2-08-61232/8 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) RRon kostja nimel allkirjastanud tellimused nr 43344, 34242, 43243, 43244 (t lk 6-7); 2) Hageja on tarninud kostjale puitu, mille kostja on kätte saanud ja tarnitud puidu alusel on hageja esitanud kostjale arved nr SFP43242, SFP43242CR, SFP43476 ja SFP43344ABC (t lk 8-11); 3) Kostja on tasunud hagejale esitatud arvete alusel kokku 58 845 USD. Kostja leiab, et tellimuse nr 43344 alusel ei ole poolte vahel lepingut sõlmitud ning tellimuste nr 34242, 43243 ja 43244 alusel sõlmitud tehingud on tühised, kuna RR’al puudusid volitused kostja nimel tellimuste ja/või lepingute sõlmimiseks. Puudub vaidlus, et RR on kostja nõukogu liige ning kostja juhatuse liikmeks on TS. Esmalt analüüsib kohus kostja väiteid tehingu tühisuse kohta. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Esindusõiguse kindlakstegemisel kuulub kostja suhtes kohaldamisele rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 14 lg 1 kohaselt Eesti õigus. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Käesoleval juhul ei olnud RR’al seadusjärgset esindusõigust. Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et RR’al olid volitused kostja nimel hagejaga puidu müügilepingute sõlmimiseks. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

Tunnistaja SR ütlustest tulenevalt on kostjat lepingute läbirääkimisel ja sõlmimisel esindanud alati RR, kes töötab kostja Haapsalu tehases. RR tutvustas ennast kostja esindajana. SR ütluste kohaselt sai tema kostjalt tasu vaidlusaluste müügilepingute kostjale vahendamise eest (t lk 71). Samuti pidi kostja seaduslik esindaja selliste müügilepingute sõlmimisest teadma, kuna puidu vastuvõtmine eeldas kostja poolt mitmete tegevuste sooritamist. Nimetatud toiminguid on tunnistaja SR detailselt kirjeldanud – kui kaup hakkab Eestisse tulema, antakse sellest kauba saajale teada; kauba saajale saadetakse dokumendid ning kaup tuleb sadamas vastu võtta. Dokumentide (tollipaberite) vormistamine eeldab kauba saaja nõusolekut või volitusi. Tunnistaja SR ütluste kohaselt vedas kostja konteinerid kaubaga Haapsallu ja tühjendas need oma platsil (t lk 72). Kuna tegemist oli suuremahuliste tellimustega, siis on loomulik, et hageja uskus, et RR’ale on antud volitus lepingute sõlmimiseks. Kostja käitumine näitas, et volitused tehingu tegemiseks on olemas, sest kui hageja kauba ära saatis, siis võeti kaup ka Eestis vastu ning vormistati kõik kauba vastuvõtmiseks vajalikud dokumendid. Osalise arvete maksmisega, 15.05.2007 pangagarantiiga (t lk 47) ja võlgnevuse kustutamise ettepanekuga (t lk 24) on tõendatud, et kostja seaduslik esindaja teadis, et RR tegutseb kostja nimel esindajana ning aktsepteeris seda. Seega saab lugeda tõendatuks, et kostja juhatuse liige on RR’ale vaidlusaluste lepingute sõlmimiseks volituse andnud. Kuna lepingupooled asuvad eri riikides, kohaldatakse sõlmitud lepingule CISG sätteid. CISG artikli 11 kohaselt pole nõutav, et ostu-müügileping sõlmitakse või kinnitatakse kirjalikult või et ta vastaks mõnele muule vorminõudele. Seda võib tõestada igal viisil, kaasa arvatud tunnistajate ütlustega. CISG artikli 14 lg 1 kohaselt on ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Tunnistaja SR ütlustega on tõendatud, et hageja tegi kostjale oferdi. Tunnistaja ütluste kohaselt vormistas hageja agent tema poolt antud informatsiooni alusel tellimuse, mille saatis meili peale ning see tellimus saadeti edasi RR’ale (t lk 71). Kohtu hinnangul on 31.07.2007 kostja poolt tellimuse nr 43344 saatmine hagejale kostjapoolne aktsept ning sellega saab lugeda leping sõlmituks. Hageja poolt saadetud tellimus vastab CISG artiklis 14 lg 1 sätestatud oferdi tingimustele. Seda tõendab ka asjaolu, et pärast kostjapoolse kinnituse saamist hageja tegi kostjale kaubatarne. Tulenevalt CISG artikli 38 lg 1 peab ostja kauba üle vaatama või tagama selle ülevaatuse nii lühikese ajaga, kui see antud asjaoludel on praktiliselt võimalik. Puudub vaidlus, et hageja on esitanud arved kostjale tasumiseks selles ulatuses, millises ulatuses on kostjale kaupa tarnitud. Puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks hagejale esitanud pretensioone kauba koguse või kvaliteedi või muude tingimuste täitmata jätmise osas. Käesoleval juhul on kostja täitnud CISG artiklis 53 sätestatud kaubatarne vastuvõtmise kohustuse, kuid on jätnud kauba eest tasumata. Seega on hageja nõue kostjalt 317 145.95 USD väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. CISG artikli 78 kohaselt kui pool on hinna või mõne muu summa tasumisega viivitanud, on teisel poolel õigus saada viivitatud summa pealt protsente, tekitamata kahju mis tahes nõudele, hüvitamaks kahjusid, mida võib sisse nõuda artikli 74 alusel. Hageja on arvestanud arvete tasumisel viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on fikseerinud viivise arvutamise perioodi alguseks 01.11.2007. CISG artiklis 78 ei ole märgitud protsendi suurust. Seega on nimetatud osas kohaldatav siseriiklik õigus. Kuna pooled ei ole lepingule kohaldatavat õigust valinud, siis REÕS § 33 lg 2 tulenevalt on leping kõige tugevamalt seotud Eestiga (kostja asukoht, kes peab müügilepingu alusel kauba eest tasumise kohustuse täitma) ning kohaldamisele kuulub Eesti õigus. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul on viivise määraks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määr (VÕS § 94 sätestatud intressimäär + 7 %). VÕS § 94 sätestatud määr on käsitatav kasutusintressina ning viivitusintressi kohta käivad sätted on VÕS § 113. Perioodil 01.11.2007 kuni 22.09.2008 on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 31 112 USD. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kokku on otsuse tegemise aja seisuga kostja olnud arvete tasumisel viivituses 481 päeva. Seega on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 45 764.13 USD. Kohtu hinnangul on võimalik võlgnevus välja mõista välisvääringus. TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Seega on vajalik hagihinna ümberarvestamine Eesti kroonidesse üksnes hagihinna määramiseks. TsMS § 124 lg 1 sättest ei tulene kohustust, et välisvääringus nõue tuleb hagis esitada ümberarvestatuna Eesti kroonides. Sellist seisukohta kinnitab ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 58 säte, mis reguleerib välisvääringus esitatud nõuete täitmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, siis menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.