A. K.`i hagi OÜ Rebeks ja OÜ Järve Truck vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks. Hagihind 15 000 krooni
Asja läbivaatamise kuupäev
29. jaanuar 2009.a
Istungil osalenud isikud
Hageja A. K. ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga; Kostja OÜ Rebeks lepinguline esindaja M. K.;
Resolutsioon
1.Jätta A. K.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi OÜ Rebeks (registrikood xxx, asukoht xxx) ja OÜ Järve Truck (registrikood xxx, asukoht xxx) vastu kostja vahel 30.12.2004.a sõlmitud ehitiste müügilepingu tühisuse tunnustamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja A. K.’i kanda.
3.Tagastada riigieelarvest A. K.’ile
K. M.
poolt hageja eest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxx viitenumbriga xxx tasutud hagi tagamise kautsjon 500 krooni (viissada) krooni.
4.Saata kohtuotsus hagejale ja poolte esindajale teadmiseks.
Edasikaebamise kord
1 (6)
2-08-5662 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 14. veebruaril 2008.a kohtule hagi OÜ Rebeks ja OÜ Järve Truck vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt Viru Ringkonnakohtu 09.05.2007.a otsusega tunnustati kohtutäitur K. M.`i ja OÜ Rebeks vahelise tehingu tühisust. Kohtuotsus on jõustunud.
2.11.09.2007.a selgus ehitisregistri kandest, et OÜ Rebeks on 30.12.2004.a ehitised müünud OÜ-le Järve Truck. 18.10.2007.a saatis hageja OÜ-le Rebeks kirjaliku ettepaneku ühe kuu jooksul 30.12.2004.a tehingu tühistamiseks. OÜ Rebeks tehingut ei tühistanud ja ettepanekule ei reageerinud.
3.Hageja väitel kostja vahel 30.12.2004.a sõlmitud ehitiste müügileping on tühine, kuna ta on vastuolus heade kommetega. OÜ Rebeks müüs ehitised kohtumenetluse toimumise ajal, kui oli vaidlustatud tema omandiõigus nendele ehitistele. Võib eeldada, et tehingu juures pettis müüja ostjat, kinnitades viimasele, et ehitiste üle ei ole käimas vaidlusi. Tehing on vastuolus ka hea usu põhimõttega, kuna OÜ Rebeks kasutas oma menetlusõigust tsiviilasjas 2-04-961 äärmiselt pahatahtlikult, müües vaidlusalused ehitised kohtumenetluse ajal edasi. Eriline küünilisus seisneb ka selles, et kolme aasta jooksul OÜ Rebeks ei teatanud asja menetlenud kohtule, et ta on ehitised kolmandale isikule võõrandanud ja ta ei ole enam ehitiste omanik.
4.Hageja palus vastavalt TsÜS §84, §86 ja VÕS §6 alusel tunnustada kostjate vahel 30.12.2004.a sõlmitud müügilepingu tühisust.
5.Hagiavalduses esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks xxx, asuvate ehitiste arestimiseks ja ehitisregistrisse käsutamise keelumärke tegemiseks.
6.Viru Maakohtu 19.02.2008.a kohtumäärusega jäeti hagi ja hagi tagamise taotlused käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so. riigilõivu ja hagi tagamise kautsjoni tasumiseks. Hageja kõrvaldas puudused 05.03.2008.a.
7.Viru Maakohtu 07.03.2008.a kohtumäärusega rahuldati hagi tagamise taotlus ning hagi tagamiseks arestiti xxx asuvad ehitised ja tehti ehitisregistrisse nimetatud ehitiste käsutamise keelumärge.
KOSTJATE VASTUSED
8.30. oktoobril 2008.a esitatud vastuses kostja OÜ Rebeks hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei ole hageja tõendanud, et vaidlustatava tehinguga rikutaks tema õigusi. Hageja ei ole tehingu pooleks ning tal puuduvad õigused vaidlustada tehingut, mille osapooleks ta ei ole. Tõendamata ja põhjendamata on väited, et tehing on vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõttega.
9.Hageja soovib vaidlustada tehingut, mis oli tehtud 30.12.2004.a. Hagi on esitatud pärast 14.02.2008.a. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Kostja palus arutada asja
2 (6)
2-08-5662 kohtuistungil, kohaldada nõudele aegumist, jätta hagi rahuldamata ja jätta kohtukulud hageja kanda.
