Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kohtuotsuse

resolutsioon

tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

Mõista

Hans

Klaasmägi ́lt

välja

11 992,17

(üksteist tuhat üheksadada üheksakümmend kaks krooni ja 17 s) krooni KÜ Aseri Metsa 2 kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Jätta ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud Hans Klaasmägi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

vabastamiseks, tuginedes VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1; 313 lg 3; 316 lg 1; 334 ja 335 ning AÕS §-dele 40 ja 80. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.06.2002 mitteeluruumi rendilepingu, mille punkti 1.1 järgi hageja annab ja kostja võtab rendile Aseris Metsa 2 asuvad mitteeluruumid üldpinnaga 80 m2. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma igakuuliselt renti lepingus ettenähtud summas hageja poolt esitatava arve alusel hiljemalt makstavale kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Lepingu punkti 2.2 järgi kohustus kostja tasuma täiendavalt kommunaalteenuste eest (vesi, elekter, keskküte ja kanalisatsioon) näitude või arvestuslikult saadud näitajate alusel igakuuliselt, makstavale kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kostja ei ole nõuetekohaselt tasunud hageja esitatud arveid rendi ja kommunaalteenuste eest. Võlgnevus ajavahemiku juuli 2002 kuni 01.06.2007 eest moodustab 19 656.37 krooni. Hageja esitas kostjale korduvalt pretensioone võlgnevuse maksmiseks, kuid kostja oma kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles hageja 20.02.2007 avaldusega lepingu üles alates 01.05.2007 ning palus vabastada mitteeluruumid märgitud tähtajaks. Rendileping on lõppenud alates 01.05.2007, kuid kostja ei ole ruume vabastanud. Hageja vähendas oma vastuses kostja seisukohale nõuet ajavahemiku 2002-2003 eest 6712.75 krooni võrra ning nõudeks jäi 11.10.2007 seisuga 12 943.62 krooni. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et poolte vahel kehtib 29.09.2003 sõlmitud mitteeluruumi rendileping, ning leidis, et kostja esitatud rendileping on tühine. Kostja rendipinna köetava pinna suuruseks on 45 ruutmeetrit, kostja ei ole tõendanud, et see oleks väiksem. 09.04.2008 kohtuistungil täpsustas hageja hagi, teatades, et hageja nõudeks on võlgnevus summas 12 943.62 krooni ning võlgnevus on tekkinud alates 2005 detsembrist. 28.04.2008 avalduses suurendas hageja nõuet 20 039.92 krooni võrra ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 01.04.2008 seisuga 32 983.54 krooni, sh viivised 1221 krooni. 25.08.2008 kohtuistungil täpsustas hageja, et nõuab võlgnevust perioodi 2005 detsember kuni 2008 aprill eest, seisuga 01.04.2008 on põhivõlg 32 983.54 krooni ja viivised 1221 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

Aseri Metsa 2 poolt allkirjastanud H. Klaasmägi ja rentniku poolt FIE H. Klaasmägi. Rendilepingu puhul ei ole tegemist TsÜS § 121 lg 1 loetletud tehinguga. Kostjal oli olemas eraldi volitus nimetatud liiki lepingu sõlmimiseks. Seega kehtib kõnealusele mitteeluruumile poolte vahel 29.09.2003 sõlmitud tähtajaline üürileping. Kohus leidis, et 01.06.2002 rendilepingu puhul oli tegemist üürilepinguga, samadel põhjendustel on ka 29.09.2003 rendileping tegelikult üürileping. Kohus ei saa rahuldada mitteeluruumi vabastamise nõuet tulenevalt 01.06.2002 rendilepingust, kuna nimetatud leping ei ole poolte vahel jõus. 29.09.2003 sõlmitud tähtajalise rendilepingu lõpetamist ei ole hageja kohtult ega kostjalt nõudnud. Võlgnevuse nõude osas ei ole hageja suutnud täpsustada, millises summas nõude rahuldamist ta soovib, kuna ta on esitanud erinevaid summasid ja esitatud nõuded on tõendamata. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on leidnud, et tegemist on tähtajatu rendisuhtega ning nõudnud võlgnevust tulenevalt 01.06.2002 rendilepingust. Võlgnevuse tekkimise perioodil 2005 detsember kuni 2008 aprill kehtis juba 29.09.2003 sõlmitud rendileping. Võlaõigusseaduses puudub regulatsioon, mis annaks õiguse tähtajalise üürilepingu puhul tõsta üürihinda. Poolte vahel puudub kokkulepe üürihinna muutmiseks 9 kroonilt 15 kroonini ruutmeetri kohta, seega on kostjal hageja ees üüri tasumise kohustus 9 krooni ruutmeetri kohta kuus. Kuna hagejal ei olnud õigust tõsta renditasu, tuleb renditasu võlgnevuse osas jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole väitele, et kostjal vee ja kanalisatsiooni osas võlgnevus puudub, vastu vaielnud, seega luges kohus tõendatuks, et vee ja kanalisatsiooni eest kostjal võlgnevus puudub. 29.09.2003 rendilepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus rentnik tasuma keskkütte eest kütteperioodil faktiliselt kasutatud soojuse eest. Kohus leidis, et hageja esitatud teade, milles on märgitud köetava pinna suuruseks 45 m2, ei saa olla tõendiks köetava pinna suuruse kohta. Kuna hageja nimetatud väide on tõendamata, kohus ei analüüsinud, kas kostja poolt osaline kütte eest tasumine on seaduslik, kuna hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Hageja, formuleerides oma nõude kehtivast lepingust tulenevalt, saab esitada korrektse hagiavalduse kohtule tasumata küttekulude väljamõistmiseks. Põhinõude rahuldamata jätmisel kuulub rahuldamata jätmisele ka kõrvalnõue.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

- köetav pind (45 m2) * kütte hind = arve summa soojusenergia eest; - kostja tasutud üldsumma – (üüritasu 720 krooni + vesi ja heitvesi) = kostja poolt kütte eest tasutud summa; - arve summa soojusenergia eest – kostja poolt kütte eest tasutud summa = võlgnevus. Vastavalt 29.09.2003 mitteeluruumi rendilepingu punktile 1.1 rendileandja annab ja rentnik võtab rendile Aseris Metsa 2 asuvad mitteeluruumid üldpinnaga 80 m2. Vastavalt rendilepingu punktile 2.2 on rentnik kohustatud tasuma keskkütte eest faktiliselt kasutatud soojuse eest. Vastavalt hageja ja kostja seletustele on ühel ruumil radiaatorid välja lõigatud ning teiste ruumide pind on 45 m2. Esialgne üüritud mitteeluruumide köetav pind ei ole väiksem kui 45 m2 (tlk 100, 101). Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja pidanuks tõendama, et tema kasutuses olevate mitteeluruumide köetav pind on väiksem kui 45 m2. Kostja ei ole seda tõendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Hageja väitis maakohtus, et köetava pinna suurus oli 45 m2. Hageja väidet kinnitavad ruumide plaanid (tl 22) ning KÜ Metsa 2 teade, mille p. 5 kohaselt on kaugküttega köetavat pinda FIE H. Klaasmägi kasutuses 45,0 m2. Kostja esitas kirjalikus vastuses vastuväite, milles märkis, et tasus faktiliselt kasutatud soojusenergia eest ning kuna kahes ruumis olid patareid välja lõigatud, siis tasus ta ruumi läbiva 3. toru eest nagu 9 m2 eest, s.o 20 % määrast, kui ruumi köetaks (lk 38).

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.