Võlaõigus › Võõrandamislepingud

muutunud kinkelepingu tagajärjel maksejõuetuks, sest tal oli olemas püsiv sissetulek. Kinkelepingu sõlmimise ajal ei olnud olemas täitedokumenti, sest kohtuotsus ei olnud veel jõustunud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus tunnistas 25.02.2009.a otsusega kehtetuks 20.02.2008.a sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega Tarmo Talivere kinkis 1⁄2 mõttelise osa Xxxxxxxxx kinnistust asukohaga Xxxxxxxxx külas Xxxxxx vallas Harjumaal oma abikaasale Tiina Taliverele. Kohus kohustas Tiina Taliveret tegema tahteavalduse, millega kantakse Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxx teise jakku Xxxxxxxxx kinnistu asukohaga Xxxxxxxxx külas Xxxxxx vallas Harjumaal 1⁄2 mõttelise osa omanikuna Tarmo Talivere. Menetluskulud jäid otsusega kostjate kanda. Hageja on esitanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 tuleneva hagi, mille nõudeks on kinkelepingu tagasivõitmine täitemenetluses. TMS § 188 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lõige kaks täpsustab, et eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse TMS § 188 lg 3 järgi pankrotiseaduse § 117 kohaselt. TMS § 189 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 23.01.2008.a kohtuotsusest nähtub, et kostja Tarmo Taliverelt ja G. G. mõisteti solidaarselt hageja kasuks välja 3 898 016 krooni. Kohtuotsus on jõustunud 25.03.2008.a. Jõustunud kohtulahendi alusel on alustatud täitemenetlust ning kohtutäituri 05.05.2008.a kirjast nr 948 selgub, et hageja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt ei kata kogu nõuet. Kohus leiab, et kohtutäituri kirjaga on tõendatud, et hagejal on õigus esitada TMS § 187 lg 1 sätestatud hagi, sest TMS § 187 lg 2 esitatud eeldused hagi esitamiseks on täidetud. Hagi on esitatud õigeaegselt st TMS § 189 lg 1 sätestatud ajaline kriteerium on täidetud. Pankrotiseaduse § 117 lg 1 järgi on füüsilisest isikust võlgniku lähikondne tema abikaasa. Seega on vaidlusalune kinketehing tehtud lähikondsete vahel. Heauskne omandamine saab toimuda vaid tavapärase majandustehingu käigus. Lähikondsete vahel tehtud kinketehing ei ole tavapärane majandustehing. TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et lähikondsete vahel tehtud tehingu puhul teadis või pidi lähikondne teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kostjate väited selle kohta, et Tiina Talivere ei teadnud midagi abikaasa käimasolevast kohtuvaidlusest, on paljasõnalised. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei ole oluline asjaolu, kas täitemenetluse võlgnik muutus tehingu tagajärjel maksujõuetuks, vaid üksnes sissenõudja huvide kahjustamine, mis ei ole võrdsustatavad olukorrad. Kohtutäitur on hinnanud kostja vara 200 000 kroonile. Vara koosneb sõidukitest ja osalustest äriühingutes. Kohus leiab, et olukord, kus võlgnik võõrandab temale kuuluva mõttelise osa kinnistust ning selle tagajärjel jääb tema varaks üksnes väheväärtuslikud sõidukid ja osalused äriühingutes, kahjustab sissenõudja huvisid. Võlgniku

väited selle kohta, et tal on olemas sissetulek, on kohatud olukorras, kus tema suhtes esitatud nõude suuruseks on 3 898 016 krooni ja sissetulekuks väidetavalt 18 000 krooni kuus. Kostja väited selle kohta, et kostja Tiina Taliverel puudub igasugune soov kasutada ja vallata kinnistut hagejaga kaasomandis, ei ole asjakohased. Ka ei ole asjakohased kostjate väited selle kohta, et kinnistu mõtteline osa võõrandati kostja kohustuse katteks. Täitemenetluse seadustik ei võimalda esitada selliseid vastuväiteid, muuhulgas on laenusuhte olemasolu abikaasade vahel tõendamata, sest abikaasade tehtud kinnitus võlasuhte olemasolu kohta ei ole usaldusväärne. Kohtule esitatud pangaülekannetest ei nähtu, et need oleksid tehtud laenu andmise eesmärgil, sularaha üleandmise kohta puuduvad üldse usaldusväärsed tõendid. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 25.03.2009.a esitasid kostjad Harju Maakohtu 25.02.2009.a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Kostjad palusid algatada menetluse TMS § 189 lg 1 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Maakohus on otsuse tegemisel menetlusnorme oluliselt rikkunud.

