Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Viru Maakohus
Kohtunik
Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja
27.02.2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
koht Tsiviilasja number
2-0909-2364
Tsiviilasi
AS Hansapank hagi E E vastu võlgnevuse 80 267 krooni ja 66 senti tasumise nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Hansapank, uus ärinimi Swedbank, reg.kood esindajad 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, volitatud esindaja, jurist Silva Kark, asukoht Rakvere 5, Jõhvi 41592, Ida-Virumaa. Kostja: E E, isikukood xxxx, elukoht xxxx Eelmenetluses 27.02.2009.a.
AS Hansapank hagi E E vastu võlgnevuse 80 267 krooni ja 66 senti tasumise nõudes rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista E E‘lt E‘lt (isikukood xxxx) xxxx) Swedbank, endine ärinimi AS Hansapank, (reg.kood (reg.kood 10060701) 10060701) kasuks ja võlgnevuse katteks 80 267 krooni (kaheksakümmend tuhat kakssada kakssada kuuskümmend kuuskümmend seitse) krooni ja 66 senti. senti. Välja mõista E E‘lt E‘lt (isikukood xxxx) xxxx) Swedbank (reg.kood 10060701) 10060701) kasuks viivis protsendina põhinõudelt alates 19 põhinõudelt 70 696 krooni ja 68 senti 19.01.2009.a. kuni tagastamata põhinõudesumma põhinõudesumma täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,026%. Jätta menetluskulud menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks 8 500 500 (kaheksa (kaheksa tuhat viissada) viissada) krooni ning mõista see summa välja E E‘lt E‘lt (isikukood xxxx) xxxx) Swedbank kasuks ja menetluskulude katteks. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 28 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 10.02.2004.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt hageja sai kasutusse Ego krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr. 221024039496 ja arvelduskontoga nr. 221016462893 ning võimaldas kostjale krediidilimiiti 7 000 krooni. Vastavalt lepingule oli intressimääraks 16% aastas ja järelmaksukaardi püsimakseks 350 krooni kuus maksepäevaga iga kuu seitsmendal kuupäeval. 17.03.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu summale 50 000 krooni intressimääraga 18% aastas ja laenu tagastamise tähtajaga 07.04.2008.a. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma intressi ja laenu katteks igas kuus kuu seitsmendal päeval 1 833 krooni ja 09 senti. 29.09.2006.a. sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu summale 49 000 krooni intressimääraga 18% aastas ja laenu tagastamise tähtajaga 10.10.2010.a. Lepingu järgi kostja kohustus maksma iga kuu kümnendal kuupäeval intressi ja laenu katteks 1 454 krooni ja 01 senti. 15.11.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidilepingu, mille kohaselt kostja sai hagejalt arvelduskrediiti 26 000 krooni kasutamise tähtajaga kuni 15.11.2008.a., intressimääraga 19% aastas ja intressi igakuise tasumisega kuu 15-ndal päeval. Kostja jäi maksetega viivitusse alates 15.04.2008.a., rikkudes sellega lepingus sätestatut. 12.08.2008.a. saatis hageja kostjale kolme lepingu ülesütlemise ja kohustuste täitmise nõudekirja ning palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 27.08.2008.a. Ühtlasi hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingud üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. Seisuga 19.01.2009.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 80 267 krooni ja 66 senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus, kui kostja võtab hagi õigeks, ning mõista kostjalt välja võlgnevus 80 267 krooni ja 66 senti. Lisaks sissenõutavale viivisele palub hageja kostjalt alates 19.01.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,026% (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 8 500 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 94 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg. 1 alusel.
Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – lepingud, maksegraafikud, konto väljavõtted sooritatud operatsioonidega, lepingu ülesütlemine, saadetud teatised, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võis hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 21.01.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 22.01.2009.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis täitus 23.02.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 8 500 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.
TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 19.01.2009.a., kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,026% aastas (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 396 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 07. aprillil 2009.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.