Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-71970

nr

xxxxxxxxxxxx

Nordea

Pangas

(tasutud

24.10.2008

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumber 2900072123, selgitus: „S OÜ reg.kood xxx hagiavalduse eest riigilõiv 11 750 EEK“). Menetluskulude jaotus Välja mõista S OÜ-lt ja K R’lt solidaarselt menetluskuludena 14 290 (neliteist tuhat kakssada üheksakümmend) krooni Nordea Bank Finland Plc kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjatel oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 31.10.2008 esitas Nordea Bank Finland Plc Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu (edaspidi hageja) kohtule hagi S OÜ (edaspidi kostja I) ja K R (edaspidi kostja II) vastu 231 363.25 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 27.03.2008 krediitkaardi lepingu (edaspidi leping). Lepingu alusel väljastas hageja kostjale I MasterCard Standard xxxxxxxxxxx. 03.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt käendaja vastutab krediitkaardi lepingust tulenevate laenusaaja maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 120 000 krooni. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest solidaarselt laenusaajaga. Kuna kostja ei täitnud krediitkaardi arvete ja viivise maksmise kohustust, ütles hageja lepingu üles vastavalt Krediitkaardi tingimuste punkti 10 lõike 4 alalõikele 1. Kostjad ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud alates 20.05.2008 ning seisuga 24.10.2008 võlgnevad nad hagejale 231 363.25 krooni. Põhiosa on 204 675.61 krooni (s.h 20.05.2008 arve 39 362.03 krooni, 20.06.2008 arve 1 900.90 krooni, 21.07.2008 arve 45 568.27 krooni, 21.08.2008 arve 117 844.41 krooni) ning 30.06.2008 ja 30.09.2008 debiteeritud viivis on 26 687.64 krooni

2-08-71970 Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 07.01.2009 edasiandmiseks kätte kostja I esindajaga ja kostjaga II koos elavale isikule. TsMS § 321 lg 1 ning § 322 lg 1 alusel loeb kohus kostjatele menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 23.02.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 27.03.2008 sõlmitud krediitkaardi lepingust. 03.04.2008 on hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping, mille kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks ülempiiriks 120 000 krooni. Kostjad ei tasunud võlgnevust ning rikkusid lepingutingimusi. Hageja on lepingu üles öelnud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kasutatud krediidisumma tagastamist ning viivise tasumist. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 165 lg-ga 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjatelt solidaarselt menetluskulud summas 15 290 krooni, millest 11 750 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 3 540 krooni õigusabikulud. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära, esindaja kulu on mõistlik ning põhjendatud suuruses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 11 750 krooni. Tulenevalt TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet (TsMS § 133 lg 2). TsMS § 139 lg 3 sätestab, et riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 204 675.61 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 (kuni 31.12.2008 kehtinud) kohaselt kuni 210 000 kroonise hinnaga hagilt tuli tasuda riigilõivu 10 750 krooni. Juhindudes TsMS § 150 lg 1 p 1, kuulub riigilõiv enamtasutud osas, s.o 1 000 krooni, hagejale tagastamisele.

2-08-71970

Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 14 290 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.