Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kell 10.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga 1. Mai tn 2 Narva linn, saal nr 3.

Maksuliik Kinnipeetud tulumaks Käibemaks Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmaksed Kohustusliku kogumispensioni makse Ettevõtte tulumaks Kokku

Põhivõlg

1516917 16171

1540161

Intress

257130

258163

Kokku

1774047 16872

1798324

Maksuvõla tekkimise aluseks on AS Nestco Trading maksuseaduste alusel esitatud deklaratsioonid, neis näidatud tasumisele kuuluvate summade ning tegelikult tasutud summade vahe. Intress on arvestatud vastavalt maksukorralduse seaduse § 115 lg 1 ja § 117. AS Nestco Trading on jätnud täitmata sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 4, tulumaksuseaduse § 40 lg 4, § 54 lg 4, töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p 3, kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p 4, maamaksuseaduse § 7 lg 1, 11.03.2008 korralduse nr 13-2.1/1874. 11.03.2008 tegi Maksu- ja Tolliamet Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu AS-le Nestco Trading maksuvõla tasumise korralduse nr 13-2.1/1874 summas 1 721 414 krooni. AS Nestco Trading esitas Ida maksu- ja tollikeskusele 27.03.2008 taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks summas 1 721 414 krooni. Tulenevalt maksuvõla tasumise ajatamise taotlusest esitas Ida maksu- ja tollikeskus 08.04.2008 AS-le Nestco Trading tagatise esitamise nõude nr 134/4655, milles paluti maksukohustuslasel maksuvõla tasumise ajatamise otsuse tegemiseks esitada mõni MKS §-s 122 loetletud tagatis ulatusega vähemalt 2 096 949 krooni ning ajatamise otsustamiseks vajalikud dokumendid 14 päeva jooksul kõnesoleva nõude kättesaamise päevast arvates. 24.04.2008 saabus Ida maksu- ja tollikeskusele AS Nestco Trading 23.04.2008 taotlus, milles maksukohustuslane palus MKS § 50 lg 5 alusel piirkondliku maksu- ja tollikeskusel pikendada maksuhalduri määratud menetlustähtaega maksuvõla tasumise ajatamise otsustamiseks küsitud tagatise esitamisega seonduvate dokumentide esitamiseks seda aja võrra, mille jooksul on võimalik täita maksuhalduri nõuet. Taotluse kohaselt ei olnud võimalik kõiki vajalikke dokumente saada ja vormistada maksuhalduri poolt määratud 14 kalendripäeva jooksul. 25.04.2008 toimus maksuhalduri esindajal telefonivestlus AS Nestco Trading volitatud esindaja Mihhail Tuštšenkoga, mille käigus kooskõlastati vajalike dokumentide esitamise kuupäevana 12.05.2008. 30.04.2008 tegi Ida maksu- ja tollikeskus otsuse nr 13-1/156, millega pikendati AS Nestco Trading maksuvõla tasumise ajatamisega seonduvalt tagatise ja dokumentide esitamise tähtaega kuni 12.05.2008. 15.05.2008 saabus Ida maksu- ja tollikeskusele vaie, millega paluti tunnistada kehtetuks maksuhalduri 30.04.2008 otsus nr 13-1/156 menetlustähtaja saabumise osas; muuta vaidlustatud haldusakti maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitamisel tagatise ja dokumentide esitamise pikendatud tähtaja lõppemise osas; määrata maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitamisel tagatise ja dokumentide esitamise tähtaja lõppemine päevades, arvestades tähtaja algusena otsuse kättetoimetamise päevale järgnevat päeva. 26.05.2008 Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega nr 6-1/116-1 jäeti AS Nestco Trading vaie rahuldamata.