materiaalõiguse

norme

ebaõigesti

kohaldanud

ja

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 188 lg 1. Vaidlusalune kinkeleping ei ole sõlmitud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks ja kingisaaja ei teadnud ega pidanud teadma, et Harju Maakohus on teinud otsuse, mille kohaselt kinkijal on võlakohustus. Mitteteadmist käimasolevast hagiasjast on kingisaaja põhjendanud oma vastuväidetes hagile ja määruskaebuses hagi tagamise määruse peale. Tarmo Talivere ei kahjustanud kinkelepinguga Khalit Kaibõševi huve, sest kinkelepinguga vabanes Tarmo Talivere 437 272 kroonisest võlakohustusest Tiina Talivere ees ca 100 000 kroonise turuhinnaga kinnisasja mõttelise osa kinkimisega võlasumma tasumise asemel. Kinkija maksevõime kinkelepingu tulemusel paranes, sest kinkija vabanes neli korda suuremast varalisest kohustusest võrreldes kinke turuväärtusega. Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 30. Kostjad esitasid kohtule 02.09.2009.a võla kinnituse, mille kohaselt Tarmo Talivere kinnitas Tiina Taliverelt 437 272 krooni laenu saamist. Riigikohtu 01.10.2008.a otsuses nr 3-2-1-63-08 asus kohus punktis 15 seisukohale, et lisaks VÕS §-s 30 sätestatule on võimalik ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid millega võlgnik kinnitab olemasolevat kohustust ning loobub võimalikest vastuväidetest võlale. Maakohtu eksimust kinnitab ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-15-09 (p 11). Maakohus ei kohaldanud asja lahendamisel PankrS § 111 lg 1 p 2 (koostoimes PankrS § 109 lg-ga 1), kuid oleks pidanud kohaldama, mis tuleneb TMS § 187 lg 1, § 188 lg 1 ja § 189 lg 1 kehtestamise aluseks olevast seaduseelnõu seletuskirja IV osast ja Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-90-08 (p 11; 12) ja nr 3-2-1-39-08 (p 12; 15). Vaidlusaluses kinkelepingus ei ole viidatud kinkija võlale kingisaaja ees ja kinkelepingu sõlmimisele selle võla tasumiseks, samuti ei ole pooled vormistanud võlasuhet enne kinkelepingu sõlmimist, kuid see asjaolu ei tähenda, et kostjate vahel võlasuhet kinkelepingu sõlmimise hetke seisuga ei olnud.

02.09.2008.a võla kinnitus on deklaratiivne võlatunnistus sõltumata sellest, et 02.09.2008.a seisuga oli Tarmo Talivere võlg Tiina Taliverele tasutud. Kui 02.09.2008.a võla kinnitus ei ole deklaratiivne võlatunnistus, on see kinkijale laenu andmist ja kinkelepinguga selle laenu tasumist tõendav kviitung VÕS § 95 mõttes. Maakohus ei ole võlatunnistust arvestanud, ei ole seda analüüsinud, kuigi see on toimikus olemas. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta peab kostjate väidet kingisaaja laenudest kinkijale paljasõnaliseks. Kinkelepingu kehtetuks tunnistamisega ei taastuks lepingueelne olukord, st Tarmo Talivere ei jää kinnistu osa omanikuks, vaid selle omandaks täitemenetluse käigus kolmas isik, seega sellisel juhul jääks Tiina Talivere ilma nii kinnistu osast kui rahast. Asja õigema lahendamise huvides on, et ringkonnakohus selgitab, kas üldse ja millises summas kas Tarmo Talivere või Khalit Kaibõševi vastu Tiina Taliverel nõue tekib, kui ta on sunnitud laenu katteks saadud asja kinkijale tagastama. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnormi. Kohus ei ole analüüsinud kostjate vastuväidet, et Tiina Talivere on kinnistu osa heauskne omandaja. Tiina Taliverel oli ligikaudu 6 kuud alates kinnistu osa omandamisest kuni hagi esitamiseni, et kinnistut võõrandada või koormata, kuid ta ei teinud seda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et Tiina Talivere oma rahast Tarmo Taliverele laenu andis, on paljasõnalised, millest järeldub, et antud asjas on vaja laenu andmist tõendada enamaga, kui see on senises kohtupraktikas piisav. Maakohus ei pidanud laenu andmist tõendatuks, seetõttu ei ole kohus analüüsinud kostjate väidet, et kinkega täideti sisuliselt võlakohustus. Sellele vaatamata oleks maakohus pidanud analüüsima ja põhjendama, kas on võimalik olukord, millisel juhul ei oleks kinkega Khalit Kaibõševi huve kahjustatud. Seda enam, et Tiina Talivere 04.02.2009.a kohtuistungil pakkus hagejale kinke väärtusele vastava summa 107 000 krooni kolme päeva jooksul. Maakohus oleks pidanud põhjendama, miks omab/ei oma tähtsust, kuidas käituvad kostjad asja menetluses ja kas on/ei ole võimalik seda arvesse võtta hindamaks, kas kinkelepinguga on või ei ole kokkuvõttes sissenõudja huve kahjustatud. TMS § 189 lg 1 eesmärk oleks olnud täidetud parimal võimalikul viisil kui kohus oleks jätnud hagi rahuldamata, sest kostja Tiina Talivere pakkus Khalit Kaibõševile rahasummat, mis peaks olema Khalit Kaibõševi lõppeesmärk kinke tagasivõitmisel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole 02.09.2008.a võla kinnitust võimalik käsitleda kui deklaratiivset võlatunnistust või kui Xxxxxxxxx kinnistu osa eest tasu maksmise kviitungit

