Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

28.11.2008 maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.09.2006 kokkuleppe nr 302/06-284, mille punktide 1 ja 3 alusel kohustus hageja kostjale üle andma lepingu esemeks oleva seadme kombain Claas Lexion 540C ning kostja kohustus kombaini vastu võtma ja tasuma selle eest hagejale kauba hinna, kasutades selleks liisingfinantseerimist. Selleks sõlmis kostja 22.09.2006 liisingulepingu nr 3006371. 30.01.2008 teatega ütles liisinguandja liisingulepingu üles ning loovutas liisingulepingust tulenevad nõudeõigused hagejale. Lepingu lõpetamise seisuga oli kostja võlgnevus liisinguandja ees tasumata intresside näol 71 784.25 krooni. Hageja ostis kombaini liisinguandjalt tagasi jääkväärtusega. Hageja tegi kombainile kulutusi summas 40 180 krooni. Seoses kindlustusriski realiseerumisega esitas hageja kostjale 31.07.2008 arve kindlustusjuhtumist tuleneva omavastutuse osas summas 20 000 krooni. Hageja võõrandas kombaini edasi ning sellest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale hüvitama hinnavahe (2 729 339.90 – 2 714 000) 15 339.90 krooni. 12.11.2008 esitas hageja kostjale nõudekirja ja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi võlgnevus 71 784.25 krooni, põhivõlgnevus 75 519.90 krooni ning viivis 2 188 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis kokkuleppe p 6.2 alusel 0.1 % võlgnevuselt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja seaduslikule esindajale kätte 22.01.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU SEISUKOHAD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 367 lg 1 ja 4.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 18.02.2009 kohtule esitatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena: kohtuvälised kulud õigusabi näol 17 850 krooni (käibemaksuta) ja riigilõiv 4 500 krooni. Menetluskulude väljamõistmise taotlus kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 4 250 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust, on põhjendatud lepingulise esindaja kulud summas 5 000 krooni (osaliselt on põhjendatud arves nr 2811049 märgitud kulu). Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.