lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-4053/27

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 23.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-4053/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1659
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 67 lg 1, 2Tehingu mõisteVÕS § 1028 lg 1, 2Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alusedVÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaVÕS § 296 lg 1Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 1Tõendamisest vabastamise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-4053

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-08-4053

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 23. veebruar 2009.a kl 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

OÜ S.A. CITO hagi T. T.`i vastu võlgnevuse 10 000 krooni nõudes. Hagihind 10 000 krooni.

Asja läbivaatamise kuupäev

03. veebruar 2009.a

Istungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja S. A. ja lepinguline esindaja P. P.; Kostja T. T. ja tema lepinguline esindaja M. T..

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista T. T.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) OÜ S.A. CITO (registrikood xxx, asukoht xxx) kasuks 10 000 krooni.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja T. T.l’i kanda.

Saata kohtuotsus menetlusosalistele ja nende esindajatele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 05.11.20262-25-21180/14
TsMS § 434Kohtuotsus kui sisuline lahend
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
VÕS § 1027Alusetu rikastumise mõiste
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 398 lg 1Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 1Lepingu mõiste
1.OÜ S.A. CITO esitas 04.02.2008.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. T.`i vastu 10 000 krooni võlgnevuse ja menetluskulude 1 430 krooni tasumiseks.
2.Viru Maakohus rahuldas 12.02.2008.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja tegi võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, mistõttu anti

1 (5)

2-08-4053 maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse. Viru Maakohtu 19.03.2008.a kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta, avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

3.07. aprillil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale lühiajalist laenu summas 10 000 krooni, kandes selle summa kostja pangakontole. Hageja on korduvalt tuletanud kostjale meelde laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise vajadusest. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.
4.Hageja palus TsMS VÕS §76 lg1, §108 lg1 alusel välja mõista kostjalt võlgnevus 10 000 krooni ja menetluskulud.

KOSTJA VASTUS

5.05. mail 2008.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt olid nii kostja kui ka hageja seaduslik esindaja S.A. OÜ-gu Mebelland juhatuse liikmed. Kostja töötas juhatuse liikmena alates 01.03.2006.a. Ettevõtte majandustegevuse käigus oli pidevalt vajadus rahalisi vahendeid kontole kanda ja kontolt maha võtta. Kostja on 02.01.2007.a andnud OÜ-le Mebelland laenu sularaha sissemaksena summas 110 000 krooni ning sellega on ta tagastanud saadud summa 10 000 krooni.
6.Saadud raha ei olnud laen, see oli antud kostjale ettevõtte majandustegevuse käigus, mille tõendamiseks palus kostja välja nõuda hagejalt OÜ Mebelland raamatupidamisdokumendid. Kaudselt tõendab antud asjaolu see, et hageja hakkas 10 000 krooni tagasi nõudma alles pärast seda, kui pooltevahelised suhted olid lõppenud.
7.Ebaõige on hageja väide laenulepingust tulenevate kohustuste kohta. Poolte vahel ei olnud laenulepingut sõlmitud. Ainuüksi hageja poolt maksekorraldusele märgitud „lühiajaline laen“ ei anna alust väita, et tegemist oli laenuga.
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning kuulata hageja seaduslik esindaja ja kostja üle vande all. Kostja palus hagejalt välja nõuda laenuleping.

HAGEJA ARVAMUS

9.12. mail 2008.a esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, leides, et juhul, kui raha oleks vaja läinud OÜ-l Mebelland, siis oleks raha üle kantud temale, mitte kostjale. Hageja laenas raha kostjale. Kostja ise otsustas laenuks saadud raha kasutamise üle.

KOHTUISTUNG

11.03. veebruari 2009.a kohtuistungil hageja esindaja jäi haginõude juurde. Hageja täpsustas, et hagiavalduses on ekslikult märgitud vale kuupäev, tegelikult maksekorralduse järgi andis hageja kostjale laenu 05.08.2006.a.
12.Hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt andis hageja kostjale lüliajalist laenu summas 10 000 krooni, tagastamise tähtajaga 1 aasta. Kostjale on korduvalt tuletatud meelde võlgnevuse tasumisest. Kuna laenuleping oli suuline, siis olid ka meeldetuletused suulised. Kostja nõustus raha tagastamisega 1 aasta jooksul. Kuidas oli vormistatud laenu andmise otsus, ei osanud esindaja öelda.

2 (5)