17.06.2008 Ida maksu- ja tollikeskuse otsusega nr 13-1/216 jäeti AS Nestco Trading maksuvõlgade tasumise ajatamise taotlus rahuldamata. Nimetatud otsuse kohaselt on seisuga 16.06.2008 juriidilise isiku poolt esitamata tagatis ning 08.04.2008 kirjaga nr 13-4/4655 nõutud maksuvõla tasumise ajatamise otsustamiseks vajalikud dokumendid. Maksuhaldur asus AS Nestco Trading maksuvõlga sundsissenõudma, arestides 27.06.2008 võlgniku arveldusarved krediidiasutustes (AS Hansapank, AS Eesti Krediidipank, AS Tallinna Äripank, AS SEB Pank, AS Sampo Pank) summas 1 595 738 krooni. Arvestades eeltoodut ja juhindudes pankrotiseaduse § 10 lg 2 p 1 võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Eeltoodu alusel saatis võlausaldaja võlgniku juriidilisel ning juhatuse liikme elukoha aadressil 15.08.2008 pankrotihoiatuse nr 13-5.2/10569 nõudega tasuda võlgnevus summas 1 715 974 krooni. AS Eesti Post postisaadetise väljastusteadete kohaselt on pankrotihoiatus kätte saadud juhatuse liikme Vladimir Odinokovi poolt 18.08.2008 ning Mihhail Tuštšenko poolt 18.08.2008. 08.09.2008 saabus Ida MTK-sse posti teel AS Nestco Trading 05.09.2008 kuupäeva kandev vaie Ida MTK 15.08.2008 pankrotihoiatuse peale. Kuna vaie ei vastanud MKS § 139 nõuetele, teavitas Ida MTK vaide esitajat 10.09.2008 kirjaga nr 6-1/42-1 puudustest vaides ning andis puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja. Maksuhaldur väljastas 10.09.2008 kirja nr 6-1/42-1 väljastusteatega AS Nestco Trading juriidilisel aadressil, Kerese 42 Narva 21003 ning koopia kirjast AS Nestco Trading volitatud esindaja Mihhail Tuštšenko elukoha aadressil xxx. AS Eesti Post poolt 29.09.2008 maksuhaldurile tagastatud tähtkirjade ümbrikutele tehtud märgetest nähtub, et teatis on vaide esitajale jäetud 12.09.2008 ning seega järgmisest päevast hakkas kulgema kirjas määratud seitsme päevane tähtaeg, mille jooksul vaide esitaja oli kohustatud kõrvaldama vaide puudused. Tulenevalt eelnevast tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks saabus 19.09.2008, kuid vaide esitaja ei ole puudusi kõrvaldanud. 30.09.2008 otsusega nr 6-1/42-2 tagastati AS Nestco Trading vaie pankrotihoiatuse peale. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnik ei ole võlga tasunud 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse saamist, võlgnevus esineb pikema ajavahemiku jooksul ning võlgnik ei ole võla olemasolu ümber lükanud, leiab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu pankrotiseaduse § 1 lg 2 mõistes. Maksuvõla sundsissenõudmise ja pankrotiavalduse esitamise menetluse raames on maksuhaldur välja selgitanud järgmised asjaolud:

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes maksukorralduse seaduse § 133 lg 1 ja lg 2; pankrotiseaduse § 1 lg 2; § 3 lg 2; § 10 lg 1 ja lg 2 p 1 ning lg 4 Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus palub algatada AS Nestco Trading pankrotimenetlus ning kuulutada välja äriühingu pankrot. III Pankrotimenetluse algatamine Viru Maakohtu 19.12.2008.a. määrusega on kohus algatanud AKTSIASELTSI NESTCO TRADING pankrotimenetluse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villmani. IV Võlgniku vastuväide 16.12.2008.a. saabus kohtusse võlgniku vastuväide, mille põhjenduste kohaselt pankrotiavaldus ei vasta pankrotiseaduse nõuetele. Teiste menetluste, mille osalejad on Ida maksu- ja Tollikeskus ja AS Nestco Trading, faktilised asjaolud annavad tunnistust sellest, et maksuhalduri nõue on ebaselge ja tõendamatu Pankrotiseaduse §10 lg.4 ja §14 lg.l ja lg.2 sätetest seisukohast. Sealjuures osutab AS Nestco Trading järgmistele asjaoludele: 1) 11.12.2008.a sai AS Nestco Trading juhatuse liige Vladimir Odinokov posti teel Viru tööpiirkonna kohtutäituri Andrei Kreki poolt 18.11.2008 dateeritud täitmisteate täiteasjas nr: 066/2008/4151. Nagu on toodud täitmisteates: «Sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse kaudu) (70000349) on esitanud 18.1.2008 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi läbiviimseks. Täitedokumendiks on Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse 11.03.2008 a. haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr. 13-2.1 /1874. Võlgnikuks on AS Nestco Trading (10855665). Nõude sisu on Maksuvõlg 1534692,00 eek». Samaaegselt täitmisteatega on saadud kohtutäituri tasu sissenõudmise otsus vastavalt millele kohtutäituri tasu on 144 874, 92 krooni. Sealjuures AS Nestco Trading märgib eriti, et täitemenetlust alustati 18.11.2008.a täitedokumendi - Ida Maksu-ja Tollikeskuse 11.03.2008.a haldusakti 13-2.1/1874 - täitmiseks ning maksuvõlgnevuse summa, nagu on märgitud täitmisteates, moodustab - 1 534 692, 00 krooni. Kohtusse 20.11.2008.a laekunud pankrotiavaldus põhineb samuti maksuhalduri 11.03.2008.a haldusaktil N» 13-2.1/1874 , vastavalt millele on maksuvõlgnevuse summa 1 721 414, 00 krooni. Samal ajal osundab pankrotiavalduse esitaja avalduses, et AS Nestco Trading maksuvõlgnevus 18.11.2008.a seisuga moodustab 1 798 324, 00 krooni. See tähendab, et täitemenetluses sissenõudmisele kuuluv maksuhalduri poolt haldusaktis ning pankrotiavalduses märgitud võlasumma on erinev. 2) Samuti osutab AS Nestco Trading järgmisele asjaolule — haldusmenetluse alustamine maksuhalduri poolt 03.11.2008.a korraldusega dokumentide esitamiseks, info saamiseks ja vaatluse läbiviimiseks M2 12-2.1/8076. Vastavalt antud korraldusele Ida Maksu-ja Tollikeskus: «alustab 11.11.2008 kell 10. 00 Nestco Trading AS majandustegevuse kontrolli, mis hõlmab maksustatava käibe, sisendkäibemaksu arvestamise ja käibemaksu tasumise õigsust perioodil 01.12.2007 kuni 31.01.2008.»

