamata (tulekahju või tulekollet tekitamata) ning suundub paarismajast edasi majasse Aasa 9, Jõhvi linn, tekitades selle katusealuses ruumis tulekahju. Kohus asus seisukohale, et lühistatud ja kuumenenud kandetross ja telekaabel oleks peale lühistamise kohta pidanud süütama ka paarismaja katusealuse. Kuna paarismaja katusealuses ei ole telekaablist põhjustatud tulekahju jälgi tuvastatud, siis luges kohus tõendatuks, et tulekahju A. Ž. elumajas ei saanud tekkida telekaabli ja elektriliini lühisest ning tulekahjul A. Ž. elukohas oli tegelikult mõni teine (seni tuvastamata) põhjus s.t. kohus luges Ida – Viru Päästeameti materjalile lisatud joonisega tõendatuks, et tulekahju A. Ž. elukohas ei saanud tekkida Aktsiaseltsi Starman tegevuse tagajärjel ja süül, A. Ž. poolt hagiavalduses ja teistes kohtule esitatud dokumentides kirjeldatud viisil (tekkemehhanismi järgides). 13.jaanuaril 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga ja sinna juurde kuuluvate tunnistajate ülekuulamise protokollidega. 24.mail 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada 22.mail 2002.a. vastu võetud Elektriohutusseaduse sätteid (kehtetu alates 20.juulist 2007.a.). Lisaks kuuluvad rakendamisele VÕS §104 sätted, mille kohaselt vastutab seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta

rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. VÕS §115 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS §116 lg.2 p.1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. VÕS §1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. (2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse - või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et A. Ž. hagi Aktsiaseltsi Starman vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et kohtuistungitel ei leidnud tõendamist deliktiõiguse seisukohast tähtis Aktsiaseltsi Starman objektiivselt õigusvastane tegu telekaabli paigaldamisel A. Ž. elukoha piirkonda. Deliktilise üldvastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja

süü. Ida – Viru Päästeteenistuse poolt oli fikseeritud, et Aktsiaseltsi Starman objektiivselt õigusvastane tegu seisneb selles, et Aktsiaselts Starman paigutas telekaabli koos kandetrossiga rikkudes 22.mail 2002.a. vastu võetud Elektriohutusseaduse §15 (2) sätteid rikkudes (seaduse redaktsioon kehtetu alates 20.juulist 2007.a.). Samuti ka tunnistaja L. P. ütlused. Aktsiaseltsi Starman võrgudirektori J. P. ́i kirjalike selgituste 04.04.2006.a. kohaselt lülitati A. Ž. eramaja, aadressiga: xxx, Jõhvi vald, Ida – Virumaa, 18.augustil 1998.a. AS Levi Kaabel kaabeltelevisioonivõrku lepingu nr.2060 alusel. A. Ž. majasse sisenev kaabel kuulus A. Ž. ́le ning kaabli paigaldustööd tegi AS Levi Kaabel. Aktsiaselts Starman nimetatud maja juures kaablipaigaldustöid teostanud ei ole ning selliseid tõid ei ole Aktsiaseltsilt Starman A. Ž. poolt ka tellitud. Kohus luges tõendatuks, et kuna A. Ž. eramaja lülitati AS Levi Kaabel võrku 18.augustil 1998.a., siis ei saanud Aktsiaselts Starman rikkuda kaabli paigaldamisel 22.mail 2002.a. vastu võetud Elektriohutusseaduse §15 (2) sätteid, kuna sellist seadust ei olnudki veel vastu võetud telekaabli ja selle kandetrossi paigaldamise ajal. Samuti ei olnud telekaabli ehitamise ajal kehtinud seadusandluse kohaselt vaja telekaabli paigaldamise projekti ja ehitusluba. Tollel ajal kehtinud Planeerimis- ja ehitusseaduse §48 lg.1 kohaselt oli vaja telekaabli paigaldamiseks A. Ž. omanduses oleva kinnistu omaniku luba. A. Ž. ei ole mitte kunagi väitnud, et telekaabel paigaldati tema kinnistule ilma A. Ž. loata ja tegelikkuses A. Ž. telekaablit ei soovinud, millega luges kohus tõendatuks, et telekaabli paigaldamiseks olid kõik seadusega kehtestatud nõuded täidetud. Kohus luges eelpooltooduga tõendatuks, et Aktsiaseltsi Starman tegevuses puudub deliktiõiguse seisukohalt tähtis objektiivne õigusvastane tegu ehk telekaabli paigaldamine 18.augustiks 1998.a. õigusvastaselt (tollel ajal kehtinud seadusandluse norme eirates) A. Ž. kinnistule. Puudub Aktsiaseltsi Starman poolt toimepandud objektiivselt kahju tekitanud tegu. Kohus luges tõendatuks, et puudub ka põhjuslik seos Aktsiaseltsi Starman õigusvastase tegevuse (tegevusetuse) ja A. Ž. ́l kahju tekkimise (tulekahju) vahel ja seda just Aktsiaseltsi Starman poolse õigusvastase tegevuse (tegevusetuse) objektiivse puudumise tõttu. Tunnistajate, V. P., L.P., D. M. ja A. A. ́i ütlustega luges kohus tõendatuks, et 31.augustil 2005.a. tekkis lühis Allika tänaval Jõhvis. Millised juhtmed omavahel lühisesse läksid, selles osas olid tunnistajate ütlused, kas vastuolulised või puuduvad üldse. Kohus luges tõendatuks, et mitte ükski tunnistaja ei näinud oma silmaga kuidas lühis oleks vahetult süüdanud maja Aasa tn.9, Jõhvis. Küll aga nägid tunnistajad kuidas tuli lendas ja toimus põlemine paarismaja Allika 2/4, Jõhvis kohal, kuna see elamu oli lühise kohale kõige lähemal. Tunnistaja ütluste kohaselt paarismajas Allika 2/4, Jõhvis aga tulekahju ei tekkinud.

Kohus luges tõendatuks, et tulekahju 31.augusti 2005.a. öösel tekkis muudel põhjustel, mis ei olnud seotud Aktsiaseltsi Starman tegevusega (tegevusetusega). Kohus luges tõendatuks, et A. Ž. viis eksiarvamusele tulekahju tekkepõhjustest ja Aktsiaseltsi Starman süüst Ida – Viru Päästeameti pealiskaudne suhtumine tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisel ja tulekahju põhjustanud süüdlase isiku väljaselgitamisel. Ida – Viru Päästeamet süüdistas oma materjalis Aktsiaseltsi Starman 22.mail 2002.a. vastu võetud Elektriohutusseaduse sätete (kehtetu alates 20.juulist 2007.a.) rikkumises, kuigi nimetatud seadust ei olnud telekaabli ehitamise ja paigaldamise ajal (18.augustil 1998.a.) veel vastu võetud. Kohus luges tõendatuks, et A. Ž. ei tõendanud kohtuistungil Aktsiaseltsi Starman süüd tulekahju põhjustamisel tema elumajas, aadressil: Aasa tn.9, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa, 31.augusti 2005.a. öösel ka ükskõik, millisel muul alusel. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts Starman vastutaks A. Ž. ees ainult deliktikoosseisu olemasolu korral, mille koosseis oli välja toodud Tartu Ringkonnakohtu otsuses. Kohus selgitab A. Ž. ́le, et temal on õigus taotleda pädevatelt organitelt tulekahju tekkimises tegelike süüdlaste väljaselgitamist ning esitada hagi kahju hüvitamiseks deliktiõiguse alusel tegelikult tulekahju põhjustanud isikute vastu.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.