Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.02.2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-8425
Tsiviilasi
OÜ P hagi OÜ F vastu 82 344,65 krooni ja viiviste nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – OÜ P (reg.kood xxx) Hageja lepinguline esindaja – Agu Eichenbaum
Asja läbivaatamise kuupäev
Kostja – OÜ F (reg.kood xxx) Kostja lepinguline esindaja Enn Talp 28.01.2009.a. kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja UP Hageja lepinguline esindaja Agu Eichenbaum Kostja seaduslik esindaja AR Kostja lepinguline esindaja Enn Talp
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud s.h. kohustus tasuda eksperditasu riigituludesse hageja kanda. Riigituludesse makstav eksperditasu tuleb hagejal tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS SEB Pangas või nr 221023778606 AS–is Hansapank; viitenumber mõlemal juhul 2800049777.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.08.2007.a. töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja vastavalt pakkumisele 17038 teostama lepingu objektiks oleva Xxx, Tallinn asuva hoone katuse ehitustöö. Ehitustöö hinnaks oli 264 689, 35 krooni. Kostja tasus ettemaksu vastavalt lepingule summas 132 344,65 krooni. Lepingu p. 6.2. kohaselt tuli ülejäänud summa tasuda peale tööde lõpetamist hiljemalt 7 päeva jooksul esitatud arve ja akti alusel. Kostja sai arve ja akti kätte ja tasus osaliselt esitatud arve summas 50 000 krooni. Ülejäänud osas on kostja jätnud arve tasumata. Hageja on arve tasumise viivitamise tõttu arvestanud kostjale viiviseid vastavalt lepingu p-le 4.2.4 0,07 % päevas hageja palub kostjalt välja mõista 82 344, 65 krooni ja viivised seisuga 27.02.2008.a. summas 8358 krooni ja selt edasi 0,07 % päevas tasumata võlasummalt kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui lepingu kogumaksumusest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Pooled sõlmisid töövõtulepingu katuse ehitamiseks. Hageja ehitas katuse liiga nõrga konstruktsiooniga, selliselt, et ilma täiendava toestuseta oleks see sisse varisenud. Hageja poolt ehitatud katus ei sobinud täitma katuse funktsioone. Katus ei pidanud ka kogu konstruktsiooni ulatuses vett. Kostja nõudis hagejalt töö parandamist, kuid hageja seda mõistliku aja jooksul ei teinud. Hageja juhatuse liige viitas raskustele alltöövõtjatega, kes töö tegelikult teostasid. Hageja juhatuse liige palus vaatamata sellele, et töö oli lõpetamata, maksta töö eest vähemalt 50 000 krooni, sest muidu jätavad alltöövõtjad töö täiesti tegemata ja lahkuvad. Pärast 50 000 krooni kättesaamist lõpetas hageja igasugused tööd töövõtulepingu täitmiseks. Kuna ehitatud katus oleks talvise lisakoormuse all kokku varisenud ja ei olnud ka vettpidav, siis lasi kostja teha katusel parandamistöid mh. toestas katust, parandas katuse veepidavust ja laiendas katuseräästaid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalide juurde lisatud lepingu (tlk 8-11) järgi sõlmisid pooled 21.08.2007.a. töövõtulepingu, mille objektiks oli Xxx, Tallinn asuva hoone katuse ehitus vastavalt pakkumisele nr 17038. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Asjas puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le
VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Poolte vahel oli kokku lepitud tööde üleandmise-vastuvõtmise kord lepingu p-s 7. Lepingu p.7.1. järgi toimub teostatud tööde üleandmine ja vastuvõtmine peale kõigi lepingujärgsete tööde lõpetamist, mille kohta esitab töövõtja üleandmise-vastuvõtmise akti. Tellija kontrollib teostatud tööde mahud ning kvaliteedi ning töös puuduste mitteilmnemisel allkirjastab üleandmise vastuvõtmise akti edastades selle viie kalendripäeva jooksul töövõtjale. Asjas puudub vaidlus selles, et pooled üleandmise –vastuvõtmise aktile (tlk 14) alla