10.Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatas kohus kaaskostjale OÜ Järve Truck. Hagi koos lisadega on kaaskostjale kättetoimetatud (tl 27, 29), kuid kaaskostja ei esitanud kohtule vastuväiteid hagile.
KOHTUISTUNG
11.Kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi. Nende seletuste kohaselt ehitiste müügilepingu punktis 2.2.3. OÜ Rebeks pettis kaaskostjat. Mitte keegi ei ole ehitised hageja valdusest välja nõudnud. Hageja elab selles majas ja soovib edasi elada. Sellepärast ei soovi ta saada rahalist hüvitist, vaid soovib kostjate vahel teostatud tehingu tühisuse tuvastamist.
12.Kostja OÜ Rebeks esindaja hagi ei tunnistanud. Esindaja jäi taotluse juurde kohaldada haginõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Esindaja väitel puudub alus tehingu tühisuse tunnustamiseks. Kostja seisukohalt on kõik seaduslik ning pettus ei anna alust selle tehingu tühistamiseks.
13.Kaaskostja OÜ Järve Truck esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kaaskostjale kohtukutsega tsiviilasja ilma tema osavõtuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on 21.12.2008.a tema juhatuse liikmele kätte toimetatud (tl 62, 63, 68, 77).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära istungile ilmunud poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
15.Kaaskostja OÜ Järve Truck esindaja ei ilmunud kohtuistungile. TsMS §410 esimese lause alusel kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungile ilmunud pooled on taotlenud tsiviilasja ilma kaaskostja osavõtuta sisuliselt lahendamist. Kuna kaaskostja esindaja, olles kohtuistungi ajast ja kohast teadlik, ei ilmunud istungile, ei teatanud kohtule ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemist, asub kohus seisukohale, et kaaskostja esindaja ei ilmunud kohtuistungile mõjuva põhjuseta. Sellepärast kohus rahuldab istungile ilmunud poolte taotluse ja lahendab asja sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
16.Hagiavalduses toodud hageja taotlusel käesoleva vaidluse lahendamiseks lisati tsiviilasja juurde tsiviilasja nr 2-04-961 toimik (28.07.2004.a esitatud A. K. hagi kohtutäitur K. M.i ja OÜ Rebeks vastu 04.06.2004.a vallasvara müügi akti tühisuse tunnustamiseks). Viru Ringkonnakohtu 09.05.2007.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-04-961 tühistati Viru Maakohtu 19.05.2006.a otsus samas tsiviilasjas ja tunnustati A. K.’i ja OÜ Rebeks vahel 04.06.2004.a toimunud vallasvara müügi tühisust. Kohtuotsus jõustus 23.08.2007.a.
17.Kohtutäituri poolt 04.06.2004.a koostatud vallasvara müügi akti kohaselt müüdi ehitised ja rajatised asukohaga xxx (ehitisregistri kood xxx) OÜ-le Rebeks hinnaga 51 000 krooni. Jõhvi
3 (6)
2-08-5662 notar O.B.juures 30.12.2004.a sõlmitud ehitiste müügilepingu kohaselt OÜ Rebeks müüs elamu ehitisregistri koodiga xxx, milles on suletud netopinda 76.4 m2 ja kaev ehitisregistri koodiga xxx, mis asuvad xxx-le Järve Truck müügihinnaga 45 000 krooni. Lepingu punkti 6.1. kohaselt ehitiste omandiõigus läks ostjale üle lepingu tõestamise hetkest (tl 50-56).
18.Eeltooduga on tuvastatud, et kostja OÜ Rebeks võõrandas ehitised ajal, mil käis vaidlus tehingu üle, mille alusel kostja kohtutäituilt vallasvara omandas. Samuti eeltooduga on tuvastatud, et praegu xxx, asuva vallasvara (ehitiste) omanikuks on kaaskostja OÜ Järve Truck. Ehististe alune maa ei ole veel erastatud.
19.Käesolevas lahendis analüüsib kohus: 1) kas kostjate vahel sõlmitud tehing on vastuolus headega kommete ja hea usu põhimõttega; 2) kas tehingu tegemisel müüja pettis ostjat; 3) kas hageja üldse saab kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingu tühisuse tunnustamist nõuda; 4) kas hageja nõudele saab kohaldada aegumist; 5) millised õiguskaitsevahendid sellises olukorras hagejal on.
