25.veebruar 2009 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
OÜ Ihagi ASB vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
30 562 krooni Hageja: OÜI(registrikood XXX; asukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja volitatud esindaja: A Hõbe (isikukood ) Kostja: ASB(registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat T Mullari (Toompuiestee 4)
Hagi läbi vaadatud kohtuistungil
29.jaanuaril 2009.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja A. Hõbe ja kostja esindaja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja ASB(registrikood XXX) OÜI(registrikood XXX) kasuks 32 220,60 krooni (kolmkümmend kaks tuhat kakssada kakskümmend krooni ja 60 senti, sh 30 562 kr põhivõlana ja 1658,60 kr viivisena).
3.Menetluskulud jäävad kostja ASB kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
09.06.2008 esitatud hagi taotleb hageja kostjalt välja mõista põhivõla 30 562 krooni ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 1658,60 krooni. Hagiavalduse kohaselt vastavalt kostja tellimusele müüd ja paigaldas OÜ A kostja juuksurisalongi konditsioneeri ning esitas selle eest tasumiseks arve. Kostja ei vaidlusta tehtud töid ning on võtnud vastu kauba, kuid ei ole arvet tasunud, esitades asjasse mittepuutuvaid vastuväiteid. Kostja võlgneb hagejale 30 562 krooni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest on kostja kohustatud maksma viivist. Poolte vahel puudub kirjalik kokkulepe viiviste osas. Seetõttu on hageja arvestanud viivist seaduses sätestatud määras ning nõuab kostjalt viivistena ajavahemiku 21.11.2007 – 09.06.2008 eest 1658,60 krooni. 14.12.2007 OÜ A loovutas nõude kostja vastu hagejale, OÜ-le I.
KOSTJA VASTUS
16.07.2008 kirjalikus vastuses kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle täies ulatuses rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt A OÜ poolt müüdud kaup ja teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele. A. Konno tegi kostjale pakkumise kahele 7 kW jahutusseadmele, olles ise eelnevalt veendunud, et sellised seadmed tagavad salongi jahutamise ja seadmete paigaldamine on võimalik. Nõude suurust põhistatakse pelgalt OÜ A arvega ja OÜ I ühepoolse nägemusega, mis ei saa olla AS B vastu esitatava nõude aluseks. Nõude alus on ebaselge, OÜ A poolne kohane täitmine ja hind tõendamata ning nõude õiguslik kvalifikatsioon välja toomata. Teise seadme (salongi seinal parempoolse) paigaldamise lõppfaasis selgus, et seadme õhu väljalaske ava ei hakka avanema, kuna seda segab seinal asetsev kapp. Seejärel paigaldati parempoolse jahutusseadme asemele teine jahutusseade, mis pidi olema sama võimas, kuid kujult veidi teistsugune, kuigi eelnevalt oli kokku lepitud, et seadmed peavad olema samasuguse väljanägemisega. Kuna paigaldatud seade oli kokkulepitust väiksema võimsusega ning varem paigaldatud vasakpoolsest seadmest erineva väljanägemisega, võttis kostja ühendust A. Konnoga telefoni teel ja teavitas häirivatest puudustest seadmete paigaldamisel: vahetatud seade ei olnud selline, nagu kokku lepitud, oli tunduvalt väiksem, mis andis alust eeldada, et seade ei ole sama võimas. Samuti häiris kostjat see, et veetud elektrijuhtmed polnud osaliselt paigaldatud karbikutesse. Kostja ei teadnud ka, kas seadmed töötavad, kuna need ei olnud ühendatud elektrivõrku. Puuduste ülevaatamiseks korduvalt kokkulepitud aegadel A. Konno kohale ei tulnud ega võtnud ühendust telefoni teel. Seoses sellega ei olnud võimalik allkirjastada tööde üleandmise vastuvõtmise akti. Kostja arvates ei ole võimalik ühtki arvet esitada ega maksta enne, kui ei ole kõrvaldatud puudused ja vormistatud akt. OÜ A pakkumises olnud kahe 7 kW-se seadme, koguvõimsusega 14 kW asemele paigaldati 8 kW ja 3,5 kW seadmed, kokku võimsusega 11,5 kW. Kostja ei aktsepteerinud OÜ A poolt teostatud töid ja soovis väiksema siseseadme ümbervahetamist suurema vastu. Korduvatele nõudmistele vaatamata OÜ A seda ei teinud. Kuna OÜ A ei olnud võimeline seadmeid kohaselt paigaldama, tellis kostja vastavad seadmed OÜT. OÜ A poolt tarnitud seadmed on demonteeritud, OÜ A on ära viinud ühe siseseadme ja ühe välisseadme. Teine sise- ja välisseade asuvad demonteeritutena kostja salongi tagaruumis ning
kostja on valmis seadmed koheselt hagejale üle andma. Hageja ühepoolsed arved ei loo tsiviilõiguslikke õigusi ega kohustusi.