kirjutanud ei ole. Kostja väidete kohaselt ei ole temale enne kohtumenetlust üleandmisevastuvõtmise akti edastatud. Kohus leiab, et akti edastamist kostjale hageja tõendanud ei ole. Hageja viidatud e-kirjast (tlk 34) nähtub küll, et hageja on kostjale tasumiseks esitanud arve, kuid üleandmise-vastuvõtmise akti edastamist sellest ei nähtu. Seega asub kohus seisukohale, et lepingus kokkulepitult tööde üleandmist ei toimunud. Asja materjalidele lisatud üleandmise vastuvõtmise akti vormistamise aeg ei ole usutav ka järgnevalt toodud põhjustel Nimelt nähtub osutatud aktist ei tööd olid lõpetatud juba 24.09.2007.a. See asjaolu on aga vastuolus asja materjalidele lisatud arvega (tlk 52), mille kohaselt valmistati i-tala oktoobris. Hageja on väitnud, et i-tala paigaldasid tema töötajad. Seega kui i-tala valmistati oktoobris ja selle paigaldamisega tegeles hageja, siis ei saanud tööd valmis olla septembris. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud ka asjaolu, et kostja poolt saab lugeda tööd vastuvõetuks. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et hageja lahkus objektilt oktoobris 2007.a. Asja materjalidele lisatud fotodelt (tlk 47 pöördel, foto nr 5; tlk 48 pöördel fotod nr 7 ja 8) nähtub hageja paigaldatud katusekate ei katnud kogu katuse ulatuses hoonet – katusekate ei ulatunud välisseinani, välisseina ja katuseääre vahele jäi vahe. Tunnistaja M V `a ütlustest nähtub, et kui hageja objektilt lahkus, siis katus välisseinani ei ulatunud. Miks tööd edasi ei tehtud, seda tunnistaja selgitada ei osanud, tema arvates oli poolte kokkulepe selline. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu, et pooled leppisid kokku hoone katmises osaliselt. Seega leiab kohus, et veenvam on kostja väide, mille kohaselt lahkusid hageja töötajad objektilt enne objekti lõpetamist. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas kostjale arve (tlk 13), millest võib järeldada, et ta luges tööd tehtuks. Nagu eeltoodust nähtub oli töö tehtud vaid osaliselt ning seetõttu keeldus kostja õigustatult töö vastuvõtmisest. Kostja väidete kohaselt selgus hiljem, et kokkulepitud töö oli üldse tegemata, kuna katus ei pidanud kogu ulatuses vett.
VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Pooled on lepingu p-s 4.1.1. kokku leppinud, et hageja on kohustatud tegema ehitusobjektil töid vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ehitusnormidega. Käesolevas asjas on ekspert asunud seisukohale (tlk 117), et vaidlusalused katuseehitustööd ei ole tehtud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele ehitusnormidele, kliimaoludele ja heale ehitustavale. Oma seisukohta põhjendab ekspert mh. sellega, et tehtud katusekalle on ~5 kraadi, kuid peaks olema vähemalt 12 kraadi. Eksperdi arvamuse kohaselt võib tehtud katus sattuda talviti suure lumekoormuse alla, mis deformeerib roove ja tervikuna lamedat katuselage. Samuti võib sajuvee ja lumesulamisvee tagajärjel lamekatusel kaldega ~5 kraadi kapillaartõusust vesi tungida läbi katusekatte paanide vaheliste pikivuukide katuslakke. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (nt kui puudus tulenes tellija juhistest § 641 lg 3 kohaselt). VÕS § 641 lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Asja materjalidele lisatud projektist (tlk 166-199) nähtub, et hoonele aadressil Xxx oli projekteeritud kahepoolne viilkatus. Tunnistaja Y I ütlustest nähtub tema ladus Xxx, Tallinn hoone seinad. Temale antud jooniste järgi olid seinad ühekõrgused ja sellisena ta need algselt ka ladus. Hiljem teatas kostja juhatuse liige talle, et seinte kõrgus tuleb kooskõlastada hageja juhatuse liikmega, kuna hageja teostab katusetööd. Hageja juhiste järgi ladus ta ühe seina teisest kõrgemaks, umbes 3-4 ploki võrra. Kohus leiab, et tunnistaja Y I `i ütlused on kooskõlas kostja väidetega, mille kohaselt pakkus hageja kostjale katuse ehitamiseks odavamat, ühepoolse kaldega, varianti. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et katuse kalde suuruse otsustas hageja, kuivõrd just tema juhiste järgi laoti hoone seinad katuse ehitamiseks. Käesolevas asjas on kohtu arvates tõendamist leidnud, et hageja poolt ehitatud katus ei sobi oma omadustelt katusele esitatavatele nõuetele. Ekspert on oma arvamuses viidanud, et sajuvee ja lumesulamisvee tagajärjel võib 5 kraadise kaldega lamekatusel vee kapillaartõusust tulenevalt tungida vesi läbi katusekatte paanidevaheliste pikivuukide. Käesolevas asjas on tunnistaja A K `i ütlustega tõendamist leidnud, et 2008.a. märtsis aprillis oli näha, et katus ei ole vett pidanud, sarikad olid osaliselt juba mädanenud ja need tuli välja vahetada. Eksperdi arvamusest (tlk 117) nähtub, et selleks, et katus edaspidi vett peaks tuleb aeg-ajalt tihendada neelude vuuke. Eksperdi arvamusest nähtub ka, et tehtud katus võib tehtud kalde ja kasutatud materjali tõttu sattuda sellise lumekoormise alla, mis deformeerib roove ja tervikuna kogu katuslage. Selle ärahoidmiseks tuleb sadanud lumi katuselt maha ajada. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et asjas on tõendatud, et hageja poolt ehitatud katus ei sobi ettenähtud otstarbeks s.t. töö on tegemata. Kohtu arvates ei saa mõistlikuks pidada olukorda,
kus talviti on vaja pidevalt jälgida katusele sadava lume hulka, ning vajadusel korraldada selle puhastamine. Samuti leiab kohus, et ebamõistlik on olukord, kus kostjal on kohustus liiga väiksest katusekaldest tuleneva vee läbijooksu ohu kõrvaldamiseks pidevalt katust tihendada. Eeltoodu on ebamõistlik kohustus seda enam, et tihendamise sagedus võib selguda reaalselt alles peale seda kui vee läbijooks on läbi teise korruse lae juba toimunud. Kohus on seisukohal lähtudes eksperdi arvamusest, et katust ei ole võimalik nõuetele vastavaks saada ka erinevaid puudusi kõrvaldades, nõuetekohase katuse saamiseks tuleb ehitada sisuliselt uus katus. Eksperdi arvamusest (tlk 116 ja 117) nähtub, et trapetspleki kasutamisel (nagu katuse ehitamisel kasutatigi) katusekattematerjalina oleks pidanud katusekalle olema 12 kraadi, 5 kraadise katuse kalde korral (nii nagu ehitatigi) oleks pidanud kasutama SBS katusekattematerjali, sealjuures paigaldades selle tihedale laudroovile. VÕS § 635 järgi on tellijal kohustus tasuda töövõtjale kui kokkulepitud töö on tehtud. Töövõtuleping on tulemusele orienteeritud leping s.t. tasu tehtud töö eest on kohustus maksta kui töövõtja on oma põhikohustuse täitnud s.t. kokkulepitud tulemuse saavutanud. Käesolevas asjas on kohtu arvates tõendamist leidnud, et kokkulepitud tulemus on täielikult saavutamata. Seetõttu leiab kohus, et kostja on õigustatult keeldunud hagejale nõutud summat tasuma. Hageja on küll viidanud eksperdiarvamuse kokkuvõttele (tlk 119), milles ekspert on leidnud, et kostja ebakompetentne tegutsemine tingis hagejalt ebapiisava kaldega ebaõnnestunud lahendusena plekist katuse tegemise. Kohus osutab, et tegemist on õigusliku hinnanguga, mis väljub eksperdi pädevuse piiridest ja tuleb jätta seetõttu tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus, et kostja kohtukulud tuleb jätta hageja kanda ja hageja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. Pooled tasusid eksperditasuks kohtu deposiiti kokku 10 312 Eksperditasu esitatud arve alusel moodustas 10 124 krooni. Kohtuistungil eksperdi ülekuulamise eest esitas ekspert tasunõude summas 736 krooni, mille kohus 23.02.2009.a. määrusega rahuldas tasudes eksperdile osaliselt s.o. summas 548 krooni riigieelarvest. TsMS § 179 järgi on hageja kohustus tasuda nimetatud summa riigieelarvesse. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.