(VÕS § 95).

Apellandid paluvad algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3 alusel TMS § 189 lg 1 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks menetlus, et kontrollida, kas TMS § 189 lg 1 on vastavuses põhiseaduse §-dega 11 ja 12, eeldades, et PankrS § 111 lg 1 p 2 koostoimes PankrS § 109 lg-ga 1 on põhiseadusega vastavuses. Pankrotis kinkijalt kinke saanud kingisaajal on suurem võimalus vältida kinkelepingu kehtetuks tunnistamist võrreldes kingisaajaga, kes on kinke saanud pankrotis mitteolevalt kinkijalt.

Vastustaja seisukoht Hageja leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kaebuses kordavad kostjad põhiliselt samu väiteid, mida nad on esitanud maakohtule ja neile on kohus otsuses ammendavalt vastanud. Tõendeid hinnates on maakohus õigesti tuvastanud, et 20.02.2008.a kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga (tlk. 13-14), millega Tarmo Talivere kinkis talle kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa Xxxxxxxxx kinnistust, asukohaga Xxxxxx vald, Xxxxxxxxx küla, Harjumaa, oma abikaasale Tiina Taliverele, kahjustati võlausaldaja huve. Harju Maakohtu 23.01.2008.a jõustunud kohtuotsusega on kostja Tarmo Taliverelt ja G. G. solidaarselt hageja kasuks välja mõistetud 3 898 016 krooni. Kostjad on omavahel abielus ja PankrS § 117 lg 1 järgi lähikondsed. Et hagi on esitatud võlgniku vara tagasivõitmiseks täitemenetluses ja TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et lähikondsete vahel tehtud tehingu puhul teadis või pidi lähikondne teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, on maakohus kolleegiumi arvates jõudnud õigele seisukohale, et kostja Tiina Talivere ütlused selles, et ta ei teadnud midagi abikaasa kohtuvaidlusest, on paljasõnalised. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et kinketehing ei kahjustanud võlausaldaja huvisid ja tehinguga täideti kostja Tarmo Talivere võlakohustus abikaasa ees. Kinkelepingu puhul on tegemist olukorraga, kus üks isik kohustub teise isiku ees ilma vastutasuta teist isikut rikastama, mille tagajärjel kingisaaja rikastub kinkija olemasoleva vara arvel. Kolleegium nõustub kohtu järeldusega, et kostjad ei ole omavahelise laenusuhte olemasolu usaldusväärselt tõendanud. Kohtule esitatud maksekorraldusest (tlk. 59) nähtub, et Tiina Talivere on Tarmo Talivere kontole 31.08.2005.a kandnud üle 100 000 krooni selgitusega ülekanne. Veel on Tiina Talivere kolmel korral oma arvelt võtnud välja sularaha 25.02.05.a, 09.07-2007.a ja 14.02.2008.a kokku 68 360 krooni (tlk. 59, 61), kuid kolleegiumi arvates ei tõenda eelnimetatud pangaülekanded laenusuhte olemasolu abikaasade vahel. Maakohus leidis kolleegiumi arvates põhjendatult, et sularaha üleandmise kohta Tarmo taliverele puuduvad üldse usaldusväärsed tõendid. Ka apellatsioonikohtu istungil ei ole kostjad laenusuhte olemasolu tõendanud. Kostja Tiina Talivere apellatsioonikohtus antud ütluste kohaselt kinkis ta oma abikaasale raha ja viimane kinkis talle kinnistu. Kolleegium märgib, et kinkeleping on oma olemuselt tasuta leping, mis ei nõua kingi saajalt vastusoorituse tegemist. Seega väide, et kinketehinguga täideti kostja Tarmo Talivere võlakohustus abikaasa ees, ei tulene