See tähendab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvate maksude õigsust ning nende võlgnevuste sissenõudmist peab olema sundkorras täidetud täitemenetluses 066/2008/4151, samuti milliste nõuete mittetäitmine, on pankrotiavalduse esitaja väitel, aluseks pankrotimenetluses, peab olema kontrollitud maksuhalduri 03.11.2008.a korraldusega nr 122.1/8076 alustatud maksumenetluses. Kuni käesoleva ajani alustatud maksumenetlus on lõpetamata maksukohustuslasele maksuhalduri poolt haldusakti teatavakstegemisega. 3) AS Nestco Trading osutab muudele olulistele asjaoludele, mis omavad tähendust pankrotiavalduse läbivaatamisel: käimas olev AS JN Fashion Line International (pankrotis), registrikood 10370867, pankrotimenetlus, tsiviilasi nr 2-00-45. Antud pankrotimenetluses on AS Nestco Trading võlausaldaja, kelle nõude suurus on 4 859 602, 50 krooni, mis annab AS Nestco Trading 4 859 häält võlausaldajate koosolekul, nagu on kinnitatud jõustunud Narva linnakohtu 22.06.2004.a määruses tsiviilasjas N» 2-260/04 Pankrotiseaduse §82 lg.5 korras. Kuni käesoleva ajani pole AS JN Fashion Line International (pankrotis) pankrotimenetlus lõppenud ning antud pankrotimenetluses on võetud menetlusse AS Nestco Trading hagi, mille taotluseks on: «Tunnistada kaitstuks AS Nestco Trading nõue pankrotimenetluses võlgniku AS JN Fashion Line International (pankrotis) vastu 4 851 000, 00 krooni.» AS Nestco Trading antud hagi menetlus pole samuti lõppenud jõustunud kohtuotsusega. Seega, erinevate menetluste, mille osalejad on AS Nestco Trading ja Ida Maksu- ja Tollikeskus: pankrotimenetluse alustamine tsiviilasja number 2-08-78115, täiteasi nr: 066/2008/4151, 03.11.2008.a korralduse nr 12-2.1/8076 alusel alustatud maksumenetlus, käimasoleva AS JN Fashion Line International (pankrotis) pankrotimenetlus tsiviilasi nr 2-00-45, samuti osaline maksuvõlgnevuste kustutamine -, ülaltoodud asjaolud annavad tunnistust sellest, et maksuhalduri nõue, millele ta osutab pankrotiavalduses on selgusetu ja lükkavad ümber pankrotiavalduse esitaja väited AS Nestco Trading maksujõuetuse kohta. Pankrotiavalduse esitaja vaikib oma pankrotiavalduses tema algatusel alustatud täitemenetlustest ja maksumenetlusest maksude arvestamise õigsuse kontrollimise kohta. 4) Samuti osutab AS Nestco Trading 11.03.2008.a maksuvõlgnevuse tasumise korraldusega nr 13-2.1/1874 alustatud ning pankrotiavalduse esitaja poolt 15.08.2008.a pankrotiavalduses toodud maksumenetluse asjaoludele. Antud menetluse käigus esitas AS Nestco Trading 05.09.2008.a vastuväite maksuhalduri pankrotihoiatusele. Sealjuures oli pankrotihoiatus saadetud maksuhaldurile teadaolevatel AS Nestco Trading juhatuse liikme ja lepingulise esindaja postiaadressidel. Edaspidi, menetluse käigus, saatis maksuhaldur 10.09.2008.a nõude pankrotihoiatusele esitatud vastuväites puuduste kõrvaldamiseks. Antud nõue oli saadetud ainult lepingulise esindaja postiaadressil ning jäi saatmata juhatuse liikme postiaadressil ning aktsaiseltsi asukoha aadressil. Maksuhalduri valikuliste tegevuste tagajärjel jäi maksukohustuslane ilma võimalusest realiseerida oma maksumenetluse osaleja õiguseid, mis on ette nähtud Haldusmenetluse seaduse ja Maksukorralduse seadusega. 30.09.2008.a otsust vastuväite tagastamise kohta N° 6-1/42-2 pole samuti saadetud AS Nestco Trading juhatuse liikme postiaadressile. AS Nestco Trading juhatus sai teada, et on olemas maksuhalduri nõue pankrotihoiatusele esitatud vastuväites puuduste kõrvaldamisest ja on tehtud haldusakt - 30.09.2008.a otsus

