Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

võlasumma kustutamiseks, on paljasõnaline. Kohtutäitur on ebaõigesti arestinud 6363,40 krooni, mis sisaldavad ka kohtutäituri tasu 118 krooni ja täitemenetluse läbiviimise kulud 65,40 krooni. Kaebuse esitaja leiab, et vanemahüvitust ei saa arestida kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulude katteks. TMS sellist võimalust ei sätesta. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada Viru kohtutäituri Krista Järvet 19.12.2008 otsus ja teha asjas uus otsus, millega vabastada kaebuse esitaja arveldusarve. Kohtutäituri vastus 13.02.2009.a esitas kohtule kohtutäitur Krista Järvet vastuse kaebusele. 14.10.2008.a on Viru Maakohtu 25.04.2008.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-08-1789 ja sissenõudja N M avalduse alusel algatatud täitemenetlus R T elatise sissenõudmiseks. Täitmisavalduse koostamisel oli arvutatud elatise võlg 01.10.2008.a seisuga, mis moodustas 8705 krooni. Vastav täitmisteade oli saadetud tähitud kirjaga, mille R T sai kätte 23.10.2008.a isiklikult allkirja vastu. Tulles büroosse, väitis R T, et ta on kandnud sissenõudja arvele täiendavaid summasid, kuid mingeid tõendeid selle kohta ei esitanud. Sissenõudja kinnitas, et on täiendavalt saanud võlgnikult 4700 krooni. Oli tehtud vastav ümberarvestus ning elatise võlg 01.10.2008.a seisuga moodustas 4005 krooni. Võlgnik esitas kohtutäiturile AS Narva GEM õiendi, et ta viibib lapsehoolduspuhkusel alates 01. oktoobrist kuni 06. detsembrini 2008.a. Kuna nimetatud õiend ei kajasta R T sissetulekuid, siis kohtutäituri abi palus esitada konto väljavõtte. Vabatahtlikuks täitmiseks antud 10 päeva jooksul nõue tasutud ei olnud, täitetoimingute edasilükkamise taotlusi ega konto väljavõtet esitatud ei olnud, siis 19.11.2008.a arestis kohtutäituri abi võlgniku arveldusarve. 28.11.2008.a sai kohtutäitur kirja, milles R T palub selgitust, miks on arestitud tema arve. Vastuses on võlgnik teavitatud, et 01.11.2008.a seisuga on elatise võlg 6180 krooni. 09.12.2008.a pärast seda, kui 08.12.2008.a laekus raha kohtutäituri arvele, esitas R T oma konto väljavõtte perioodil 01.10.2008.a - 09.12.2008.a, kust on näha, et 08.12.2008.a on arvele laekunud vanemahüvitis, mida TMS § 131 lg 1 p 9 järgi loetakse sissetulekuks, millele ei saa pöörata sissenõuet. Kuna TMS § 131 lg 2 järgi kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib TMS § 131 lg 1 p-s 9 nimetatud sissetulekule, s.o. vanemahüvitisele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Sissenõudja N M on vastava avalduse esitanud, sest võlgniku töökohast ei saanud ta elatist alates 01.08.2008.a, mida tõendab ka AS Narva GEM õiend. Muu vara realiseerimine oleks aga kulukas ja aegavõttev (registervarast on võlgnikul vaid sõiduauto VAZ 2101 ehitusaasta 1973). R T teadis väga hästi, et tal on sissenõudja ees elatise võlg. Tema poolt esitatud panga väljavõttest on selgelt näha, et R T olid ka teised võimalused elatise võlasumma tasumiseks, s.o. võetud laen summas 30000 krooni, mille tagastamiseks ettenähtud igakuine summa 4410,44 krooni on tunduvalt suurem elatisraha 2175 kroonist. 01.02.2009.a seisuga on järjekordselt tekkinud elatise võlg summas 5915,09 krooni. AS Narva GEM ja R T vaheline tööleping on lõpetatud 31.12.2008.a ning Maksu-ja Tolliameti andmeil R T praegu ei tööta. R T oma kaebuses leiab, et vanemahüvitust ei saa arestida kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulude katteks. Tehes arveldusarve arestimise akti ei arestita vanemahüvitist, vaid arvet ning tegemisel kohtutäitur ei tea, millised summad on või

