Tsiviilasi nr.2-08-3009
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-3009
Tsiviilasi
OÜ A hagi M V vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ A, registrikood xxx, asukoht xxx
esindajad
Hageja esindaja Aare Hõbe, Incure Inkasso Agentuur OÜ Kostja FIE M V, isikukood xxx, elukoht xxx
Kohtuistungi toimumise aeg 11.02.2009
Hagi rahuldada. Välja mõista M V 17 358,80 (seitseteist tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa krooni ja 80 senti) krooni OÜ A kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta kostja kanda hageja kantud kohtukulud. Jätta kostja kanda hageja kohtuvälised kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja ja kostja sõlmisid 7.02.2006 töövõtulepingu kostja klaasinäituse valguslahenduse teostamiseks. Töö maksumuseks leppisid pooled kokku 30 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Hageja teostas tööd ning esitas kostjale arve summas 35 400 krooni. Kostja on oma kohustuse täitnud osaliselt tasudes 11 400 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhivõlg 11 400 krooni ning seaduses sätestatud viivis summas 2359,80 krooni. Hageja pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks OÜ Incure Inkasso Agentuur poole, sest hageja põhitegevuseks ei ole võlgnevuste sisenõudmine. Hageja sõlmis oma esindajaga käsunduslepingu. Hageja leiab, et esindajale käsunduslepingu alusel tasutu on käsitletav hageja kahjuna VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista 3599 krooni kahju hüvitisena. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on tasunud hagejale kokku 24 000 krooni. Maksed on toimunud R L arvelt hageja esindaja arvele. Kostja leiab, et hageja ei teostanud tööd vastavalt kokkuleppele. Pooled leppisid kokku 25 LED-valgusti paigaldamises, kuid hageja paigaldas üksnes 19 valgustit. Kostja esitas hagejale 30.05 ja 31.05.2006 saadetud ja 1506.2006 hageja esindajale saadetud e-kirjades oma pretensioonid.
Kohus, kuulanud kohtistungil ära hageja esindaja ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et nad sõlmisid 7.02.2006 töövõtulepingu kostja näituse valguslahenduse teostamiseks, lepingu tasu suuruseks leppisid pooled kokku 30 000 krooni, millele lisandus käibemaks. VÕS § 635 lg järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja teostas kostja näituse valguslahenduse tähtaegselt. Näitus toimus Brüsselis 21.-24.02.2006. Kohus leiab, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks pärast näituse valguslahenduse teostamist. VÕS § 643 järgi oli kostjal kohustus töö üle vaadata. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et kostja esitas vastuväited töö kvaliteedi osas hagejale alles 30.05.2006. Kohus leiab, et rohkem kui kolm kuud pärast töö teostamise aega esitatud vastuväited töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine oleks olnud mõistlikult vabandatav. Kohtule esitatud hageja ja kostja e-kirjadest nähtub, et tasumata jätmise põhjuseks on olnud kostja rahalised raskused.
Hageja poolt kohtule esitatud arve-saatelehelt nähtub, et hageja on 16.02.2006 kostjale esitanud arve summale 35 400 krooni, maksetähtajaga 7 päeva. Kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldustes nähtub, et kostja võlgnevuse katteks on tasunud hagejale 01.03.2007 summa 5000 krooni, 02.01.2007 summa 1500 krooni, 30.11.2006 summa 2500 krooni, 02.10.2006 summa 5000 krooni ja 24.08.2006 summa 10 000 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 11 400 krooni. VÕS § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt seaduses sätestatud viivitusintressi tasumist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivitusintress vastavalt VÕS § 94 sätestatud suuruses alates 25.02.2006 kuni 02.06.2008 summas 2359,80 krooni. VÕS § 128 lg 3 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt otsese varalise kahju hüvitamist. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et hageja nõue kahju hüvitamiseks on põhjendatud. Hageja on teinud kulutusi võla sissenõudmiseks inkassoteenuseid osutava äriühingu vahendusel ning hageja poolt sellise teenuse kasutamine on olnud edukas. Kostja on asunud võlgnevust kustutama pärast inkassoteenuse osutaja pöördumist kostja poole. Kohtule esitatud hageja esindaja 15.06.2006 arvest nähtub, et hageja on tasunud inkassoteenuste eest 4177,20 krooni, mida tuleb käsitleda hageja otsese kahjuna. Hageja on oma kahjuhüvist vähendanud ning palub välja mõista 3599 krooni. Hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista 3599 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.