vastuväite tagastamisest nr 6-1/42-2, Viru maakohtu materjalide saamisel 28.11.2008.a pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Samuti tuleb märkida, et kohtutäituri täitmisteade on saadetud juhatuse liikmele, aadressile: xxx, aga maksuhalduri 03.11.2008.a korraldus .Na 12-2.1/8076 juhatuse liikme postiaadressile: xxx. Maksukohustuslane kavatseb realiseerida Haldusmenetluse seaduse ja Maksukorralduse seadusega ettenähtud maksumenetluses osaleja õiguseid pankrotihoiatuse edasikaebamise osas, taotledes möödalastud vaidlustamise tähtaja ennistamist. Seega, AS Nestco Trading, ülaltoodud asjaoludel vaidleb vastu pankrotiavaldusele ja taotleb Viru maakohtu ees määruse tegemist, millega keelduda pankrotimenetluse alustamisest Pankrotiseaduse § 15 lg. 2 p. 1, 5 ettenähtud alustel. V Ajutise pankrotihalduri aruanne 16.02.2009.a. esitas Tarmo Villman kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt suheldes võlgnikuga nõudis pankrotihaldur andmed varandusliku seisu kohta ja tehingute kohta alates 01.01.2007 kuni käesoleva ajahetkeni. Võlgniku juhatuse liige ei esitanud ajutisele haldurile ühtegi vastust esitatud päringule ega andnud ka muud infot võlgniku varade osas, sai esitatud ainult võlgniku bilanss 31.12.2007.a ja 31.12.2008.a seisuga ning 2007. ja 2008. aasta kasumiaruanne. Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus haldur erinevatesse registritesse, krediidiasutustesse ning muude asjaomaste institutsioonide ja organisatsioonide poole. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et võlgnikul: 1) pankades: avatud Sampo Pangas konto, jääk 0 krooni, konto arestitud alates Maksu- ja Tolliamet korralduse alusel; konto SEB Pank, jääk 30.12.2008 seisuga 1053 krooni, konto arestitud alates juuli 2008.a. Maksu- ja Tolliamet korralduse alusel; 2) Maksu- ja Tolliametile kohustused: 13.02.2009 seisuga põhivõlg 2130935,22 krooni, intressid 256 384,95 krooni (pankrotimenetluse algatamise seisuga 19.12.2008 oli põhivõlg 1836991 krooni + intressid 305908 krooni). 3) Osalused äriühingutes puuduvad (puuduvad andmed selle kohta). 4) Ehitisregistri andmed: vastavad varad puuduvad. 5) Kinnistusraamatu andmetel kinnistud: ei ole kinnistuid, kinnistusraamatu andmetel on olnud kinnistu asukohaga xxx, registriosa nr 284209, mis 10.04.2007 sõlmitud müügi ja asjaõiguslepingu alusel müüdud O N. 10.04.2007 lepingu kohaselt müüdud hinnaga 5000000 kr, tasumise tähtajaga hiljemalt 01.12.2007.a. 7) ARK andmebaasis andmed: võlgniku enda omandis on olnud 2 sõidukit, mis võõrandatud OÜ-le Bellacasa, hetkel võlgnikule ei kuulu ühtegi sõidukit, ARK-i andmebaasi on võlgnik olnud kantud mitme sõiduki vastutavaks kasutajaks, omanikuks Danske Bank Eesti filiaal. 8) Kohtutäituritel täitmised: täitmisel Maksu- ja Tolliamet nõue summas 1534692 krooni, täituril on nõue nimetatud täiteasjaga seoses summas 144992 krooni. 9) kohustused pankadele ja liisingettevõtetele – puuduvad kehtivad laenulepingud, on olnud laenuleping Sampo Pank AS-ga, mis lõppenud seoses võlakohustuse täitmisega jaanuar 2008.a. Võlgnikul sõlmitud Danske Bank Eesti filiaal 2 kapitalirendilepingut sõidukite üürimiseks nende edasise väljaostu õigusega, võlgnik täitnud kõik liisinglepingu kohustused panga ees kuni detsember 2008.a makseni. Võlgnikul olnud 3 liisinglepingut Siemens Financial Services’iga,