laekuvad tulevikus võlgniku arvele. Pealegi on täitmisega seotud kulud võetud summast 2243 krooni, mis laekus kohtutäituri arvele 29.12.2008.a. Eeltoodust tulenevalt palub kohtutäitur Krista Järvet jätta R T kaebus rahuldamata ning kohtukulud R T kanda. Kohtuistungi käik 18.02.2009.a toimunud kohtuistungile kohtutäitur Krista Järvet ei ilmunud. Ta esitas kohtule taotluse asja läbivaatamiseks ilma tema kohalolekuta. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja teatas, et augustist ta ei maksa elatist. Käesoleval ajal tema ei maksa elatist ka. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja seletused ning tutvunud kaebuse, vastuse kaebusele ja nendele lisatud materjalidega, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tuvastas, et täitemenetlus oli algatatud 14.10.2008.a Viru Maakohtu 25.04.2008.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-08-1789 ja sissenõudja N M avalduse alusel. 23.10.2008.a sai R T kätte täitmisteate. Vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul nõue tasutud ei olnud, täitetoimingute edasilükkamise taotlusi ega konto väljavõtet esitatud ei olnud. 19.11.2008.a arestis kohtutäituri abi võlgniku arveldusarve. 04.12.2008.a esitas R T kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus tühistada vara arestimise akti kuna tema arvelduskontole laekub vaid vanemahüvitis, mis ei kuulu arestimisele. 19.12.2008.a otsusega jättis kohtutäitur Krista Järvet R T kaebus rahuldamata. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 9 sissenõuet ei saa pöörata vanemahüvitisele. TMS § 131 lg 2 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–9 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. 25.04.2008.a Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-08-1789 muudeti elatise suurust ning mõisteti R T elatist tütre ülalpidamiseks 2175 krooni igakuiselt alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 70 lg 1 elatis oli mõistetud välja alates elatisehagi kohtusse esitamisest. R T oli nõus elatise suurusega summas 2175 krooni. Kuid vaatamata sellele, kaebuse esitaja ei maksnud elatist vabatahtlikult ning sissenõudja N M oli sunnitud pöörduda kohtutäituri poole elatise sissenõudmiseks. Kaebuse esitajal tekkis sissenõudja ees elatise võlg ning ta oli sellest teadlik. 18.02.2009.a toimunud kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja, et alates augustist 2008 ta ei maksa elatist oma tütre ülalpidamiseks. Ka käesoleval ajal kaebuse esitaja ei maksa elatist. Kohtutäitur Krista Järvet teatas, et 01.02.2009.a seisuga on jälle tekkinud elatise võlg. Tsiviilasja materjalides on olemas R T konto väljavõte alates 01.10.2008 kuni 31.12.2008, mille kohaselt 09.10.2008 tema arvele laekus laen summas 30000 krooni, 20.10.2008 laekus palk AS-st Narva GEM summas 3221,00 krooni, 23.12.2008 laekus sissemaks summas 2255,00 krooni. Seega kaebuse esitajal oli võimalik maksta elatist, kuid ta ei teinud seda. Kuid 15.10.2008 maksis

ta Bellum Õigusabi OÜ-le 4602,00 krooni. Võlgnik esitas kohtutäiturile AS Narva GEM õiendi, et ta viibis lapsehoolduspuhkusel alates 01. oktoobrist kuni 06. detsembrini 2008.a. Vanemahüvitis laekus R T arvele 14.11.2008 summas 5942,00 krooni ning 08.12.2008 summas 5943,00 krooni. R T panga väljavõttest on näha, et elatise oli ülekantud kohtutäituri kontole 8. ja 23.detsembril 2008.a. 21.01.2009 AS Narva GEM õiend nr 35 tõendab, et võlgniku R T töökohast ei saanud N M elatist alates 01.08.2008.a. ning elatise võlasumma on 4500 krooni. R T poolt esitatud panga väljavõttest on selgelt näha, et R T olid ka teised võimalused elatise võlasumma tasumiseks. Kohus tuvastas, et kaebuse esitajal varast on ainult korter, mis oli soetatud teise abielu ajal ning mille omanikuks kinnistusraamatu andmetel on kaebuse esitaja abikaasa. Antud juhul sissenõudja nõudeks on elatise sissenõudmine ehk tegemist on kaebuse esitaja ülalpidamisekohustuse mittetäitmisega oma lapse suhtes. Lapse mõlemad vanemad peavad tagama seda, et lapse vajadused oleksid rahuldatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja ei täitnud oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes isegi kui tal oli selline võimalus (laen). Sellest tulenevalt sisseõudja oli sunnitud pöörduda kohtutäituri poole avaldusega pöörata sissenõuet vanemahüvitisele. Kohus leiab, et arvestades sissenõude liiki (elatis) ning seda, et muu vara realiseerimine oleks ebamõistlik ja tesi võimalusi elatise sissenõudmiseks ei ole, et ta viibis lapsehoolduspuhkusel ja sai vanemahüvitis alates 01. oktoobrist kuni 06. detsembrini 2008.a, sissenõude pööramine vanemahüvitisele antud juhul on lubatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

MENELUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Kaebus kohtutäituri otsuse peale vaadatakse läbi hagita menetluses ning vastavalt TsMS § 172 lg 7 jäävad asjas kantud kohtukulud, sh kohtutäituri poolt kantud kohtuvälised kulud, avaldaja (kaebuse esitaja) kanda.

Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 463-466 ja 661.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.