HAGEJA VASTUVÄITED KOSTJA VASTUSELE
01.09.2008 vastuses kostja vastusele hageja on seisukohal, et teostas kõik tööd vastavalt tellimusele. Teostamata jäid vaid need tööd, mida ei olnud võimalik teha kostjast tulenevatel põhjustel. Tellimuse konditsioneeride paigaldamiseks esitas kostja 22.08.2008, vastavalt tellimusele OÜ A pidi paigaldama kaks 7kW seadet. Seadete paigaldamisel selgus, et ühe seadme siseosa tööd segas seadme all olev kapp. Kliendi esindajana tegutsenud salongi juhataja teatas, et on nõus, et teine konditsioneer on väiksema võimsusega, 3,5 kW. Võimsuse kompenseerimiseks asendati kliendi teadmisel ja nõusolekul esimene 7 kW seade 8 kW seadmega. Peale seda, kui mõlemad seadmed olid paigaldatud ja töötasid, leidis kostja, et väiksem seade siiski ei sobi ning ta paigaldab ümber selle all oleva kapi. See võimaldanuks ka väiksema seadme asemel paigaldada 8 kW seadme. Hageja oli valmis seda tegema, kuid vahetult enne töödega alustamist palus kostja sellega oodata, selgus, et kostjal puudub korteriühistu (KÜ) luba konditsioneeri välisseadmete paigaldamiseks parklasse. Kostja palus hagejal teise seadme paigaldamisega oodata kuni KÜ juhatusega on konditsioneeri paigaldamise osas kokkulepe sõlmitud. Kostja esialgsel hinnangul pidi selleks kuluma ca 1 nädal. Kahe kuu möödumisel, 07.11.2007 pöördus kostja hageja poole ning palus eemaldada parklas asetsevad kliimaseadmete lisatarvikud, kuna endiselt ei oldud suudetud kokku leppida parkimiskohtade omanike ja KÜ juhatusega. Hageja täitis kostja tellimuse. Kuna ei olnud selge, millal kostja konditsioneeride paigaldamise osas korteriühistuga kokkuleppele jõuab, esitas hageja 15.11.2007 kostjale arve selleks ajaks teostatud tööde (paigaldustöö konditsioneeri eest, mis töötas, teemantpuurimistööd, konditsioneeride välisosade demontaažitööd) ning müüdud ja üleantud kauba eest (1 konditsioneer) eest. Arve tasumiseks määras hageja arvel 3 päeva, so arve pidi olema tasutud hiljemalt 18.11.2007. Kostja arvet ei tasunud ega teatanud hagejale, et ei ole rahul arve summaga või teostatud töödega. 2 nädalat hiljem, peale mitmeid meeldetuletusi, teatas kostja esindaja J. Pungar 04.12.2007 e-kirjas, et ei ole nõus arvet tasuma enne, kui ka teine seade on salongi paigaldatud. Arvestades, et esimese seadme oli hageja paigaldanud juba augustis ning kostja oli seda tasuta kasutanud juba üle kolme kuu, ei pidanud hageja võimalikuks täiendavate kulude tegemist enne, kui kostja tasub esimese konditsioneeri eest.
