Võlaõigus › Võõrandamislepingud

29.12.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub OÜ R(edaspidi hageja) W OÜ-lt (edaspidi kostja I) ja A N (edaspidi kostja II) solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 432 900,30 krooni ning viivised summas 44 881,44 krooni, kokku 477 781,74 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 22.02.2008 ostu-müügilepingu nr RA-58. Nimetatud lepingu alusel esitas hageja kostjale I arve-saatelehed nr 3930 ja 3418. Kostja on nimetatud arve-saatelehed jätnud tasumata kokku summas 432 900,30 krooni. 22.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, millega võttis kostja II endale kohustuse kanda hageja ees solidaarset vastutust kostjaga I 22.02.2008 ostu-müügilepingu nr RA-58 järgsete kohustuste täitmise ees. Käenduslepingu p 2 kohaselt kannab käendaja täies mahus vastutust käendusega tagatud kohustuse ees. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostjatele on hagimaterjalid kätte toimetatud. Nimetatud asjaolu on tõendatud toimikus olevate väljastusteadetega. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Hageja on taotlenud käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg summas 432 900,30 krooni ning viivised summas 44 881,44 krooni, kokku 477 781,74 krooni. Kohus on seisukohal, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 477 781,74 krooni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menet2

lenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjatelt solidaarselt välja õigusabikulu suuruses 15 000 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Vene Juriidiline Büroo V.J.B OÜ arve nr 259. Kohus on seisukohal, et tegemist on ebamõistlikult suure esindaja tasuga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuvale. Kohus on seisukohal, et arvestades asja mahtu ja keerukust, on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista esindaja tasu summas 3 000 krooni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 3 000 krooni. Lisaks kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele riigilõiv summas 20 500 krooni. Kokku kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele 23 500 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.