kinkelepingust. Kostja Tiina Taliverel laenulepingust tuleneva nõude olemasolu korral saab ta nõude kostja Tarmo Talivere vastu maksma panna teises menetluses. Nõustuda tuleb kaebuse väitega, et maakohus ei ole otsuses 02.09.2008.a võlatunnistust kui deklaratiivset võlatunnistust VÕS § 30 mõttes, analüüsinud (tlk. 57). Et kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on 20.02.2008.a tehing kehtetu ja võlasuhte olemasolu poolte vahel on tõendamata, ei tõenda ka 02.09.2008.a võlatunnistus Tarmo Talivere laenu saamist 437 272 krooni suuruses summas ja kaebuses toodud viited Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased. Hageja on nõude võlgniku kinkelepingu tühiseks tunnistamiseks esitanud täitemenetlusest tulenevalt. Hagi esitamiseks on täidetud TMS § 187 lg-st 2 tulenev eeldus, mis tuleneb jõustunud kohtuotsusest (täitedokument) ja sissenõude pööramisega võlgniku varale ei kaasne hageja nõude täielikku rahuldamist, kuivõrd Tarmo Talivere kui võlgniku vara väärtuseks on hinnatud 200 000 krooni (tlk. 8-10). Kostjate seisukoht, et TMS § 189 lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel puudub kohtul alus tuvastada, kas kinkega võlausaldaja/sissenõudja huve kahjustati ja kas võlgnik muutus kinkimise teel maksejõuetuks, ei ole asjakohane ega tulene seadusest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et olukord, kus võlgnik võõrandab temale kuuluva mõttelise osa kinnistust, mille tagajärjel jäävad tema varaks üksnes väheväärtuslikud sõidukid ja osalus äriühingus, kahjustab ilmselgelt sissenõudja huvisid. Tõendeid selle kohta, et kostja Tarmo Talivere väidetav sissetulek kuus on 18 0000 krooni, kohtule esitatud ei ole. Kostjate käsitlus TMS § 189 lg 1 põhiseaduspärasuse küsimuses ei ole õige. Nimetatud sätte järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Taotlust põhiseaduspärasuse kontrollimise algatamiseks on kostjad põhjendanud asjaoluga, et pankrotis kinkijalt kinke saanud kingisaajal on suurem võimalus vältida kinkelepingu kehtetuks tunnistamist võrreldes kingisaajaga, kes on kinke saanud pankrotis mitteolevalt kinkijalt (PankrS § 111 lg 1 p 2). Selline tõlgendus ei ole kooskõlas seaduse mõtte ja sisuga ja põhineb kostjate ebaõigel hinnangul. Pankrotiseadusest ja täitemenetluse seadustikust tulenev kinkelepingu kehtetuks tunnistamise erinev ajaline piirang on seotud menetluste eripäradega. Vältimaks kuluka pankrotimenetluse algatamist võlgnikult vara tagasivõitmiseks, on seadusandja näinud ette võimaluse võlgniku vara tagasivõitmiseks väljaspool pankrotimenetlust täitemenetluse kaudu. Et PankrS § 111 lg 1 p-st 2 tulenev tähtaeg kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamiseks on pikem (tagasiulatuvalt 5 aastat) kui TMS § 189 lg-st 1 tulenev tähtaeg (tagasiulatuvalt 2 aastat), siis on igati loogiline, et PankrS-s on sätestatud tehingu kehtetuks tunnistamiseks teatud piirangud. Võlausaldaja nõue võlgniku kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja sellega oma vara tagasivõitmiseks TMS § 189 lg 1 alusel on kooskõlas põhiseadusega ega kujuta endast kingisaaja õiguste ja vabaduste piiramist Põhiseaduse §-de § 11 ja 12 mõttes. Et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul kostjad. Kuivõrd kohtumenetlus on ajendatud kostja Tarmo Talivere suhtes algatatud täitemenetlusest ja otsus

on tehtud kaaskostjate kahjuks, on TsMS § 165 lg 1 lause 2. alusel põhjendatud esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu menetluskulude kandmine jätta kostja Tarmo Talivere kanda.

Urmas Reinola

Ülle Jänes

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.