2-09-1416/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldus 13.01.2009.a. esitas võlgnik OÜ L kohtule pankrotiavalduse OÜ L pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. OÜ L avalduse kohaselt ületavad äriühingu kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ L täita võlausaldajate nõudeid. Osaühingul on kohustused summas 22 149 725 krooni, vara on kokku 3 476 010 krooni. Maksejõuetus on tekkinud seoses turu langusega alates 2008.a. novembrist ning Tallina Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-06-34639 nõudes suurusega 360 000 krooni, millele lisandus täitekulu 39 412 krooni, mille täitmisega seati ettevõte ületamatute raskuste ette. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. Kohtuistung Kohtuistungil 18.02.2009. a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule ja tehtud kulutustele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ L pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus K Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt olid võlgniku põhikirja järgi äriühingu põhitegevusaladeks puhke- ja majutusteenused, konverentsiteenused, ürituste korraldamine, litsentseerimata koolitustegevus ja toitlustamine ning baaride ja restoranide operaatortegevus. Põhiliselt tegeleti puhke- ja majutusteenusega ning konverentsiteenuste osutamisega. Äriühingu aktsiakapitali suuruseks on 12 300 000.- krooni. Aktsiate ainuomanikuks on AS F , registrikood xxx. OÜ L juhatuse liikmeks on alates 13.12.2005.a. G L ning nõukogu liikmeteks OS, T L ja EL. Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt omas äriühing seisuga 31.12.2007.a.

lühiajalisi kohustusi kokku summas 22 586 000 krooni Kuna kõik kohustused on lühiajalise iseloomuga kohustused, mõjutavad need otseselt võlgniku maksevõimet ja maksevõime näitajaid. Seisuga 31.12.2008.a. on võlgniku lühiajalised kohustused suurenenud 1 712 885 miljoni krooni võrra ning lühiajaliste kohustuste jääk koos võlgnevusega hankijaile ja töötajaile ning emaettevõttele AS F ja OÜ L kinkekaardi soetanud isikutele kokku summas ca 24,299 miljonit krooni. Teadaolevaid võlausaldajaid on esialgseil andmeil kokku 1300. Võlgnikule kuuluva vara väärtuseks hindab ajutine pankrotihaldur ca 4-4,5 miljonit krooni. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades, majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse on põhjustanud juhatuse liikme selgituse kohaselt turu oluline kahanemine 2008.a., liiga optimistlik äriplaan, mis ei realiseerunud, samuti käibekapitali puudujääk. Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-06-34639 seadis ettevõtte ületamatute makseraskuste ette. Maksejõuetuse tekke põhjusteks peab ajutine pankrotihaldur esialgselt suuri tegevuskulusid operaatorteenuse osutamisel. Võlgnik kohustus tasuma emaettevõttele AS F vastavalt 18.07.2003.a sõlmitud opereerimislepingu p. 4.2 kohaselt rendi püsiosa alates 01.01.2004.a. summas mitte vähem kui 36 miljonit aastas. Äriühingu 2007.a. majandusaasta kasumiaruandest nähtub, et kokku olid ärikulud summas 62,9 miljonit krooni s.h tegevuskulud ja tööjõukulu kokku summas 47,7 miljonit krooni, samas oli realiseerimise netokäive 55,6 miljonit krooni. Võlgnik ei suutnud oma tegevuse perioodil arendada sellist netokäivet, mis oleks taganud võrdlemisi suurte opereerimiskulude tasumist. Teiseks maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine pankrotihaldur pidevat käibekapitali puudujääki (2006 aastal miinus 13,0 miljonit krooni, 2007 aastal miinus 18,5 miljonit krooni ja 2008 aastal miinus 22,5 miljonit krooni), mis ei võimaldanud äriühingul teenida kasumit ning tasuda lühiajalisi kohustusi hankijate ja muude kreeditoride ees. Äriühing tegutses pidevalt alakapitaliseerituna. Raske juhtimisviga maksejõuetuse tekke põhjusena ei ole välistatud, kuna vaatamata pidevale negatiivsele omakapitalile ei võtnud juhatus ette seadusega ettenähtud samme (ei tõstnud omakapitali, ei alustanud võlgniku likvideerimismenetlust ega esitanud pankrotiavaldust). Kohus leiab, et ajutine haldur on tuvastanud, et äriühing oli sisuliselt maksejõuetu juba 2007. majandusaasta lõppedes, käibekapitali puudujääk oli summas 18 476 000 krooni. Ajutise halduri andmetel ei ole äriühingu juhtkond kutsunud viivitamatult kokku äriühingu osanike koosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku juhatuse liige G L on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 51 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige ei kutsunud kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Esialgsete andmete kohaselt ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga ning välja selgitada vara tagasivõitmise võimalused.