Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 26.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-27540/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 26.02.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1016

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Peeter Pällin

Otsuse avalikult teatavaks

26. veebruar 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-08-27540

Tsiviilasi

AS Hhagi R Z vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2250 krooni Hageja AS H(RK xxx asukoht: xxx) Kostja R Z (IK xxx, elukoht xxx)

Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg või

Lihtmenetlus

menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista R Z ’lt võlgnevus põhinõe 18 208,54 krooni, viivis 696,81 krooni ja leppetrahv 50 krooni, kokku 18 955 (kaheksateist tuhat üheksasada viiskümmend viis) krooni ja 35 senti AS H kasuks.

3.Välja mõista R Z ’lt viivis määras Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (EURIBOR), millele lisandub seitse protsenti aastas põhinõude 18 208,54 krooni tasumata osalt alates 26.06.2008 kuni põhinõude täieliku tasumiseni AS Hkasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud R Z kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist 1 (3)

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõik kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et EAS müüjana ja kostja ostjana sõlmisid 20.05.2005 Ego järelmaksu müügilepingu sülearvuti Microlink N770 otsmiseks. Hageja saatis kostjale 19.11.2006 teate, millega luges lepingu üles öelduks 12.12.2006 juhul kui kostja nimetatud ajaks võlgnevust ei tasu. Kostja nimetatud ajaks võlgnevust ei tasunud. Hageja pöördus Harju Maakohtusse paludes kostjalt välja mõista võlgnevuse 18955,35 krooni ning viivise alates 26.06.2008 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ja müüja vahel sõlmitud ostu-müügilepingule kuuluvad kohaldamisele VÕS § 208 lg 1 jj sätted. Kuivõrd kostja on saanud kauba eest tasumiseks krediiti, kuuluvad kohaldamisele ka krediidilepingu sätted vastavalt VÕS § 401 jj. Kuivõrd hageja valitseb ostu-müügilepingust tulenevat nõuet kui faktoor, siis hageja ja müüja suhetele kohaldatakse faktooringlepingu sätteid vastavalt VÕS § 256 jj. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 401 lg 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt võlaõigusseaduse VÕS § 256 Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on lepingu üles öelnud alates 12.12.2006. Ülesütlemise tagajärjed sätestab VÕS § 195 lg 2. Vastavalt VÕS § 195 lg 2 kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Järelmaksuga müügilepingu ülesütlemise korral eeldatakse, et lõppevad pooltevahelised krediidisuhted, püsima jääb aga ostja kohustus tasuda koheselt ostuhind ning ostja õigus saada eseme omanikuks, kui ostja ei ole varem omanikuks saanud. Käesoleval juhul reguleeris omandiõiguse üleminekut lepingu p 4.2. Vastavalt lepingu p 4.2 peale maksete täielikku tasumist läheb kauba omandiõigus üle ostjale /---/. Eeltoodut täiendab lepingu p4.7 , mis sätestab, et ostja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 päeva jooksul pärast vastavasisulise teate saamist, tasuma kõik lepingjärgsed tasumata intressi- ja väljaostumaksed ja jääkmaksumuse või andma kauba valduse üle müüjale /---/. Kui ostja tagastab kauba müüjale, kohustub ostja müüja nõudmisel tasuma trahvi 10 protsenti tasumata jääkmaksumusest. Seega tekkis kostjal lepingu üles ütlemise korral otsustusõigus kas tasuda koheselt kõik maksed ja saada kauba omanikuks või tagastada kaup ja nõudmisel tasuda leppetrahvi. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tagastanud kauba müüjale. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab seda asjaolu tõendama kostja. Kostja selle kohta ühtegi tõendit esitanud ei ole. Samas on hageja esitanud tõendi selle kohta, et kostja kaupa tagastanud ei ole. Lisatud E esindaja e-kirjast nähtub, et kostja sülearvutit E tagastatud ei ole. Seega ei loe kohus tõendatuks kostja väidet, et ta on kauba tagastanud. Kuivõrd kostja kaupa tagastanud ei ole, on ta kohustatud tasuma lepingjärgse ostuhinna tasumata osa 18 208,54 krooni, kuni hagi esitamiseni kogunenud viivisintressi 696,81 krooni ja leppetrahvi 50 krooni ning alates 26.06.2008 viivise vastavalt VÕS § 113. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt EURIBORi muutumisest on viivise määr olnud järgnev: alates 01.01.2008 7+4 %, al 01.07.2008 7+4 %, al 01.01.2009 7+2,5 %. Leppetrahvi nõude aluseks on VÕS § 158 lg 1, mis sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi nõudele 50 krooni kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.