KOHTUISTUNG
29.01.2009 kohtuistungil pooled jäid oma varasemate seisukohtade juurde. Hageja märkis, et tööd jäid lõpetamata kostjast tulenevatel põhjustel, arve on kostjale esitatud tegelikult tehtud tööde ja üleantud seadme eest. Kõik tööd tehti kokkuleppel kostjaga ja tema nõusolekul. Kostja mingeid pretensioone hagejale ei esitanud, ainsa töödega jätkamist takistava probleemina tõi kostja esile välisseadmete paigaldamiseks korteriühistu nõusoleku puudumist. Kuna kostja ei leidnud probleemile korteriühistuga lahendust, siis hakkas kostja otsima võimalusi maksmisest kõrvalehoidmiseks. Kostja jäi seisukohale, et hageja paigaldatud seadmed ja teostatud tööd ei vastanud kokkuleppele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks nõustunud esialgselt kokkulepitut muutma. Paigaldatud 8 kW ja 3,5 kW konditsioneeride koguvõimsus ei taganud ruumide jahutamist, konditsioneerid olid erineva väljanägemisega, mistõttu kostja palus väiksema seadme demonteerida. Konditsioneeri demonteerimise järel jäid näha paigaldamise augud. Teise 8 kW konditsioneeri paigaldamise võimaldamiseks kostja muutis kapi asukohta. Kuid hageja kostja nõudmisele vaatamata konditsioneeri ei paigaldanud, taganes kostja lepingust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Pooltevaheline õigussuhe vastab müügilepingule ja töövõtulepingule: hagejale nõude loovutanud OÜ A kohustus kostjale müüma 2 konditsioneeri ning teostama nende paigaldustööd. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi 3. lõikes sätestatakse, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
2.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et pooled leppisid 2007.a. suvel kokku, et hageja tarnib ja paigaldab kostjale kaks 7 kW konditsioneeri (jahutusseadet). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et konditsioneeride paigaldamise ajaks 2007.a. augustikuus ei olnud hageja laos enam 7 kW võimsusega jahutusseadmeid ning need asendati kahe 8 kW seadmega. Kuna ühe 8 kW seadme töötamist takistas seinale kinnitatud kapp, demonteeriti üks 8 kW seade ja asendati 3,5 kW seadmega, mis hiljem kostja nõudmisel demonteeriti. Pooled ei vaidle ka selle üle, et jahutusseadmete välisseadmed demonteeris hageja kostja nõudmisel, kuna korteriühistuga tekkis probleem sellest, et välisseadmete asukoht oli ühistuga kooskõlastamata. Vaidlust ei ole selles, et kostjale on müüdud kaup üle antud osaliselt.
3.Pooled vaidlevad lepingu täielikult ja kohaselt täitmist takistanud asjaolude üle. Hageja leiab, et tööd jäid lõpetamata kostjast tingitud põhjustel. Kostja põhiline vastuväide hagile on, et hageja tarnitud 8 kW ja 3,5 kW jahutusseadmed ning teostatud tööd ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Vaidluse lahendamiseks kohus esmalt analüüsib poolte kokkuleppe tingimusi, st kas kostja nõustus esialgselt kokkulepitud 7 kW seadmete asendamisega. Seejärel kohus analüüsib, kas tööd jäid lõpetamata hagejast või kostjast tingitud põhjustel, hinnates muu hulgas seda, kas pooltel oli õigus oma lepinguliste kohustuste täitmisest keelduda, kuni teine pool oma kohustuse täidab.
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad, uurinud kirjalikke tõendeid, hinnanud kõiki tõendeid objektiivselt ja igakülgselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Müügilepingust tulenes hageja kohustus anda kostjale üle ostetud asi – kaks konditsioneeri – ning võimaldada konditsioneeride omandiõiguse kostjale üleminek, kokkuleppes sisalduvate töövõtulepingu tingimuste järgi pidi hageja konditsioneerid paigaldama kostja salongi kostjaga kokkulepitud kohtadesse. Kostjal oli kohustus konditsioneeride ja nende paigaldamise eest tasuda. Kohus leiab, et hageja tegi omaltpoolt kõikvõimaliku, et leping nõuetekohaselt täita ning täitmist takistas kostja kui tellija ja ostja ise.