mis liisingandja poolt on 21.01.2009 üles öeldud (lepinguesemeteks: arvutid, monitorid, kontoritoolid). 10) Viru Maakohtu registriosakond – puuduvad kommertspandid, viimane esitatud aastaaruanne on 2007.a. aruanne (esitatud puudustega – puudub audiitori järeldusotsus). Üldandmed võlgniku kohta Võlgnik on registreeritud äriregistris 07.06.2002, osakapital 600000 krooni, ainukeseks asutajaks AS JN Fashion Line International (kes 2004.a pankrotistunud). Asutamisel olnud võlgnik sai aktsiakapitali sissemaksena AS-lt JN Fashion Line International xxx kinnistu, seda 27.03.2002.a sõlmitud lepingu alusel. 2003.a-st sai võlgiku omanikuks M O (Soome Vabariigi elanik). Nõukogu liikmeteks: M T, S I, F J. Asutamisest kuni 20.03.2008.a O N, sealt edasi kuni käesoleva hetkeni V O. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Võlgnik oli edastanud äriregistrile viimase majandusaasta aruandena 2007.a. aruande. Äriregistrile esitatu kohaselt 31.12.2007 seisuga oli omakapital negatiive summas 1268587 krooni, samas 2007.majandusaasta aruandes ei ole kajastatud xxx kinnistu müüki. Pankrotimenetluse käigus on võlgniku juhatus esitanud omakorda muudetud bilansi, selle kohaselt 31.12.2007 seisuga omakapital oli negatiivne summas 18373452 krooni. Pangaväljavõtete kohaselt võlgnikul nüüdseks puudub majandustegevus. Ajutisel halduril puudub info kehtivate töösuhete osas, samuti puudub info majandustegevuse kohta. Võlgniku varaline seisund Ajutine haldur on tuvastanud varade olemasolu kolmandatelt isikutel saadu ja ka võlgniku avaldatu põhjal. Ettekanne varade-kohustuste osas esitatud 31.12.2008 seisuga, millise ajahetke osas võlgnik on esitanud ka bilansi. Varad Võlgnik on näidanud varadena ainult Danske Bank Eesti filiaaliga sõlmitud liisinglepingute esemeteks olevaid sõidukeid, seda summas 618671 EEK. Võlgniku esitatud andmete kohaselt muud varad puuduvad. Samas järelpärimistest kolmandatele isikutele on selgunud, et võlgnikul on SEB pangas 1053 EEK. Kohtu infosüsteemi (KIS) andmete kohaselt võlgnik osaleb mitmetes kohtulikes vaidlustes, mis seondub AS JN Fashion Line International pankrotimenetlusega (määratud istungid mai 2009.a), samuti Maksu- ja Tolliameti nõuetega võlgniku suhtes (võlgnik vaidlustanud võlausaldaja toiminguid). Kohtuvaidlustest tuleneb, et AS Nestco Trading on nõue AS JN Fashion Line International pankrotis vastu summas 4859602,50 krooni, kohtumenetluste kohaselt on see nõudeõigus vaidlustatud. Võlgnik ei ole oma varades nimetatud nõuet kajastanud. Tuginedes ainult võlgniku esitatule, on tal varasid summas 618671 krooni. Kohustused Võlgniku esitatud andmed kohustuste osas, kuid ei ole esitanud andmeid kellele need võlad on. Ajutine haldur on iseseisvalt kogunud andmeid kreeditoride osas. Kolmandatelt isikutelt saadud andmete kohaselt on kreeditorideks Danske Bank (seda 2 liisingeseme osas). Võlgnikult endalt ja ka võlausaldajalt saadud andmete kohaselt on kreeditoriks Maksu- ja Tolliamet. Võlgniku esitatud bilansi kohaselt 31.12.2008 seisuga

maksuvõlgasid summas 3060938 EEK (võlausaldaja andmetel nõue väiksem, seda 13.02.2009 seisuga põhivõlg 2130935,22 kr, intressid 256 384,95 krooni). Võlgniku esitatud andmete kohaselt tal 31.12.2008 seisuga kohustusi 13035230 krooni, millest lühiajalised võlad summas 4053848 krooni. Seega võlgniku omakapital on selgelt negatiivne. Võlgniku enda avaldatu kohaselt 31.12.2008 seisuga kohustused ületavad varasid – -12416559 krooni võrra. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste täitmiseks, et puudub tegevus, puudub vara haldamisest/kasutamisest sellise tulu saamine, mis kataks jooksvaid kulusid või võimaldaks kohustuste täitmist tulevikus. Võlgniku esitatud andmete kohaselt 31.12.2007 seisuga oli omakapital negatiivne summas 18373452 krooni, 31.12.2008 seisuga negatiivne 12416559 krooni. Sellega võlgniku sisuliselt tunnistanud oma maksejõuetust PankrS § 1 lg 3 tähenduses - juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt ja püsivalt maksejõuetu ning seda juba pika perioodi jooksul. Kuigi ajutisele halduri võlgniku enda esitatud andmed on väga kasinad, peab ajutine haldur neid andmeid piisavaks, et anda hinnang võlgniku maksevõimelisuse osas. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord on pidevalt halvenenud. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Kõikide lepingute lõpetamise tõttu ei ole ka võimalik tegevuse taastamine, et tulevikus laekuvast tulust täita omi kohustusi. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hinnates eeltoodut on pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku ja ka selle võlausaldajate huvides on võimalikult kiire võlgniku pankroti välja kuulutamine, kuna see peatab võlgadelt intresside ja viivise arvestuse. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid oma võlgade tasumiseks. Võlgnikule on võimaldatud pankrotimenetluses esitada tõendeid/selgitusi oma maksejõulisuse (või maksejõuetusega) seoses, kuid seda ei ole siiani tehtud.

Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur saanud põhiosas andmed kolmandatelt isikutelt. Võlgniku juhatuse liige ega ka endine juhatuse liige ei ole andnud mingeid olulisi andmeid kirjeldamaks võlgniku majandustegevusega seonduvat. Kõik andmed on saadud kolmandatelt isikutelt või registritest. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles tegevuse esimestel aastatel rõivaste õmblemisega. Nimetatud tegevus lõpetati 2005. aastal. Peale seda tegeleti vahendustegevusega ja xxx asunud kinnistu välja üürimisega. Ajutisel halduril puuduvad andmed võlgniku majandustegevuse sisu kohta 2008.aastal. Võlgnik esitanud pankrotimenetluses bilansiandmed 31.12.2007 ja 31.12.2008 seisuga, nendest nähtub et võlgniku omakapital oli juba 31.12.2007 seisuga negatiivne summas 18373452 krooni. Esitatud kasumiaruandest nähtub, et võlgnik ei ole oma majandustulemustes kajastanud xxx kinnistu müüki 2007.a-l O N. Kinnistu müüki on kajastatud alles 2008 a majandustegevuses (O N müüs kinnistu 04.01.2008 OÜ-le Altranet). Võlgniku esitatud andmetest tulenevalt on jäänudki ebaselgeks, millal võlgnik muutus maksejõuetuks – kas 2007 või 2008 aastal. Ajutine haldur leiab, et nimetatud ebaselgus ei ole takistuseks, mis ei võimaldaks kohtul võtta seisukohta võlgniku pankroti otsustamise küsimuses. Selles on võimalik selgust saada ka edasise pankrotimenetluse käigus. Võlgniku juhatus ei ole pankrotimenetluses esitanud ühtegi põhjendust/selgitust, mis põhjustanud võlgniku maksejõuetuse. Samuti ei ole ajutisele haldurile esitatud vastust päringule ega ole ka esitatud ühtegi alusdokumenti. Seetõttu ajutisel halduril on raskusi lõpliku hinnangu esitamisega võlgniku maksevõimelisuse osas. Ajutine haldur ei välista, et maksejõuetuse põhjused võiksid tuleneda kuriteo tunnustega tegudest (maksejõuetuse põhjustamist KarS § 384 mõttes või vara varjamist pankrotimenetluses KarS § 385 kohaselt) või rasketest juhtimisvigadest. Ajutine halduri hinnangul ei ole võlgniku juhatus kohe kindlasti täitnud Äriseadustik § 180 lg 51 sätestatut – ei ole esitanud võlgniku pankrotiavaldust. Ajutisel halduril on hetkel väga raske anda hinnanguid võlgniku tehingute osas, kuna puudub sisuliselt terviklik ülevaade tehingutest. Ajutine haldur on saanud teavet võlgniku tehingutest ainult kolmandatelt isikutelt. Saadud infost tulenevalt võiks tagasivõitmised alused olla järgnevates tehingus: 10.04.2007.a. xxx kinnistu müük O N, 19.12.2008 Kinnistu võlaõiguslik müügileping J N ja 2 sõiduki müük märts 2008.a. OÜ-le Bellacasa. Muude võimalike tagasivõitmise võimalustes ajutisel halduril info puudub. Ajutisel halduri on käesoleva pankrotimenetluse staadiumis raske anda hinnangut tagasivõitmise edukuste osas. Ajutisel halduril hetkel puudub info vara osas, mida oleks võimalik tagasi nõuda pankrotivarasse. Esialgse saadud andmete põhjal on ajutisel halduril raske anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste osa. Ajutine haldur ei välista, et see võib tuleneda kuriteo tunnustega tegudest või tegudest, millel raske juhtimise tunnused. Ajutine haldur on seisukohal, et käesolevas pankrotimenetluses võib olla tagasivõitmise aluseid ja ka võimalusi. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides on võimalikult kiirest välja kuulutada võlgniku pankrot (saaks välditud veel suuremate kahjude tekkimist).

