Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Jätta rahuldamata BIGBANK AS taotlus riigilõivu summas 1 000 krooni tagastamiseks. Jätta hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1 000 krooni hageja kanda ja ülejäänud menetluskulud (sealhulgas riigilõiv 4 250 krooni) jätta solidaarselt Klarika Tamm’e ja Janno Tamm’e kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 6-10) Hageja ja kostja I sõlmisid 12. septembril 2006. a tarbijakrediidilepingu nr 0600277/14kt ja 4. mail 2007. a kokkuleppe nr 1 ning 1. novembril 2007. a kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Lepingu ja kokkulepete alusel sai kostja I hagejalt laenu kokku summas 83 910,64 krooni. Kokkuleppe nr 2 kohaselt on kostja I kohustatud hagejale maksma intressi 24,71 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepinguperioodi eest 133 925,87 krooni. Hageja sõlmis 12. septembril 2006. a kostjaga II käenduslepingu, mida on hiljem muudetud ühe kokkuleppega, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja I vahelisest tarbijakrediidilepingust ning selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete, täitmise eest 291 953 krooni ulatuses tähtajaga 1. mai 2016. a. Kuivõrd lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ei täidetud, ütles hageja 11. veebruari 2008. a avaldusega lepingu üles, teavitades sellest ka käendajat. Hageja palub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista võlgnevuse 114 687,74 krooni, millest 77 910,64 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 433,64 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 10 722,22 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 16 782,13 krooni leppetrahv ja 839,11 krooni lepingu sõlmimise tasu. Samuti palub hageja mõista kostjatelt alates 23. juulist 2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt välja viivis 24,71 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud jätta kostjate kanda. KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE (tl 73) Kostja I vastuse kohaselt võtab kostja I hagi õigeks, tunnistades, et ta on jätnud hagejale laenu tagasimaksed õigeaegselt tasumata. Kostja I on valmis tasuma poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu alusel osamakseid, kuid hetkel on see võimatu kontode arestimise tõttu. Kostja II hagiavaldusele kirjalikult vastanud ei ole. KOHTUISTUNG (tl 93-94) Hageja lepingulise esindaja, Artur Maljukov’i, selgituse kohaselt vähendab hageja oma nõuet 16 782,13 krooni ehk leppetrahvi võrra. Kostjad on peale 23. juulit 2008. a tasunud krediidisumma katteks 2 500 krooni. Seega on tagastamata krediidisummaks 75 410,64 krooni. Muutunud on ka hageja viivisenõue, mis 2. veebruari 2009. a seisuga on 18 891,75 krooni. 8 433,64 krooni on sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 839,11 krooni on lepingu sõlmimise tasu. Kokku võlgnevad kostjad hagejale 103 575,14 krooni, millise summa palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista. Samuti palub hageja, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt välja viivise tagastamata krediidisummalt alates 2. veebruarist 2009. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 24,71 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kuna hageja kostjatelt enam leppetrahvi ei nõua, on tegelikuks hagi hinnaks 78 749,75 krooni, millelt

kuuluks tasumisele riigilõiv summas 4 250 krooni. Et hageja on tasunud riigilõivu 5 250 krooni, siis palub hageja tagastada temale enam tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud kauge vahemaa ja sõidu kulukuse tõttu, paludes kohtul arutada hageja nõuet kostjate vastu sisuliselt ilma kostjate osavõtuta (tl 78).