5.Asjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et poolte vahel lepiti müüdava konditsioneeri oluliste tingimustena kokku üksnes konditsioneeride võimsuses ja hinnas. Nii nähtub tunnistajana ülekuulatud OÜ S juuksuri J Pungari, kes konditsioneeride paigaldamise teemal esindas kostjat, ütlustest, et kostja jaoks oli oluline, et paigaldatavad konditsioneerid tagaksid salongi ruumide jahutuse. Sama nähtub ka kostja seletusest ja kirjalikest vastuväidetest, kus kostja tugineb sellele, et 8 kW ja 3,5 kW seadmete 11,5 kW koguvõimsus ei taganud ruumide piisavat jahutust. Tunnistaja Pungar seletas, et hageja esindaja tegi pakkumise kahele 7 kW jahutusseadmele kohapeal teostatud mõõtmistest ning tunnistajalt ruumide suuruse kohta saadud andmetest lähtudes, tunnistaja edastas pakkumise kostja kontorisse, kust kinnitati pakutud hinna sobivust. Kostja usaldas hageja kui professionaali arvamust, et kask 7 kW jahutusseadet on
salongi ruumide jahutamiseks piisav. Sellest kohus järeldab, et kostja jaoks oli oluline see, et seadmed tagaksid ruumide vajalikul määral jahutamise, seadmete konkreetne võimsuse näitaja ei olnud oluline. Kostja ei ole oma vastuväidetes tuginenud sellele, et hageja ei nõustunud esialgselt kokkulepitud 7 kW seadmete asemel ostma 8 kW seadmeid. Uuritud tõendid tõendavad, et kostja nõustus 8 kW seadmetega. Tunnistaja Pungari ütlustest ja 04.12.2007 e-kirjast (tl 33) nähtuvalt oli kostja valmis muutma teise 8 kW seadme töötamist takistanud kapi (riiuli) asukohta ning taotles 04.12.2007 e-kirjas, et hageja paigaldaks ka teise 8 kW seadme.
6.Kostja vastuväited tuginevad sellele, et nõuetele ei vastanud 8 kW ja 3,5 kW seadmete koguvõimsus. Tunnistajate Pungari ja OÜ A müügijuhi A Konno ütlustega on tõendatud, et hageja paigaldas ühe 8 kW seadme asemele 3,5 kW seadme kostja teadmisel ja nõusolekul ajutise lahendusena pärast seda, kui selgus, et teise 8 kW seadme all asuv kapp takistab õhuklappide avanemist. Hageja ei ole väitnud, et paigaldas 3,5 kW seadme, sest see tagas taotletud võimsuse ja eesmärgi. Hageja ei nõua ka 3,5 kW seadme eest tasu, mistõttu ei ole asjakohane kostja vastuväide, et 3,5 kW seade ei vastanud lepingutingimustele. Korteriühistu Rävala 19 juhatuse liikme L. Laane kirjast ühistu liikmetele (tl 28-29) nähtub, et seadmed paigaldati 22.08.2007.a. Kostja ei ole vastu vaielnud tunnistaja Konno väitele, et kostja palus väiksema seadme demonteerida 2007.a. novembris, kui hageja töötajad läksid kostja palvel demonteerima jahutusseadmete välisseadmeid. Seega 3,5 kW seadme paigaldamisega nõustumist tõendab ka asjaolu, et selle eemaldamist soovis kostja alles novembris, so seadme paigaldamisest rohkem kui 2 kuu möödumisel. Kohus jätab arvestamata tunnistaja Pungari ütlused, et hageja töömehed ise tõid kohale 3,5 kW seadme ning paigaldasid selle, kuigi tunnistaja neile teatas, et see seade neile ei sobi. Tunnistaja esindas vaidlusaluses müügitehingus kostjat, ta on ka käesoleval ajal kostja töötaja ning on seega huvitatud vaidluse lahendamisest kostja kasuks. Kuna tunnistaja ütlused võivad olla mõjutatud alateadlikust soovist kirjeldada asjaolusid kostjale soodsamalt, ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed tunnistaja ütlused, mis on teiste tõenditega vastuolus.