Ajutine pankrotihaldur palub kuulutada välja AS Nestco Trading pankrot, määrata pankrotihalduriks Tarmo Villman, mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis kulutuste katteks, kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek määrates ühtlasi üldkoosoleku aja, avaldada pankroti teade ja esimese üldkoosoleku aeg väljaandes Ametlikud Teadaanded. VI Kohtuistung Võlgniku seaduslik esindaja ei ole nõus pankroti väljakuulutamisega. Olles tutvunud ajutise halduri aruandega ei ole selle järeldusega nõus, et AS Nestco Trading ei saa pankroti seisundist välja minna. Neil on head tööplaanid. Nad on pidanud läbirääkimisi AS Nestco Tradingu nimel Hersoni oblastiga. Nende kommertsdirektor J N on Hersoni oblasti ühingu Dünamo finants- ja majandusdirektori asetäitja. N aitab praegu AS-i Nestco Trading. Kuna arved on arestitud, on äriühingul praegu halb olukord. Võlgniku esindaja leiab, et nad on võimelised riigi ees oma võla kustutama, mitte küll aasta jooksul, võib olla hiljem. Maksuamet alustas neilt võlgade sissenõudmist väljaspool pankrotimenetlust. 18.11.2008.a vaatamata arvete arestimisele, esitas maksuhaldur täitmisavalduse kohtutäiturile Andrei Krekile. Samal päeval oli algatatud täitemenetlus summas 1 534 000 krooni. 19.11.2008.a maksuamet esitas avalduse kohtule, et oleks algatatud pankrotimenetlus. Summa moodustas 1 741 000 krooni. 11.03. oli esitatud maksuameti poolt nõue summas 1 721 000 krooni. See tähendab, et AS Nestco Trading kustutas võlga peaaegu summas 200 000 krooni. Siit on näha, et AS Nestco Trading on võimeline oma võlga kustutama, kui mitte takistada seda. 3.11.2008.a määras maksuamet revisjoni, mis ei ole siiani lõpuni viidud ja võla summat ei ole kindlaks määratud. Maksuameti poolt esitatud summa ei ole õige. Äriühingu tegevus on suunatud sellele, et jääda ellu. Kuulutada pankrot, kui revisjon on lõpetamata, ei ole õige. Nad palusid aega võla kustutamiseks. Omandasid maatüki garantiiks maksuameti ees. Maksuameti järgnev tegevus ei andnud võimalust garantiina seda panti esitada. Kui kohus leiab, et AS Nestco Trading on vaja pankrotiks välja kuulutada, palub seaduslik esindaja kohaldada Pankrotiseaduse § 29 lg 1, mille kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankroti väljakuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku esindaja palub pankrotti mitte välja kuulutada, kuna neil ei ole vara. Neil puudub vara tagasisaamise võimalus. Kuna maksuamet ei ole andnud AS-le Nestco Trading mingit võimalust vara tagasi saamiseks. Käesoleval ajal vara ei ole. Käesoleval ajal nad on maksejõuetud. Plaanid on väljatöötatud, mille alusel saavad võlad riigile tasuda peale seda, kui revisjon on lõppenud ja võlasumma kindlaks määratud. Kui võtta arvesse, et neil tekivad töösuhted Hersoni oblastiga, on nad võimelised võlga kustutama. Teatud aja jooksul suudavad nad seda teha. Praegu on kõige suurem probleem, et on ettekavatsetud pankrot. Äriühing võitleb selle eest, et teda pankrotiks ei kuulutata, et tal oleks antud võimalus töötada ja riigi ees võlga kustutada. Palve on seoses nõuete ebaselgusega oodata ära revisjoni tulemus, kui palju tegelikult võlg on. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur kirjaliku aruande juurde. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Palub kuulutada välja pankrot, mõista välja ajutise halduri tasu 24 000 krooni ja hüvitis kulutuste katteks 2 500 krooni. Haldurile esitatud aruandest ja võlgniku esindaja kohtuistungil räägitu põhjal võib teha järelduse, et AS-il Nestco Trading varasid ei ole, on olemas võlad. Võlgnik tänase päeva seisuga peab tõendama, et maksejõuetus on ajutine situatsioon. Juriidiline isik räägib sellest, et tal on tegevus väljaspool Eestist. Kõik see on tegelikult tõendamata. Kui oleks tegevus suures mahus eksporttehingutes, kõik oleks kajastatud Maksu – ja tolliametile esitatud deklaratsioonides. Ajutine haldur ei ole tuvastanud nendes deklaratsioonides tegevust. Võlgnik on tagastanud