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600277/14kt (tl 28-29), selle alusel sõlmitud kokkulepete (tl 18-19, 22-23) ning käenduslepingu (tl 35-36) ja selle muutmise kokkuleppe (tl 17) rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja I on nõustunud sellega, et ta rikkus lepingut, kui jättis täitmata lepingu üldtingimuste punktis 2.1 ettenähtud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga. Krediiti on antud füüsilisele isikule ja lepingust ei nähtu, et kostja teeks tehingu seonduvalt oma majandus- või kutsetegevusega, mistõttu peab kostja ise kandma lepingust tulenevad riskid. VÕS § 416 lõige 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Toimikumaterjalidest nähtuvalt (tl 37-42) on hageja VÕS § 416 lõike 1 nõuded täitnud, seega oli hagejal õigus leping üles öelda. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus. Lepingu ja kokkulepete kohaselt andis hageja kostjale I laenu kokku 83 910,64 krooni. 2. veebruari 2009. a nõude täpsustuse kohaselt on kostjad peale 23. juulit 2008. a (hagi koostamise kuupäev) tasunud krediidisumma katteks 2 500 krooni. Seega on tagastamata krediidisumma suuruseks 75 410,64 krooni (77 910,64 – 2 500). Tagastamata krediidisumma suurust vaidlustatud ei ole, mistõttu kuulub väljamõistmisele 75 410,64 krooni põhivõlgnevuse katteks. VÕS § 397 lõike 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kokkuleppe nr 2 kohaselt on kostja I kohustatud hagejale maksma intressi 24,71 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepinguperioodi eest 133 925,87 krooni. Kostja I on kokkulepet sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõtete kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. Hageja nõuab lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 8 433,64 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb välja mõista 8 433,64 krooni. Lepingu ja kokkulepete alusel kohustus kostja I tasuma hagejale 839,11 krooni lepingu sõlmimise tasu vastavalt maksegraafikule. Kuna hagejale ei ole lepingu sõlmimise tasu makstud, palub hageja selle väljamõistmist summas 839,11 krooni. Kokkulepe nr 2 on kostjaga sõlmitud 1. novembril 2007. a ja selles on märgitud lepingu muutmise tasuks 839,11 krooni (tl 18-19), mis tuli maksegraafiku (tl 20-21) kohaselt hagejale tasuda 16. novembriks 2007. a. Et kostja I oma kohustust

ei täitnud, nähtub juba 29. novembril 2007. a koostatud meeldetuletuskirjast (tl 37), milles hageja nõuab muuhulgas lepingu sõlmimise tasu maksmist. Kostja I ei ole sellele kohustuse täitmata jätmisele vastuväidet esitanud. Seega kuulub väljamõistmisele lepingu sõlmimise tasu summas 839,11 krooni. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 18 891,75 krooni. Viivise arvutamisel (tl 91) on hageja lähtunud viivise määrast 24,71 % ja perioodist 11. veebruar 2008. a kuni 2. veebruar 2009. a ning võtnud aluseks võlgnetava krediidisumma, millele lisandub viivis lepingu ülesütlemise seisuga 32,20 krooni. VÕS § 415 lõike 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepitud kokku 24,71 % suuruses intressimääras aastas. Kohtult ei ole taotletud viivise vähendamist VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 kohaselt. Seega on võlgnikul maksetega viivitamisel kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista välja 18 891,75 krooni suurune viivis perioodi eest 11. veebruar 2008. a kuni 2. veebruar 2009. a. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 103 575,52 krooni (75 410,64 krooni põhivõlgnevuse, 8 433,64 krooni intressi, 18 891,75 krooni viivise ja 839,11 krooni lepingu sõlmimise tasu katteks). TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub mõista välja viivise tagastamata krediidisummalt alates

samuti ei ole möödunud käenduse tähtaeg ja et kostja II ei ole vastuväiteid hageja nõudele esitanud, tuleb kõik tarbijakrediidilepingu alusel võlgnetavad summad kostjatelt solidaarselt välja mõista. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus BIGBANK AS hagi ja mõistab Klarika Tamm’elt ja Janno Tamm’elt solidaarselt hageja kasuks välja 103 575,14 krooni, millest 75 410,64 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 433,64 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 839,11 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 18 891,75 krooni viivis perioodi eest 11. veebruar 2008. a kuni 2. veebruar 2009. a. Samuti mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise tagastamata krediidisummalt alates 3. veebruarist 2009. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 24,71 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus tagas hageja taotlusel 19. augusti 2008. a kohtumäärusega (tl 51) hagi ning arestis kostjate arveldusarved ja hoiused kokku 38 955,32 krooni ulatuses hageja kasuks. TsMS § 445 lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kuna hagi esitati kohtule 23. juulil 2008. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.