7.Kohus leiab, et tõendatud ei ole eraldi kokkulepe selles, et seadmed peavad olema visuaalselt ühesugused. Ka kohtule esitatud pooltevahelises e – kirjavahetuses ei ole kostja esitanud hagejale pretensioone, et seadmed ei vasta lepingutingimustele seetõttu, et ei näe ühesugused välja. Tunnistaja Konno kinnitas, et 3,5 kW seade nägi samasugune välja, kuid oli mõõtudelt väiksem. Seadmed paigaldati augustis 2007.a. Tunnistaja Konno seletuse kohaselt paluti väiksem seada salongi seinalt maha võtta 2007.a. novembris põhjusel, et kostja soovib riiuli allapoole lasta ja suurema seadme paika panna, muid pretensioone ei olnud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud ning kohtul ei ole alust tunnistaja ütlustes kahelda. Kostja väide, et hageja olevat väiksema seadme paigaldamisel kinnitanud, et väiksem seade on sama võimas, kuid erineva kujuga, on paljasõnaline. See asjaolu ei oma asjas ka õiguslikku tähendust, sest hageja nõue ei tugine sellele, et ta on lepingu täielikult ja kohaselt täitnud. Hageja tugineb sellele, et lepingu täielikku täitmist takistas kostja. Hageja nõuab kostjalt tasu tegelikult täidetu eest.
8.Kostja keskseks vastuväiteks on kogu menetluse ajal olnud see, et ta ei pea maksma lepingutingimustele mittevastava töö ning kauba eest. Lepingutingimustele mittevastavusena toob kostja esile paigaldatud seadmete ebapiisava võimsuse, seadmete erineva välimuse ning paigaldatud juhtmete karbiga katmata jätmise. Kohus otsuses eespool tuvastas, et lepingutingimustele vastanuks seadmed, mis taganuks piisava jahutuse ning pooled leppisid kokku kahe 8 kW seadme paigaldamises. Hageja oli valmis lepingut täitma, kuid seda takistasid temast mitteolenevad asjaolud. Kohus leiab, et osaliselt täitmata lepingu puhul, eriti kuna lepingu osaline täitmine on tingitud kostjast endast, ei ole kohane kostja vastuväide, et kaup ja töö ei vastanud lepingutingimustele Tunnistajate Pungari ja Konno ütlustega on tõendatud, et hageja paigaldas 2007.a. augustis kaks 8 kW konditsioneeri, millest ühe asendas kohe 3,5 kW konditsioneeriga paigaldamisel ilmnenud takistuse tõttu. Tunnistaja Konno väidetel paigaldati
3,5 kW seade ajutiselt. 3,5 kW seade ei ole enam kostja valduses, selle seadme ega paigaldamise eest hageja kostjalt tasu ei nõuagi. Hageja nõuab tasu kostjale tegelikult üleantud ühe 8 kW konditsioneeri, selle paigaldamise ning kostja tellimusel välisseadmete demonteerimise eest..
9.Hageja ei keeldunud lepingu täitmisest ja teise 8 kW konditsioneeri paigaldamisest, kui kostja loob selleks tingimused, st muudab seadme paigaldamist takistanud kapi asukohta mõne sentimeetri võrra. Konditsioneer koosneb kahest osast: salongi ruumi seinale paigaldatav siseseade ning hoone välisseinale paigaldatav välisseade. Vaidlust ei ole selles, et kostja palvel 2007.a. novembris hageja demonteeris kuni korteriühistuga probleemide lahendamiseni mõlemad välisseadmed ning 3,5 kW siseseadme, et viimane asendada 8 kW seadmega. Kostja nõudis teise seadme paigaldamist alles pärast seda, kui hageja nõudis teostatud tööde eest tasumist. Siseseade ilma välisseadmeta ruume ei jahuta. Kuna välisseadmed olid kostja palvel demonteeritud, nende uuesti paigaldamine oli takistatud kostjast tulenevatel põhjustel ning üksnes teise 8 kW siseseadme paigaldamine ei oleks taganud lepinguga kostja poolt soovitud eesmärki, ei saa lugeda, et hageja on teinud lepingutingimustele mittevastava töö ning müünud lepingutingimustele mittevastavat kaupa. VÕS § 641 lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali ja eeltöid piisavalt kontrollis. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja ja ühistu vaheliste probleemide tõttu on seadmed kostja soovil osaliselt demonteeritud, ei vastuta hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Sellises olukorras on kostja tuginemine asjaolule, et konditsioneerid ei taganud ruumide piisavat jahutamist, kohtu hinnangul ka vastuolus hea usu põhimõttega.
