Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
2. märts 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-06-35462
Tsiviilasi
M M hagi OV ’u vastu 1 528 246 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja M M(isikukood XXX, elukoht xxx)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Eva Laks kostja OV (isikukood xxx, elukoht xxx) kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup 1 528 246 krooni
Hagi hind Istungi toimumise aeg
09.02.2009.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja Eva Laks, kostja OV , kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup. Istungit protokollis sekretär Carmen Vahem.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid pooled 25.07.2005.a maksegraafiku, milles kostja tunnistas võlgnevust summas 1 528 246 krooni ning kohustus selle tasuma 31. detsembriks 2005.a. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 1 528 246 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. 25.07.2005.a dokumendi puhul ei ole tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, vaid üksnes deklaratiivse tunnistusega, milles kinnitatakse väidetavalt olemasolevat kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et 25.07.2005.a seisuga oli kostjal varalisi kohustusi hageja ees. 25.07.2005.a seisuga puudusid poolte vahel suhted, millest tulenevalt oleks kostja olnud kohustatud hagejale tasuma vaidlusaluse summa. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 25.07.2005.a maksegraafiku, milles leppisid kokku, et kostja tasub hagejale võlgnevuse summas 1 528 246 krooni 31. detsembriks 2005.a. Pooled vaidlevad selle üle, kas maksegraafiku näol on tegemist konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega. Hageja leiab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Hageja esindaja selgituste kohaselt oli hageja andnud ajavahemikul 2001.a kuni 2005.a kostjale laenu. Kostja on seisukohal, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja esindaja selgituse kohaselt ei ole hageja kunagi kostjale raha üle andnud. Kohtu hinnangul on kostja seisukoht vastuoluline. Kostja on arvamusel, et 25.07.2005.a võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks on kohtu arvates olemasoleva kohustuse kinnitamine. Samal ajal on kostja väitnud, et 25.07.2005.a seisuga puudusid poolte vahel suhted, mille alusel oleks kostja olnud kohustatud tasuma vaidlusaluse summa. Seega jääb selgusetuks, millist kohustust siis kostja hinnangul võlatunnistusega kinnitati. Kostja ei ole ka väitnud, et ta on võlatunnistuse allkirjastanud eksimuse või muu sellesarnase asjaolu tõttu. Kostja on jätnud oma vastuväidetes põhjendamata, miks ta siis võlatunnistuse allkirjastas, kui poolte vahel võlasuhted puudusid. Kohus leiab, et vaidlusaluse võlatunnistuse näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Kohus lähtub võlatunnistuse sisust ning võtab arvesse ka seda, et kostja seisukoht on olnud vastuoluline. Võlatunnistuse sisu, mille kohaselt annab kostja lubaduse tasuda võlgnevuse 1 528 246 krooni 31. detsembriks 2005.a, kinnitab et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited, mis puudutavad raha mitteüleandmist, käesolevas vaidluses asjakohased, kuna konstitutiivsest võlatunnistusest tulenevale nõudele ei saa esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest. Samuti ei nõustu kohus kostja väitega, mis puudutab hagi aegumist. Kostja kohustus vaidlusaluse summa tasuma 31. detsembriks 2005.a. Hagi esitati kohtusse 2006.a novembris. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega ei ole hagi aegunud. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks võlatunnistuses märgitud rahasumma hagejale tasunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 528 246 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.