.
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.02.2009 Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-29714
Tsiviilasi
K Khagi T T ja TT vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks, kinnistusraamatu kande parandamiseks ja kohustuse olemasolu tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja K K, isikukood xxx, elukoht xxx
esindajad
Hageja esindaja advokaat Natalia Lausmaa Kostja T T, isikukood 4xxx, elukoht xxx Kostja TT, isikukood xxx, elukoht xxx Kostjate esindaja Suido V
Kohtuistungi toimumise aeg 04.02.2009
Hagi rahuldada. Tunnistada kehtetuks 20.02.2008 kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping, millega TT kinkis 1⁄2 mõttelise osa kinnistust asukohaga Xxx oma abikaasale T T Kohustada T Tt (isikukood xxx) tegema tahteavaldus, millega kantakse Harju maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx teise jakku kinnistu asukohaga Xxx1⁄2 mõttelise osa omanikuna TT (isikukood xxx). Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud TT kanda. Jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Hageja esitas 10.07.2008 kohtule hagi kostjate vastu, milles palus tunnistada kehtetuks TT 20.02.2008 kinkeleping, millega TT kinkis 1⁄2 mõttelise osa kinnistust asukohaga Xxx oma abikaasale T Tle. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju maakohtu 23.01.2008 tehtud otsusega TT ja G G solidaarselt välja 3 898 016 krooni hageja kasuks. Kohtuotsuse täitmiseks on alustatud täitemenetlust. Täitemenetluse käigus selgitas kohtutäitur välja, et kostja TT puudub kinnisvara, millele pöörata sissenõue. Hageja leiab, et kinketehing on tehtud eesmärgiga hoida kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Kostja muutus tehingu tagajärjel maksujõuetuks. Hageja palub tunnistada kinkeleping kehtetuks, parandada kinnistusraamatu kanne kinnistu omaniku kohta ning tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks.
Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. T T on kinnistu mõttelise osa omandanud heauskse omanikuna. Ta ei teadnud tehingu tegemise ajal TT suhtes algatatud kohtuasjast ega selle tulemist. TT laenas oma abikaasalt kokku 437 272 krooni, millest 100 000 krooni on kantud tema kontole Hansapangas ja ülejäänud antud üle sularahas. Kostja kinkis kinnistu mõttelise osa oma abikaasale laenulepingust tulenevate kohustuste katteks. Kinnistu tagasivõitmine ei tee kergemaks kohtuotsusega väljamõistetu kätte saamist TT , sest kinnistu väärtus on väiksem, kui väljamõistetud summa. T T on huvi olla kinnistu ainuomanik, sest ei ole mõeldav hageja ja kostja kaasomanikena kinnistu haldamine. TT ei muutunud kinkelepingu tagajärjel maksejõuetuks, sest tal oli olemas püsiv sissetulek. Kinkelepingu sõlmimise ajal ei olnud olemas täitedokumenti, sest kohtuotsus ei olnud veel jõustunud.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja T T ning nende esindajad leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 tuleneva hagi, mille nõudeks on kinkelepingu tagasivõitmine täitemenetluses. Kohus leiab, et asja lahendamiseks on vaja välja selgitada täitemenetluses tehingu tagasivõtmiseks vajalike üldtingimuste olemasolu, mis on sätestatud TMS § 188 ning kinklepingu tagasivõitmise tingimused, mis on sätestatud TMS § 189. Seega on vaja vastata küsimustele, kas tehing sõlmiti seaduses sätestatud ajalistes piirides, kas tehing sõlmiti lähikondsete vahel ning kas tehinguga kahjustati võlausaldajate huvisid ? Nimetatud asjaolude tõendamiskoormus on hagejal. Kostjate kohustuseks on lükata ümber seaduses sätestatud eeldus, et lähikondsetega tehingu tegemisel tuleb eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. TMS § 188 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lõige kaks täpsustab, et eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse TMS § 188 lg 3 järgi pankrotiseaduse § 117 kohaselt. TMS § 189 lg 1 sätestab kinkelepingu tagasivõitmiseks ajaliselt lühema tähtaja võrreldes TMS § 188 sätestatud tähtajaga. TMS § 189 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