10.Pooled ei ole kumbki esile toonud, et seadmete paigaldamise osas oleks kokku lepitud teostatavate tööde täpsed kvaliteedinõuded. Elektrijuhtmestik on kasutatav sõltumata sellest, kas juhtmed on kaetud karbikuga või mitte, mistõttu kohus ei loe töö lepingutingimustele mittevastavuseks ja lepingu oluliseks rikkumiseks kostja väidetavat asjaolu, et elektrijuhtmed osaliselt olid karbikutesse paigaldamata.
11.Eeltoodust järelduvalt kostja sisuliselt võttis vastu lepingutingimustele mittevastava töö ning kasutas seda üle kahe kuu, vähemalt kuni 2007.a. 7.novembrini (tl 32). Asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, et kostja oleks selle aja jooksul esitanud hagejale mingeid pretensioone töö või kauba lepingutingimustele mittevastavuse osas. VÕS § 644 lg 1 paneb tellijale kohustuse teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb kostja kui oma majandus- ja kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija kohustus mittevastavusest teatamisel seda piisavalt täpselt kirjeldada. Selle kohustuse rikkumisel tellija kaotab õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kuna tööde lõplik teostamata jätmine oli tingitud kostjast ning kostja tugines tööde/kauba lepingutingimustele väidetavale mittevastavusele alles peale seda, kui hageja nõudis tegelikult kostja valdusesse antud kauba ja teostatud tööde eest tasumist, asub kohus seisukohale, et kostja ei ole teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ning on kaotanud õiguse sellele tugineda.
12.Paljasõnalised ning vastuolus kostja enda teiste väidetega ning olemasolevate tõenditega on kostja väited, et tal ei olnud võimalik kontrollida, kas seadmed töötavad, sest need olid elektrivõrku ühendamata ning et seadmed tegelikult üldse ei töötanud. Nii on kostja kinnitanud, et hageja kinnitustele vaatamata ei taganud 8 kW ja 3,5 kW konditsioneerid ruumide piisavat jahutamist. Jääb arusaamatuks, kuidas elektrivõrku ühendamata seadmete puhul saanuks kostja üldse veenduda, et seadmed ei olnud ruumide jahutuse tagamiseks piisavalt võimsad. KÜ Rävala 19 juhatuse liikme L. Laane kirjast korteriühistu liikmetele (tl 28 – 29) nähtub, et peale seadmete 22.08.2007 paigaldamist konditsioneerid ka tegelikult töötasid, konditsioneeride parklas asuvate välisseadmete juures olid õhtuks loigud väljavoolavast kondensaatveest ning parkla õhk oli väga
kuum ja niiske. Samuti ei ole kostja 04.12.2007 e-kirjas hagejale (tl 33) esile toonud, et tal on pretensioone seadmete töökorras oleku või võimsuse piisavuse kohta. Nõudes 2007.a. detsembris teise 8 kW seadme paigaldamist, jättis kostja hagejale mulje, et soovib jätkuvalt lepingu täitmist ning mingeid pretensioone tal ei ole. Kostja ei ole selles kirjas sidunud ka arve tasumise kohustuse täitmist kõigi lepinguliste tööde tegemisega, vaid on üksnes soovinud salongi seinas demonteeritud seadmest jäänud aukude katmist teise 8 kW siseseadme paigaldamisega.
13.Arvestades kõiki asjaolusid, samuti seda, et tegemist ei olnud kestvuslepinguga, kokkulepitud tööd ei olnud suuremahulised, kuid lepingu täitmise algusest oli möödunud ligi 3 kuud, kohus leiab, et hageja oli õigustatud 2007.a. novembris VÕS § 111 lg 4 alusel keelduma lepingu täitmise jätkamisest enne, kui kostja tasub selleks ajaks tegelikult teostatud tööde ja üleantud kauba eest. Kostjal puudus kohtu hinnangul õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Hageja nõudis esitatud arves tasu maksmist tema poolt tegelikult täidetud lepinguliste kohustuste ja kostja poolt täiendavalt tellitud töö – välisseadmete demonteerimine – eest. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saanuks tellija lõplikult keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Kostja ei ole hinda alandanud ega teinud tasaarvestust.