20.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §86 tulenevalt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS ei sätesta heade kommete sisu. Riigikohtus on selgitanud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid (RKO 3-2-1-140-07 p. 30). Kuna OÜ Rebeks esitas kirjaliku vastuse hageja hagile tsiviilasjas nr 2-04-961 30.08.2004.a, siis oli ta teadlik tema vastu esitatud hagist. Kuivõrd tema omandiõiguse tekkimine ehitistele oli vaidlustatud, siis enne ehitiste kaaskostjale edasi võõrandamist pidanud kostja OÜ Rebeks ootama asjas tehtavat kohtlahendit. Kostja võõrandas ehitised enne asjas lahendi tegemist eesmärgiga välistada tulevase võimaliku tema kahjuks tehtava otsuse täitmist. Sellise kostja OÜ Rebeks tehingu eesmärk on vastuolus heade kommetega.
21.TsÜS §138 ja VÕS §6 sätestavad hea usu põhimõtet. TsÜS §138 lg1 alusel õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. VÕS §6 lg1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsÜS §138 lg2 alusel õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja väidab, et 30.12.2004.a tehingu tegemisel kostjad ei käitunud heas usus. Hagiavaldusest ega selle juurde lisatud tõenditest ei saa välja lugeda, kas kaaskostja OÜ Järve Truck oli teadlik hageja, kohtutäituri ja OÜ Rebeks vahel käinud kohtuvaidlusest. Seega puudub alus eeldada, et OU Järve Truck ei käitunud tehingu tegemisel heas usus.
22.TsÜS §94 lg1 kohaselt pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Kostjate vahel sõlmitud lepingu punktis 2.2.3. avaldas müüja, et lepingu
4 (6)
2-08-5662 esemeks olevad ehitised on tema omand ning neid ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi (s.h kohtuvaidlusi) ning neid ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega. Kohus nõustub küll hageja väidetega, et jättes tehingu tegemisel ostjale ehitiste kohta käimasolevast kohtuvaidlusest teatamata, pettis müüja ostjat. Kas kostjate vaheline tehing oleks toimunud, kui kaaskostja oleks käimasolevast kohtuvaidlusest teavitatud, ei ole teada.
23.TsÜS §90 lg1 esimese lause järgi tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS §94 lg3 alusel tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. TsÜS §98 lg1 tulenevalt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Käesolevas vaidluses on kaaskostja Järve Truck OÜ teada saanud kostjate vahel tehingu tegemisel esinenud asjaoludest, kuid vaatamata sellele kaaskostja tehingut tühistada ei soovi. Kuna hageja ei ole tehingu pool ja tehing ei ole sõlmitud tema kasuks, siis ei ole hagejal ka õigust nõuda hea usu põhimõtte alusel või pettusele tuginedes kolmandate isikute vahel sõlmitud tehingu tühisuse tuvastamise nõudmiseks. Nõuet vastavalt TsÜS §84 lg1 teise lausele või TsÜS §90 lg2 tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks, hageja esitanud ei ole. Sellepärast eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldamata jätta.
24.TsÜS §146 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kohus peab vajalikuks märkida, et tsiviilasja nr 2-04-961 raames 08.09.2005.a jäeti hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata, põhjendusel, et omandiõigus vaidlusalustele ehitistele läks üle kolmandale isikule. Et hageja sai kostjate vahel sõlmitud tehingust varem teada, ei ole tuvastatud. Kostja vastuväiteid sellel ei põhine. Seega ei ole võimalik hageja nõudele aegumist kohaldada, sest nõue on esitatud kolme aasta jooksul tehingu tegemisest teada saamisest. Menetluskulud
25.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
26.03.03.2008.a K.M. on tasunud hageja eest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 viitenumbriga 3100057484 hagi tagamise kautsjoni 500 krooni. TsMS § 149 lg 5 esimese lause kuni 01.01.2009.a kehtinud redaktsiooni alusel hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Kuna hageja hagi tagamise taotlus on rahuldatud, tuleb tasutud kautsjon hagejale tagastada.
27.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §453, §632, §632 lg1 sätete kohaselt.
Kohtunik Ifret Mamedguseinov
5 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.