mingid summad, kui maksuhalduri poolt oli esitatud nõude, siis ajutine haldur ei tuvastanud, et võlgnik tegi seda vabatahtlikult. Osaliselt summad said täidetud maksu inkassonõude korras. Osaliselt võlgniku poolt käibedeklaratsiooni esitamisel olid tagastatud rahalised vahendid koos käibemaksuga. Võlgniku maksejõetus on pidevalt suurenenud. Võlgniku enda huvides on pankroti välja kuulutamine, kuna see peatab intressiarvestuse. Ajutine haldur toetab maksuhalduri seisukohta võtta võlgnikult vanne. Antud menetluses on palju ebaselget. Võlgniku poolt ajutise haldurile ettekande lisas esitatud bilanss 2007. – 2008.a oli kajastatud, et võlgniku omakapital on negatiivne. 2007.a lõpuga oli negatiivne summas 18,3 mln. Krooni. Samal ajal äriregistrisse 2008.a juulis oli esitatud 2007.a aruandest lähtudes omakapital positiivne, summas 1,26 krooni. Võlausaldaja esindaja palub kuulutada välja AS Nestco Trading pankrot, toetab ajutise halduri aruannet. Ajutise pankrotihalduri tasu osas vastuväiteid ei ole. Võlausaldaja esindaja selgitas, et makserevisjoni läbiviimine ei takista pankrotimenetluse toiminguid. Asjaolu, et panga konto arved on maksuameti poolt arestitud, et tähenda, et juriidiline isik ei saa kohustusi täita. Maksuhalduri haldusaktid on koostatud sedasi, et juhul, kui raha laekub juriidilise isiku panga kontole, siis automaatselt inkassokäsundi puhul laekub raha maksuhalduri arvele. Automaatselt kaob see nõue ära. Kõikides krediidiasutustes on pandud inkassokäsund. Kui juriidilisel isikul oleks rahalised vahendid seal, siis maksuhalduri nõue oleks täidetud. Võlausaldaja esindaja selgitas, et pankrotimenetluse algatamise aluseks on võetud jõustunud haldusakt - maksuvõla tasumise korraldus, mitte see korraldus, mis oli kohtutäiturile saadetud novembrikuus 2008.a. Pankrotiavalduse esitamise kuupäeva seisuga moodustas juriidilise isiku põhivõlg 1 729 475 krooni. Võlgnevus täna moodustab põhivõla osas 2 110 668 krooni. Intresse sees ei ole. Võlausaldaja esindaja pöördub kohtu poole palvega, et kohus rakendaks Pankrotiseaduse § 86, mille kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus-või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnikule oli antud võimalus tutvuda maksuhalduri avaldusega, maksuvõla sissenõudmise asjaoludega. Maksuhaldur korduvalt andis võlgnikule võimaluse pikendada võlgnevuse maksmise tähtaegu. Võlgnik seda ei rakendanud, selle asemel vaidlustas maksuhalduri toiminguid. VII Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS ) § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõude aluseks on 11.03.2008.a Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse maksuvõla tasumise korraldus nr 13-2.1/1874 summas 1 721 414 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul 31.12.2008.a. seisuga kohustusi summas 13 035 230 krooni, millest lühiajalised võlad summas 4053848 krooni. Tuginedes võlgniku esitatule on tal varasid summas 618 0671 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavalduses sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku majanduslik

olukord on pidevalt halvenenud. Võlgniku esindaja kinnitas kohtuistungil, et käesoleval ajal võlgnikul vara ei ole ja võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik ei ole tõendanud et maksejõuetus on ajutine ja võlgniku majandustegevuse taastamine reaalne. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 32 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. AS Nestco Trading bilansi andmetel oli äriühingu omakapital 31.12.2007.a seisuga negatiivne summas 18373452 krooni, seega äriühingu netovara on vähenenud alla seaduses sätestatud määra. Netovara vähenemise korral peab äriseadustik § 301 kohaselt äriühing astuma seaduses ettenähtud samme, m.h. esitama pankrotiavalduse Võlgnik oma seadusest tulenevat kohustust ei täitnud. Kohtu hinnangul oli võlgnik makseraskustes juba 2007.a. Äriseadustik § 306 lg 31 kohaselt kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus on seisukohal, et AS Nestco Trading juhatuse liikmete (kuni 20.03.2008.a) O N ja pärast 20.03.2008.a Vladimir Odinokovi poolt ÄS § 306 lg 31 sätestatud kohustuse täitmata jätmist tuleb käsitada raske juhtimisveana. O N seaduses ettenähtud tähtaja jooksul pankrotiavaldust ei esitanud, ei ole seda teinud ka uus juhatuse liige Vladimir Odinokov. Pankrotiavalduse esitas 20.11.2008.a võlausaldaja Eesti Vabariik. Ajutine pankrotihaldur on samuti arvamusel, et võlgniku juhatus ei ole täitnud ÄS § 180 lg 51 sätestatut – ei ole esitanud võlgniku pankrotiavaldust. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et O N ja Vladimir Odinokov on juhatuse liikme kohustust rikkunud tahtlikult. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et pankrotihaldur ei välista, et maksejõuetus põhjused võiksid tuleneda kuriteo tunnustega tegudest. Kohus kohustab pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Samuti kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasinõudmise ja –võitmise ning muude nõuete esitamise võimalused. Pankrotiseaduse § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga, lg 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses

on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Sama paragrahvi lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud AS Nestco Trading pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Tarmo Villman. Kohus leiab, et Tarmo Villman on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks AS Nestco Trading pankrotimenetluses tööd 24 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 24000 krooni. Ajutise menetluse teenindamiseks tehtud kulud (transport, side, paljundus jne) moodustasid 2 500 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 24000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2500 krooni, kokku 26 500 krooni.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.