14.Kohtuistungil kostja seletas tunnistaja Pungari ütlustele tuginedes, et ta taganes lepingust ja nõudis hagejalt seadmete äraviimist. Tunnistaja Pungar seletas, et 2007.a. lõpus või 2008.a. alguses tema teatas A. Konnole telefoni teel, et kostja loobub lepingust ja palus tema valduses olevad seadmed ära viia. Taganemist kinnitab kostja väidetel ka asjaolu, et hageja on osaliselt seadmed ära viinud, käesoleval ajal on kostja valduses üks OÜ T poolt demonteeritud siseseade ja hageja poolt demonteeritud välisseade. Kostja ei ole tõendanud hagejale VÕS § 188 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt taganemisavalduse tegemist ja hageja poolt kättesaamist, st taganemise formaalsed eeldused on täitmata. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks lepingut oluliselt rikkunud. Vastupidi, kohus otsuses eespool tuvastas, et hageja lepingu rikkumise eest ei vastuta, hageja suuremas osas täitis oma lepingulised kohustused ning oli valmis täitma lepingu täielikult ja kohaselt, lepingu täitmist takistavate asjaolude kõrvaldamine sõltus kostjast. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, ei olnud kostjal alust lepingust taganeda. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja oleks lepingut oluliselt rikkunud, ei oleks kostjal lepingust taganemise õigust VÕS § § 116 lg 4 ja § 118 lg 1 sätete järgi, sest kostja ei teinud hagejale lepingust taganemise avaldust mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest ning kostja ei ole hagejale määranud VÕS § 114 kohast täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.
15.Tänaseks päevaks on kostja sisuliselt loobunud hagejalt lepingu täitmise nõudmisest, st sisuliselt on kostja lepingu üles öelnud. Kostja on väidetavalt tellinud Rävala pst 19 salongi konditsioneeride paigaldamise OÜ-lt T, viimane on tööd ka teostanud. Kohtul ei ole alust kostja vastavates väidetes kahelda. Siinkohal kohus märgib, et kostja esitatud 14.05.2008 OÜ T arvest ei nähtu, millise võimsusega konditsioneere ning millisesse kostja salongi paigaldati, mistõttu ei ole sellega võimalik tõendada kostja väidetavat asjaolu, et hageja tarnitud odavamad konditsioneerid ei taganud ruumide piisavat jahutust. Tõend ei oma käesolevas asjas tähendust
ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 alusel kohus jätab selle asja lahendamisel arvestamata. VÕS § 655 lg 1 annab tellijale õiguse töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus kostjalt nõuda tasu lepingu ülesütlemise ajaks tegelikult teostatud tööde ja kasutatud materjalide, sh paigaldatud konditsioneeri eest. Samuti on kostja kohustatud hagejale tasuma kostjale üle antud konditsioneeri hinna VÕS § 208 lg 1 ja § 213 lg 3 alusel.
16.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 30 562 krooni, sh jahutusseadme paigaldustöö tasu 6000 krooni, 8 kW Midea Split-süsteemse konditsioneeri 8 kW tasu 17 600 krooni, teemantpuurimistöö tasu 1500 krooni ja välisosade demontaaži tasu 800 krooni, kokku 25 900 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % summas 4662 krooni.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel on põhjendatud hageja viivisenõue, sest kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt on viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 7 % aastas. Hageja on arvestanud viiviseid alates arve tasumise tähtpäevast 21.11.2007 kuni hagi esitamiseni 09.06.2008, s.o. 201 päeva eest kokku summas 1658,60 krooni. Nimetatud perioodil oli Eesti Panga poolt avaldatud ametliku teadaande kohaselt viivisemääraks 11 % aastas ehk 0,030 % päevas. Hageja on arvestanud viiviseid 0,027 % päevas. Kohus leiab, et viiviste lubatust väiksemas summas nõudmine ei ole keelatud ning selline viivisenõue on mõistlik ning kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohus rahuldab hageja viivisenõude summas 1658,60 krooni.
18.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.