Kohtule esitatud Harju maakohtu 23.01.2008 kohtuotsusest nähtub, et kostja TT ja G G mõisteti solidaarselt hageja kasuks välja 3 898 016 krooni. Kohtuotsus on jõustunud 25.03.2008. Jõustunud kohtulahendi alusel on alustatud täitemenetlust ning kohtutäituri 05.05.2008 kirjast nr 948 selgub, et hageja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt ei kata kogu nõuet. Kohus leiab, et kohtutäituri kirjaga on tõendatud, et hagejal on õigus esitada TMS § 187 lg 1 sätestatud hagi, sest TMS § 187 lg 2 esitatud eeldused hagi esitamiseks on täidetud. Sissenõudjal on olemas täitedokument jõustunud kohtuotsuse näol ja sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist, sest võlgniku vara (liiklusvahendid ja osalused äriühingutes) väärtuseks hindab kohtutäitur 200 000 krooni. Kohtule esitatud 20.02.2008 kinkelepingust ja asjaõiguslepingust nähtub, et kostja TT kinkis 1/2 mõttelist osa kinnistust asukohaga Xxxoma abikaasale T Tle. Hageja on kohtule esitanud hagi 10.07.2008. Kohus leiab, et hagi on esitatud õigeaegselt st TMS § 189 lg 1 sätestatud ajaline kriteerium on täidetud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjad on omavahel abielus. Pankrotiseaduse § 117 lg 1 järgi on füüsilisest isikust võlgniku lähikondne tema abikaasa. Seega on kostja T T kostja TT lähikondne ka täitemenetluses seadustiku mõttes ning vaidlusalune kinketehing on tehtud lähikondsete vahel. Kohus peab vajalikuks märkida, et heauskne omandamine saab toimuda vaid tavapärase majandustehingu käigus. Lähikondsete vahel tehtud kinketehing ei ole tehing, mis on tehtud tavapärase majandustehinguna. TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et lähikondsete vahel tehtud tehingu puhul teadis või pidi lähikondne teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kostjate väited selle kohta, et T T ei teadnud midagi abikaasa käimasolevast kohtuvaidlusest, on paljasõnalised. Järgnevalt analüüsib kohus TMS § 187 lg 1 sätestatud sissenõudja huvide kahjustamise olemasolu. Hageja kasuks on kostja TTlt välja mõistetud solidaarselt 3 898 016 krooni. Täitemenetlus käigus on kohtutäitur hinnanud kostja vara 200 000 kroonile. Kohtule esitatud vara nimekirjast nähtub, et kostja TT vara koosneb sõidukitest ja osalustes äriühingutes. Kohtul puudub alus kahelda kohtutäituri poolt kostja varale antud väärtuses. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei ole oluline asjaolu, kas täitemenetlus võlgnik muutus tehingu tagajärjel maksujõuetuks, vaid üksnes sissenõudja huvide kahjustamine, mis ei ole võrdsustatavad olukorrad. Kohus leiab, et olukord, kus võlgnik võõrandab temale kuuluva mõttelise osa kinnistust, arvestades kinnistu asukohta, ning selle tagajärjeks jääb tema varaks üksnes väheväärtuslikud sõidukid ja osalused äriühingutes, kahjustab sissenõudjate huvisid. Kostja TT väited selle kohta, et tal on olemas sissetulek, on kohatud olukorras, kus tema suhtes täitemenetluses esitatud nõude suuruseks on 3 898 016 krooni ja sissetulekuks väidetavalt 18 000 krooni kuus. Kostja väited selle kohta, et kostja T Tl puudub igasugune soov kasutada ja vallata kinnistut hagejaga kaasomandis, ei ole asjakohased. Hageja ei saa kohtumenetluse tulemusena kinnistut endale, vaid tal tekib võimalus rahuldada oma nõue täitemenetluse käigus kostja vara arvelt, näiteks müüakse kostja vara kohtutäituri poolt enampakkumise teel. Ka ei ole asjakohased kostjate väited selle kohta, et kinnistu mõtteline osa võõrandati kostja kohustuse katteks. Täitemenetluse seadustik ei võimalda esitada selliseid vastuväiteid, muuhulgas on laenusuhte olemasolu abikaasade vahel tõendamata, sest abikaasade tehtud kinnitus võlasuhte olemasolu kohta ei ole usaldusväärne. Kohtule esitatud pangaülekannetest ei nähtu, et need oleksid tehtud laenu andmise eesmärgil, sularaha üleandmise kohta puuduvad üldse usaldusväärsed tõendid. Kohus leiab, et 20.02.2008 kinkeleping, millega TT kinkis 1⁄2 mõttelise osa kinnistust asukohaga Xxxoma abikaasale T Tle, tuleb TMS § 189 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada.
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Hagejal on AÕS § 65 lg 1 alusel õigus nõuda kinnistusraamatu kande parandamist selliselt, et TT kantaks kinnistu, registriosa nr xxx, asukohaga Xxx1⁄2 mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja T Tl on kohustus teha tahteavaldus ja anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks. TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 165 lg 1 alusel tuleb kõik hageja menetluskulud jätta TT kanda, sest käesolev kohtumenetlus on ajendatud TT suhtes teostatud täitemenetlusest. Kostjate menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Kohtunik.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.