2-08-4053

13.Kostja vande all antud ütluste kohaselt ei ole tegemist laenuga, kuna mingit laenulepingut ei ole sõlmitud. Raha oli antud OÜ Mebelland majanduslikuks tegevuseks, kelle arve oli tühi. OÜ-l Mebelland ja OÜ-l S.A. Citol olid arved ühes pangas. Kostjal oli vaja töölähetusse ja bensiiniraha. Kostja töötas OÜ Mebelland juhatuse liikmena. 10 000 krooni on kajastatud OÜ Mebelland raamatupidamises tema, kui juhatuse liikme, kuludena. Hageja ei ole pöördunud tema poole palvega raha tagastamiseks. Kirjalikult sai kostja võlgnevusest teada enne hagi esitamist. 14 Kostja lepingulise esindaja seletuste kohaselt ei kajasta hageja poolt esitatud raamatupidamisdokumendid võlgnevust. Hageja väitel on see lühiajaline võlg, kusagilt ei tulene, et see on laen. Laenu andmine ilma intressita, ilma konkreetse tagastamise tähtajata ei ole kooskõlas ei laenulepingu ega raamatupidamise seadusega. Esindaja palus jätta hagi rahuldamata, sest hagi ei ole põhjendatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale laenu 10 000 krooni. Hagiavalduse juurde lisatud maksekorralduse nr 237 kohaselt 05.08.2006.a kandis hageja kostja arveldusarvele nr 10552010510002 SEB Eesti Ühispangas selgitusega „lühiajaline laen“ 10 000 krooni (tl. 21). Oma vastuses hagile ega ka kohtuistungil kostjal ei olnud vaidlust hageja poolt raha ülekandmise ega selle kostja arveldusarvele laekumise üle. Sellega on tuvastatud, et tegelikult sai kostja hagejalt raha 10 000 krooni. Et kostja nimetatud raha hagejale tagastas, ei ole tuvastatud. Kostja vastuväiteid sellel ei põhine.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS §67 lg1järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS §67 lg2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) §3 p1 ja p3 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust ja alusetust rikastumisest. VÕS §8 lg1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
18.TsMS §230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse. TsMS §231 lg1 1. lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Kuna pooled ei ole tõendamiskoormise jaotuse osas seadusest sätestatust erinevalt kokku leppinud, siis käesolevas vaidluses on tõendamiskoormis mõlemal poolel.

3 (5)

2-08-4053

19.VÕS §396 lg1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §296 lg1 ei kohusta laenulepingut kirjalikult sõlmima, VÕS §11 lg1 alusel on võimalik sõlmida lepingut suuliselt. Samas see ei vabasta hagejat laenulepingu sõlmimise tõendamise kohustusest. Kuna kostja vaidleb hagile vastu ja pooled ei ole tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis laenulepingu sõlmimise ja lepingu tingimuste, laenu tagastamise tähtaja ja selle sissnõutavaks muutumise tõendamiskoormis lasub hagejal.
20.Hageja ei ole laenulepingu sõlmimist tõendanud. Hageja maksekorraldus kinnitab küll raha ülekandmist, kuid sellega ei ole võimalik laenulepingu sõlmimist tõendada, sest ei ole võimalik tuvastada, millistel tingimustel raha üle kanti ja millal hageja nõue sissenõutavaks muutus. VÕS §398 lg1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Kuna laenulepingu sõlmimine, lepingu ülesütlemine ja laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustuse tekkimine on tõendamata, siis ei ole võimalik hagi rahuldada VÕS §296 alusel.
21.Eeltoodu aga ei välista hagi rahuldamist. TsMS §438 lg1 järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hagi ei ole esitatud VÕS §296 alusel, hagi on esitanud VÕS §76 lg1, §108 lg1 sätestatud üldalustel, mis ei välista vaidluse lahendamiseks VÕS 52 ptk toodud alusetu rikastumise sätete kohaldamist. VÕS §1027 alusel isik peab samas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Hagi alusetu rikastumise sätete alusel rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et ta pole hageja arvelt alusetult rikastunud või et sai raha õiguslikul alusel. Kostja vaidleb küll hagile vastu, leides, et ta ei võtnud endale raha tagastamise kohustust, kuid kostjal ei ole põhimõttelisi vastuväiteid hagejalt raha saamise üle. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust asjaolul, milleks kostja hagejalt saadud raha kasutas.
22.VÕS §1028 lg1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS §1028 lg2 järgi üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda: 1) kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud; 3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Et kostja suhtes esinevad eeltoodud üleandmist välistavad asjaolud, ei ole tuvastatud. Sellepärast tuleb hagi rahuldada.
23.Kohus nõustub kostja esindaja seisukohtadega, et hageja ja ka OÜ Mebelland on raamatupidamiskohustuslased raamatupidamise seaduse (RPS) §2 lg2 mõttes, kes vastavalt sama seaduse §4 on kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud

4 (5)

2-08-4053 koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Kohus peab vajalikuks märkida, et olukorras, kus raha ülekandmise kohta on olemas maksekorraldus, tekib hagejal nõudeõigus sõltumata sellest, kas ülekantud raha on kajastatud tema raamatupidamisarvestuses või mitte, sest hageja raamatupidamisarvestuse mittevastavust RPS sätestatud nõuetele ei loo kostjale õigust hagejalt saadud vahendite omandamiseks.

24.OÜ Mebelland arveldusarve väljavõtte kohaselt kandis kostja viimasele üle 02.01.2007.a 110 000 krooni (tl 34). Kohus ei nõustu kostja vastuses hagile aset leidnud seisukohaga, et kostja poolt ülekantud summaga on tagastatud ka hagejalt saadud 10 000 krooni, sest hageja ja OÜ Mebelland ei ole üks ja sama isik. Lisaks kostjal tekib nõudeõigus OÜ Meibelland vastu ülekantud summa ulatuses, juhul, kui ta kandis viimasele raha ilma tehingu või seadusliku aluseta. Menetluskulud
25.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
26.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §453, §632, §632 lg1 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja