Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

17.01.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli hageja Xxx, Tallinnas kinnistu kaasomanik 1⁄2 mõttelises osas. 24.10.2004.a sai hageja kostja poolt 20.10.2004.a koostatud ja tõestatud kinnistu mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingu. Lepingust nähtus, et kinnistu teise 1⁄2 mõttelise osa omanik K.R oli müünud oma osa K.L 460’000.- kr eest. Hageja soovis teostada ostueesõigust ja pöördus 23.12.2004.a kostja poole sooviga teostada ostueesõiguse mõttelise osa omandamine. Notar koostas samal päeval ostueesõiguse teostamise avalduse, milles näitas ära lepingu sõlmimisest teadasaamise aja, kaasomaniku tahteavalduse ostueesõiguse teostamiseks ja ostuhinna hoiustamise notari kontole. Notar määras asjaõiguslepingu sõlmimise 17.01.2005.a kell 10:30 oma büroos. Hageja andis notarile volituse edastada K.R ile ja kinnistusosakonnale notariaalkorras ostueesõiguse teostamise avalduse kinnitatud ärakiri. Toimingute eest tasus hageja 991,20 kr. 17.01.2005.a ilmus hageja notaribüroosse asjaõiguslepingu sõlmimisele. Büroos ei olnud ei kostjat ega müüjat, hageja sai müüjalt samal päeval kirja, milles viidati, et tahteavaldus ostueesõiguse teostamiseks jõudis müüjani 10.01.2005.a, seega hiljem kui seaduses ettenähtud 2 kuud. 2005.a esitas K.L kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks sellisel viisil, et tema omandab hageja mõttelise osa või kogu kinnistu müüakse ja jagatakse müügist saadud raha. Kohtuvaidluse ajal võõrandas K.L kinnistu M.L , selle tehingu tagajärjel tekkis hagejal taas ostueesõigus. Kinnistu mõttelise osa hind oli 1 miljon kr. Hageja teostas ostueesõiguse. Hageja leiab, et t on tekkinud kahju hinnavahe näol summas 540’000.- kr, mida hageja ei oleks pidanud maksma, kui ta oleks saanud realiseerida oma ostueesõiguse esimeses tehingus. Kostja ei täitnud oma kohustus edastada hageja tahteavaldus 24.12.2005.a, mis oli tema ametiüles A. Kostja teatas, et postitas avalduse 27.12.2005.a. Tegemist on notari ametikohustuse süülise rikkumisega. Notar on juriidilise kõrgharidusega vaba elukutse pidaja, kellele pidi olema teada ametitoimingu õiguslikud eeldused ja asjaolud. Millises vormis ja sisuga avaldusega, kellele esitatuna saabub tagajärg hageja ei teadnud ega pidanud teadma. Notar võttis teha ametitoimingu, milleks oli tahteavalduse edastamine notariaalkorras. Selle edastamise tagajärjeks pidi olema kinnistusosa omandamine. Teo õigusvastasus seisneb ametikohustuse rikkumises. Notari tegevus oli süüline, notar pidi juristina teadma tähtaja kulgemise ja tähtpäeva saabumise regulatsioonist, AÕS § 73, VÕS §-de 244 ja 250 sätete sisu, seda, et väljaspool tähtaega tehtav toiming ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Kostja rikkus oma tegevusetusega hageja seadusest tulenevat õigust. Ostueesõiguse teostamata jätmise tagajärjeks oli kinnistu kaasomandi säilimine. Hageja taotlus kostja kindlustusandja vastu jäi rahuldamata, kuna viimane leidis, et notar ei vastuta. Hageja taotleb kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 540’000.- kr, viivitusintressi summas 161’314.- kr perioodi 18.01.2005.a kuni 31.12.2007.a eest ja makstud notaritasu 991,20 kr. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja 12.03.2008.a kohtusse laekunud täpsustuste kohaselt tuli hageja 23.12.04. sellesse notaribüroosse, kus t ostueesõiguse loonud müügitehing oli sõlmitud. Notaribüroo asukoht kuni selleni oli t teadmata. Hageja tuli koos oma tuttava M K xxx asuvasse notaribüroosse ennelõunasel ajal. Notaribüroos toimus tavapärane töö, ooteruumis laua taga istuvad töötajad (sekretärid) suunasid hageja tehingu teinud notari konsultandi juurde. Konsultant käis notari juures t antud müügilepinguga, pärast mida valmistas ette vajaliku sisuga avalduse. Konsultandi tööruumis oli hageja koos oma tuttavaga. Konsultant sai enda kätte võõrandamislepingu ja hageja isikutunnistuse. Hagejale selgitati, et avalduse edastamine teisele isikule on ise ka notariaaltoiming ja see kuulub eraldi tasustamisele.

Notar võttis hageja ja kaasasolnud M.K vastu teises ruumis. Seal oli edastatav avaldus juba olemas ja notar käes. Avalduse edastamise võimalusest / võimatusest, edastamise viisidest, hageja enda osast avalduse edastamisel jms ei olnud juttu. Selleks ei olnud ka mingit põhjust enam, sest konsultant oli enne seda notariga kõik toiminguks vajaliku kooskõlastanud. Notar luges ette koostatud avalduse. Notari endaga oli juttu vaid tehingu tegemise kuupäeva määramise üle (et see oleks vastuvõetav hagejale) ja ostuhinna tasumise üle. Notar kinnitas, et ostuhind peab olema tasutud tema deposiiti paar päeva enne tehingu kuupäeva. Tehingu (asjaõiguslepingu) sõlmimise ajaks sai notar poolt määratud 17.10.05 kell 10.30. Hagejal ei olnud sellele ajale vastuväiteid. Hagejal ei olnud vähimatki põhjust hakata ise ostueesõiguse teostamise avaldust kinnistu mõttelise osa müüjale K.R ile kohale toimetama. Sellise põhjuse olemasolust ei olnud hagejal aimugi, mistõttu ta ei teinud vähimatki katset ise seda teha. Ka notari juures käimise päeval 23.12.04.a sõitis hageja kahel korral müüja elukohast mööda. Notari vastava juhise korral oleks hageja andnud vajaliku avalduse ise üle, teda ajendanuks selleks oma soov omandada kinnistuosa ja teadmine, et mitte keegi peale tema enda ei edasta vastavat avaldust, mis võimaldab kinnistuosa endale saada. Hageja 09.06.2008.a kohtusse laekunud täpsustuste kohaselt sisaldub hageja poolt ostueesõiguse teostamise avalduses 09.02.06 (reg. nr. 632/2006) hageja notariaalne kinnitus ühe miljoni krooni hoiustamise kohta notar A S kontole XXXXXXXXXXXXXX. Hageja esitas tõendina notar A.S i kinnituse, et Xxx kinnistu 54 mõttelise osa müügileping M L ning K L i ja T L i vahel lõpetati 02.03.06 ja et ostueesõigust kasutanud M.L on omandi endale saanud. Notari os atud p.3.6. on 02.03.06. notari poolt kinnitatud eelviidatud Müügilepingu lõpetamise lepingu ja asjaõigusleping säte. Asjaolu, et müüdava kinnistuosa hind oli müügileping I kohaselt 1miljon krooni, on samas müügilepingu lõpetamise lepingus sätestatud p.3.4. all. Os atud punkti kohaselt tekkis seoses ostueesõiguse teostamise avalduse esitamisega müüja ja ostueesõigustatud isiku vahel müügileping II ning sellest tulenevalt on ostueesõigustatud isik kohustatud tasuma müüjale ostuhinna 1miljon krooni. Seega siis hagejal võlaõiguslepingust tulenev kohustus tasuda ostuhind summas 1 miljon täidetud hageja poolt raha deponeerimisega notari kontole ning viimane tegi vajaliku rahaülekande. Hageja lisab siinjuures kostja kahtluse hajutamiseks notari kinnituse ja selles viidatud kohustuse seotuse kohta dokumentaalse tõendina notar A S tõestatud lepingu 980/2006. Asjaolu, et hageja tasus raha notari kontole, kinnitab siinlisatud pangaülekande maksekorralduse koopia. Hageja tegi rahaülekande summas 540’000.- krooni 17.02.2006. Esimese ostueesõiguse teostamiseks vajaliku summa kandis kostja ise oma ametikontolt notar A S i kontole. Selle summa laekumise asjaolu on kostjale endale teada. 460 000 krooni oli tasutud Päikese pst 1/2 mõttelise osa ostu eest ostueesõigustatud isiku eest vastavalt laenulepingule As Venomar poolt. Selle summa ülekandmine on eelviidatud müügilepingu lõpetamise lepingu p.3.5. kirjeldatud kui toimunud sündmus. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 18.02.2008.a kohtusse laekunud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja sai teate lepingu sõlmimise kohta kätte 24.10.2004. a. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg langes 24. detsembrile 2004.a, so jõululaupäevale. Nimetatud tähtpäeval pidanuks olema müüjale juba kätte toimetatud hageja notariaalselt tõestatud ostueesõiguse teostamise avaldus. s üks päev enne kahekuulise tähtaja möödumist, 23. detsembri 2004. a (neljapäev) pärastlõunal, pöördus hageja esmakordselt ning eelnevalt registreerimata kostja vastuvõtule ja nõudis ostueesõiguse teostamise avalduse ettevalmistamist ja tõestamist. Notar võttis hageja vastu vaatamata asjaolule, et notaribüroo oli

sellel päeval juba suletud, kuid notar oli veel büroos seoses vajadusega lõpetada vm klientidega kokkulepitud tööülesandeid (notaribüroo ametlik lahtiolekuaeg oli sellel päeval kell 9.00-14.00). Nii kostja kui ka notaribüroo töötaja selgitasid 23. detsembril 2004. a hagejale, et ostueesõiguse avalduse tegemine hageja poolt on jäänud viimasele hetkele, mistõttu seda ei jõua notariaalkorras enam õigeaegselt müüjale edastada. Notaribüroo töötaja ja notar soovitasid avaldajal avaldus enda kätte võtta ja ise müüjale kätte viia, mitte taotleda notariaalkorras edastamist. Hageja soovis, et kostja ise edastaks avalduse notariaalkorras K. R i aadressile XXX, Tallinn. Notaril puudus seaduslik alus notariaalkorras edastamise toimingu tegemisest keeldumiseks. Ei saanud välistada, et müüja ja ostja võinuksid vabatahtlikult ostueesõigust aktsepteerida vaatamata avalduse hilinenud kättetoimetamisele. Kuna notaribüroo töötaja, kes tegeles notariaalkorras edastatavate teadete registreerimisega ja kohaleviimisega postiasutusse, oli juba töölt lahkunud tööpäeva lõppemise tõttu, sai avalduse kohasel viisil notaribüroo registrites registreerida ning postiasutusele edastada koheselt järgmise tööpäeva, s.o 27.12.2004. a hommikul. Avaldus postitati väljastusteatega tähtkirjana K. R i aadressile 27.12.2004.a hommikul, viimane sai avalduse kätte 10.01.2005.a ehk 14 päeva pärast postitamist. Käesoleval juhul ei ole notar rikkunud oma ametikohustusi ning puudub ka mis tahes süüline käitamine kui notari vastutuse eeldus. Notar ei astu notariaalakti tõestamisega mitte kunagi tehinguosalise asemele nende omavahelises eraõiguslikus suhtes ning temale ei kandu üle ühegi tehinguosalise võlaõiguslikud riskid, mis tulenevad tehingust või seadusest. Ka ostueesõiguse teostamise avalduse esitamisel müüjale on avalduse õigeaegse kohalejõudmise risk avaldajal. Muuhulgas valib avaldaja ise võimalikud vahendid ja viisid, kuidas ta avalduse müüjale kätte toimetab. Kui avaldaja jätab edastamise viimasele minutile, on see tema enda risk. Hageja palus kostjal teha kaks ametitoimingut - tõestada avaldus ja edastada avalduse ärakiri notariaalkorras K.R ile. Kostja teostas mõlemad toimingud nõuetekohaselt. Kui oletada, et kostja oleks andnud avalduse üle postiasutusele 24. detsembri 2004. a hommikul või 23. detsembril 2004. a õhtul, ei oleks avaldus sellest hoolimata K. R jõudnud 24. detsembril 2004. a ning hageja oleks kaotanud ostueesõiguse nii ehk teisiti. Avaldus oleks tavaolukorras adressaadini toimetatud esmaspäeval, 27. detsembril 2004. a. Jõululaupäeval on posti liikumine pigem tavapärasest aeglasem. Vastavalt Eesti Posti poolt rakendatavale standardile, väljastatakse tähtkiri saajale tema elu-või asukohas allkirja vastu. Väljastamiseks tehakse üks katse. Juhul, kui saadetist ei õnnestu väljastada, jäetakse saaja postkasti postisaadetise saabumise teade, mille alusel väljastatakse saadetis saajale postkontoris. Isegi kui Eesti Post oleks teinud füüsilise kättetoimetamise katse 24. detsembril 2004. a tööpäeva sees K. R i kodusel aadressil, siis ülisuure tõenäosusega ei oleks õnnestunud kirja üle anda, vaid oleks jäetud postkasti teade tähitud kirjale järgitulekuks postkontorisse. Tähtkiti nr 450 (mille sisuks oli kõnesolev avaldus), postitati K. R i nimele aadressile XXX, Tallinn 27. detsembril 2004. a, selle kättetoimetamine ebaõnnestus, postiasutuse poolt jäeti teade postkasti kirja saabumise kohta, K. R kirjale järgi ei tulnud, 5. jaanuaril 2005. a saadeti teine teade, misjärel tähtkiti väljastati adressaadile s 10. jaanuaril 2005. a ehk 14 päeva pärast. Hageja väidetav kahju ei ole tõendatud. Hagejal puudub alus nõuda hageja poolt makstud notari tasu summas 991 krooni ja 20 senti väljamõistmist kostjalt. Vaidlus notari tasu üle kuulub lahendamisele teistsuguses menetluskorras. Oleks põhjendamatu maksta isikule sellist hüvitist aja eest, mil ta ise ei olnud veel mis tahes täiendavaid kulutusi teinud ega võtnud endale kohustust kulutuste tegemiseks. Hageja ei ole tõendanud, kas ja millal hageja K. L ostuhinna tasus. Hageja viivisearvestus ei ole kooskõlas seadusega. Isegi kui kostja vastutaks hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest, kuuluks

väljamõistetav hüvitis vähendamisele RV S § 13 lõike 1 alusel. Lepingu eseme ostuhind oli 460’000 krooni. Kui hageja oleks ostueesõiguse teostamise läbi lepingu eseme omandanud, oleks hageja tasunud 460’000 krooni ning saanud vastu eeldatavasti sama väärtusega lepingu eseme omandi. Kostjal puudus mis tahes kontroll ja ettekujutus hageja edasise tegevuse ja tehingute üle pärast ostueesõiguse teostamise ebaõnnestumist 17. jaanuaril 2005. a. Hagiavalduses on märgitud, et hageja peamiseks ajendiks ostueesõiguse teostamisel oli soovimatus jagada võhivõõra isikuga ühist kinnisasja ja seal asuvat elamut. Hagiavalduse lisadest 7 ja 8 ilmneb, et K.L pakkus hagejale korduvalt võimalust leppida kokku kinnistu kasutamise korras ning jääda oma elamu ainukasutajaks. Kostjale ei ole teada, miks hageja ei soovinud pakutud võimalust kasutada ning otsustas omandada mõttelise osa ligikaudu aasta aega hiljem väidetavalt enam kui kahekordse hinna eest. 23. detsembril 2004. a kostja ei saanud ega pidanud saama kinnistu hinna sellist suurenemist ette näha. Kostjal oli objektiivselt võimatu tagada avalduse üleandmine K. R ostueesõiguse tähtajal. Kostja 14.05.2008.a kohtusse laekunud täpsustuste kohaselt oleks hagejal väidetavalt tekkinud kahju hüvitamine kostja poolt ebaõiglane ka põhjusel, et kõiki asjaolusid arvestades ei saanud kostja tegevus asetada hagejat halvemasse olukorda võrreldes sellega, kus hageja oleks olnud, kui kostja ei oleks hageja palutud toiminguid teinud. Antud juhul ei esinenud seaduses sätestatud alust, mis oleks andnud kostjale õiguse hageja palutud ametitoimingute tegemisest — avalduse tõestamisest ja notariaalkorras edastamisest keelduda. Avalduse mittetähtaegsusele vaatamata oli olemas võimalus, et K. R ja K. L tunnustavad seda hilinenult ning nende nõusolekul oleks hagejal siiski olnud võimalik ostueesõigust teostada. Kui kostja oleks avalduse tõestamisest või edastamisest keeldunud, oleks hageja võimalused ostueesõiguse teostamiseks olnud veelgi halvemad. Hageja asetas kostja s olukorda, kus kostja pidi teostama toimingud, millega hageja poolt silmas peetud eesmärkide saavutamine oli juba ohustatud hageja enda ebamõistliku viivitamise tõttu toimingute teostamise taotlemisel. Selliste hageja riskide realiseerumisel väidetavalt tekkinud kahju väljamõistmine kostjalt ei oleks õiglane ja looks võimaluse notarite vastutuse kuritarvitamiseks . Ostueesõiguse teostamiseks oli hagejal kaks kuud, millest esimesed üks kuu ja 29 päeva ei teinud hageja mitte midagi oma õiguste teostamiseks, ka mitte ettevalmistavaid toiminguid. Notar seevastu tegi kõik endast oleneva, et hagejale vastu tulla ka viimasel hetkel — notar võttis ilma aega reserveerimata hageja vastu, tegi seda sealjuures pärast notaribüroo ametlikku tööaega ning valmistas kiirkorras ette ja tõestas sama päeva õhtul hageja soovitud avalduse. Notar ei saanud kuidagi tagada selle jõudmist müüjani 24. detsembril 2004. Seetõttu ei saa kostja hinnangul tema vastutuse ulatus mitte ühelgi juhul olla suurem kui 5% ning hageja osa vastutuses on vähemalt 95%. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 20.10.2004.a koostas ja tõestas kostja K.R i ja K.L i vahelise kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu, lepingu esemeks oli 1⁄2 suurune mõtteline osa Xxx, Tallinnas asuvast kinnistust (tl 8-16), hageja sai lepingu ärakirja 24.10.2004.a ja hagejal kui kinnistu kaasomanikul tekkis müügilepingust tulenevalt ostueesõigus. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja pöördus ostueesõiguse teostamiseks 23.12.2004.a kostja poole, kostja koostas ja tõestas samal päeval ostueesõiguse teostamise avalduse (edaspidi avaldus), kostja võttis endale kohustuse edastada avaldus notariaalkorras (tl 17-20), avaldust ei toimetatud müüjale kätte seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja müügilepingu pooled ei tunnustanud hageja avaldust (tl 21). Vaidlust ei ole selles, et kohtuväliselt ei ole pooled saavutanud kokkulepet kahju hüvitamiseks (tl 22-24, 40) ja kostja kindlustusandja ei ole nõustunud kahju hüvitama (tl 22-24, 38-41).

Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal on kahju tekkinud, kas kostja tegevus oli õigusvastane, kas kostja on süüdi ostueesõiguse avalduse õigeaegselt edastamata jätmises ja hagejale kahju tekkimises ning kas kostjal on kohustus selles tulenevalt hüvitada hagejale kahju. Hageja heidab kostjale ette, et kostja tõestas tehingu (ostueesõiguse teostamise avalduse), kuid ei edastanud seda õigeaegselt müüjale, mistõttu tehingul ei olnud õiguslikke tagajärgi. Lisaks leiab hageja, et kostjal oli kohustus selgitada temale ametitoimingu õiguslikke eeldusi ja asjaolusid, millises vormis ja sisuga esitatud avaldus ning kellele esitatuna loob hageja jaoks tagajärje. Tulenevalt nimetatust saab järeldada, et sisuliselt heidab hageja kostjale ette tegevusetust. Nimetatud avalduse notari poolt õigeaegselt kättetoimetamata jätmise, aga ka hagejale väidetavalt selgitamata jätmisega, et hageja võib ise avalduse kätte toimetada, tulemusel on hageja olnud sunnitud ostma endale vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa 540’000.- krooni kõrgema hinna eest. Kahjuks käesoleval juhul on kinnistu hinna vahe 2004.a, mil hageja ostueesõigus jäi realiseerimata ja 2006.a, kui hageja sai realiseerida ostueesõiguse ja notaritasu ilma õiguslike tagajärgedeta avalduse tõestamise ja edastamise eest. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud toimingute eest tasus hageja 991,20 krooni notari tasu. Hagiavaldusega (tl 25-29) loeb kohus tõendatuks, et 08.03.2005.a esitas K.L hagiavalduse M.L vastu Xxx asuva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks selliselt, et kinnistu müüdaks kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse vastavalt kaasomandite suurusele või alternatiivselt kinnistu müüakse enampakkumisel ja saadud raha jagatakse. Ettepanekuga (tl 31-32) loeb kohus tõendatuks, et K.L pakkus kohtumenetluse jooksul hagejale võimalust omandada või müüa 1⁄2 kinnistu mõttelist osa ühe miljoni krooni eest või määrata kindlaks kinnistu kasutuskord sellisel viisil, et kinnistul asuv elamu ja abihoone jääksid hageja ainukasutusse koos väiksema osaga kr st, suurem osa jääks K.L kasutusse. Kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepinguga omandi üleandmiseks (tl 73-81) loeb kohus tõendatuks, et 05.01.2006.a sõlmisid K.L ja M.L müügilepingu Xxx, Tallinnas asuva kinnistu 1⁄2 mõttelise osa võõrandamiseks M.L hinnaga üks miljon krooni. Notariaalkorras edastatava teatega (tl 33) loeb kohus tõendatuks, et 05.01.2006.a koostati Tallinna notar A.S i poolt teade, millega K.L informeeris hagejat Xxx, Tallinnas oleva kinnistu 1⁄2 mõttelise osa müügilepingu sõlmimisest ja hagejal ostueesõiguse olemasolust. Ostueesõiguse teostamise avaldusega (tl 34-37) loeb kohus tõendatuks, et hageja on avaldanud, et sai eelpoolviidatud müügilepingu 13.01.2006.a ja teostas ostueesõiguse avalduse 09.02.2006.a, soovides kasutada ostueesõigust, hoiustades selleks Tallinna notar A.S i juures üks miljon krooni. Tunnistusega hoiustatud summa väljamaksmise kohta ja pangakonto väljavõttega (tl 109111) loeb kohus tõendatuks, et Tallinna notar A.S maksis 07.03.2006.a M L arvelduskontole üks miljon krooni, mis oli eelnevalt tema notarikontole hoiustatud. Müügilepingu lõpetamise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldusega (tl 130-135) loeb kohus tõendatuks, et seoses avalduse esitamisega hageja poolt ostueesõiguse teostamiseks taganes müüja müügilepingust, hagejal tekkis kohustus tasuda müüjale üks miljon krooni ja müüja kohustus andma lepingu esemeks oleva 1⁄2 mõttelise osa vaidlusalusest kinnistust hageja omandisse. Maksekorraldusega (tl 136) loeb kohus tõendatuks, et hageja tasus A.S i notari deposiitkontole 17.02.2006.a 540’000.- krooni. Vastutust tekitav põhjuslik seos on tõendatud vaidlustamata asjaoluga, et hageja omandas vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa. Vastutust täitev põhjuslik seos on tõendatud eelpoolnimetatud tõenditega nende kogumis, millest järeldub, et vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa hinnaks oli üks miljon krooni ja see summa ka müüjale tasuti ning avalduse eest tasus hageja notari tasu 991,20 krooni (VÕS § 127 lg 4). Nn „teo ebaõigsuse teooria” kohaselt võib kostja kohustus tuleneda seadusest või mingist üldisest käibekohustusest. Tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks peab tegevusetuks jäänud isikul olema lasunud tegutsemise kohustus. Ilma kohustuseta tegevusetus ei kujuta endast

õigusvastast tegu. Kuivõrd hageja leiab, et notari tegevusetus on õigusvastane seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7), tuleb teo ebaõigsuse teooriast tulenevalt tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuvastada kas kostja rikkus mõnd seadusest tulenevat kohustust. Vaidlus taandub küsimusele, kas notar täitis oma hoolsuskohustust toimingu tegemisel ehk tegi kõik nõutava, et edastada avaldus müüjale tähtaegselt, selgitas hagejale notariaalkorras tähtaegse edastamise võimatust ja hageja enda poolt avalduse kättetoimetamise võimalikkust. Avalduste edastamist notariaalkorras reguleeris vaidlusalusel perioodil Notariaadimäärustik § 26 lg 1, mis nägi ette avalduse edastamise tähitult postiga. Vaidlust ei ole selles, et notar tõestas ja edastas avalduse (lastes teha eelnevad vajalikud registreerimistoimingud) 27.jaanuaril 2005.a ehk järgmisel tööpäeval. AS Eesti Post teatisega (tl 30) loeb kohus tõendatuks, et avaldus postitati K.R i aadressil XXX, Tallinn, saadi Nõmme postkontoris 28.12.2004.a ning samal päeval tehti esimene väljastuskatse. Teine teade saadeti 05.01.2005.a ja kiri väljastati adressaadile 10.01.2005.a. Järelpärimisega ja AS Eesti Post vastusega (tl 94) loeb kohus tõendatuks, et kui postisaadetise üleandmise ajaks on 23.detsember 2004.a õhtu või 24.detsembri 2004.a hommik, ei oleks kummalgi juhul kättetoimetamise katse toimunud 24.detsembril 2004.a. Seadusest ei tulene notarile tähtaega avalduse edastamiseks postiasutusele, kuid järgmisel tööpäeval pärast avalduse tõestamist avalduse edastamist saab lugeda mõistlikuks ja notar täitis oma kohustuse seaduse kohaselt (NotS § 29 lg 1 p 1 ja p 6). Notari seadusest tulenev kohustus on tagada õiguskindlus ja seega ka tehingu kehtivus (NotS § 2 lg 1). Notari kohustuseks on ametitoimingus osalejate õiguslik nõustamine ning vastavate dokumendiprojektide koostamine (NotS § 30 lg 1). Seega sisuliselt tähendab ametitoimingu notariaalkorras tegemine ka kohustust selgitada, kas teostatav tehing toob endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, millisel juhul ja kellele. Selliste selgituste andmata jätmist saab pidada õigusvastaseks teoks. Kaitsenormi rikkumisest tuleneva delikti puhul vastutab kaitsenormi rikkunud isik kõikide tagajärgede eest, mille ärahoidmiseks oli kaitsenorm ette nähtud, sõltumata sellest, kas ta soovis kahju tekitada või oli selles osas ettevaatamatu (VÕS § 104 lg 2, § 127 lg 2 ja § 1050 lg 1). Notari hoolsuskohustuse sisustamisel saab sellest tulenevalt panna notarile kohustuse selgitada tehingus osalejale tehingu tagajärgi. Selline kohustus on mõistlik. Hageja vande all antud ütluste (tl 159-162) kohaselt läks ta hommikupoolsel ajal kostja büroosse /.../ kostja luges t (ostueesõiguse teostamise) avalduse ette, küsis kas see on arusaadav ja kuidas seda müüjale edasi toimetada, hageja palus, et notar selle ise edasi toimetaks. /.../ Hageja sai aru, et tuli notaribüroosse viimasel minutil, kuna tähtaeg oli 24.detsember. /.../ Notaribüroos ei juhtinud keegi hageja tähelepanu sellele, et ta selle avaldusega ise peaks midagi ette võtma, kui seda oleks tehtud, oleks tal olnud võimalus samal päeval avaldus müüjale kätte toimetada. Kostja vande all antud ütluste (tl 164-166) kohaselt informeeriti teda kella 11-12 paiku kliendist, kes soovib teha ostueesõiguse avaldust, see sai valmis kella 14-15 ajal, kui büroo oli juba suletud. Kostja selgitas hagejale ostueesõiguse avalduse sisu ja tähendust ja edastamise vajadust müüjale, hageja palus edastada avalduse kostjal, kuigi algses projektis seda kirjas ei olnud. Kostja selgitas hagejale, et notariaalkorras edastatavad dokumendid lähevad kõik läbi postiasutuse tähitud kirjana, kostja rääkis sellest, et avaldus peab olema järgmiseks päevaks kohale toimetatud, samas ei olnud teada, kas müüja ja ostja keelduvad omandi üleandmisest sõltumata tähtaja üleminekust. Tähtajast oli kindlasti jutt, sest hageja tuli notaribüroosse ilma aega eelnevalt broneerimata, seda (notariaaltoiminguid väljaspool registreerimata vastuvõtuaega)

tehakse äärmuslikel juhtudel. Kostja ei võtnud endale kohustust toimetada avaldus kätte 24.detsembriks. Tunnistaja M.K ütluste (tl 168-169) ütluste kohaselt oli avalduse edastamisest juttu nii notaribüroo töötajaga kui kostjaga ja sai kokku lepitud, et notar edastab avalduse. Tunnistajal oli hagejaga juttu, et notari poolne avalduse esitamise võimalus on pm variant, tunnistaja edastamise protseduuri üle arutelu ei mäleta. /.../ Notaribüroos juttu ei olnud, et see avaldus jõuab 24.detsember kohale, kohaletoimetamise tähtsusest ei räägitud, tagajärgedest, et kui ei jõua, mingit suulist garantiid ei antud. /.../ Avalduse sisu pandi paika assistendi juures, kaasa arvatud ka kohale toimetamine. Kostja juures enam avalduse teksti ei täiendatud ega muudetud. Kõige usutavamaks peab kohus tunnistaja T. L ütlusi, kes töötas vaidlusaluse avalduse tõestamise ajal notaribüroos, kellel on tööalased suhted alates 2006.aastast notaribürooga lõppenud ja kellel puudub seetõttu ka oletatav isiklik huvi vaidluse lahendamise vastu. Lisaks oskas tunnistaja põhjendada, miks t vaidlusalune juhtum on eriliselt meelde jäänud: ostueesõiguse teostamise avaldused olid tol ajal spetsiifilised ja tähelepanu nõudvad, kuna tähtaegadest tuli rangelt kinni pidada. Tunnistaja T. L ütlustega (tl 172-172) loeb kohus tõendatuks, et tunnistaja üritas hagejale selgeks teha, et ta on asjaga hiljaks jäänud, kuna kahe kuu jooksul tuleb avaldus edastada esialgsele müüjale ja kaks kuud hakkas täis saama, see oli eelviimane või viimane päev. Hageja nõudis visalt ja järjekindlalt avalduse tõestamist. /.../ Tunnistaja selgitas hagejale tähtaja lõppemise probleemi, selles kogu asi seisneski, selgitas hagejale neid ohte, mis sellest tulenesid, et ta nii hilja tuli. Tunnistaja mäletab, et M.K ei viibinud kogu aeg L jutuajamise juures. Poolte ja tunnistajate ütlused on notari selgituskohustuse täitmise osas mõneti vastuolulised. M.K ütlused ei pruugi kohtu hinnangul olla kõige objektiivsemad, kuna tunnistaja sõnul toetas ta hagejat rahaliselt ostueesõiguse kaudu tehingu sooritamisel ja võib olla seetõttu isiklikult huvitatud vaidluse käigust. Lisaks on tunnistaja ütlused avalduse ja selle notariaalses korras edastamise viisi kokkuleppimise kohta vastuolus hageja enda vande all antud ütlustega, et notar luges vm koostatud avalduse ette ja s siis küsis, kuidas seda edastada. M.L vande all antud ütlustega loeb kohus tõendatuks, et pooled arutasid avalduse edastamist pärast avalduse sisu notari poolt ettelugemist. Kohtu hinnangul on usutavad kostja ja tunnistaja T. L ütlused selle kohta, et hagejale selgitati, et hageja on tulnud viimasel minutil. Olukorras, kus hageja tuli notari vastuvõtule end eelnevalt registreerimata ja üks päev enne temale teadaolevalt tähtaja lõppemist, on usutav, et notaribüroos selgitati hagejale, et avaldus tuleb kätte toimetada järgmiseks päevaks ja notariaalne edastamine tähendab tähitud kirjaga edastamist postiasutuse vahendusel. Nimetatud selgitustest pidi mõistliku inimese jaoks piisama, et aru saada asjaolust, et notariaalkorras edastamine ei taga avalduse õigeaegset edastamist adressaatidele. Pooled ei ole väitnud, et kostja kohustus edastama avalduse adressaatidele järgmiseks päevaks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et notar tegutses oma üles A täitmisel vajalikku hoolsust järgides. Notaril puudus võimalus keelduda tõestamistoimingu ja avalduse notariaalkorras edastamise toimingu tegemisest, kuna taotletavate toimingute eesmärgid ei olnud vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või ilmselt lubamatud ja ebaausad, samuti puudus notaril täiendav võimalus tagada avalduse edastamine postiasutuse poolt tähtaja jooksul adressaatidele. Notar täitis oma notariaadimäärustikust tulenevad kohustused ja kostja tegevus ei olnud õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõuded kostja vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks ei ole põhjendatud (NotS § 14 lg 1 alusel) ja tuleb jätta rahuldamata.

Kuivõrd kohus leiab, et kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest, et analüüsi kohus poolte väiteid seoses hageja viivisenõudega, teo kostja vastutust välistavate asjaolude olemasolu ja süü küsimust. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.