Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 09.07.2008.a esitas OÜ A hagi K T (kostja 1) ja M R (kostja 2) vastu solidaarselt võlgnevuse kokku 29 713,35 krooni, millest põhivõlgnevus 15 000 krooni, intress 4 213,35 krooni, leppetrahv 10 500 krooni. Kostaja K T viivise summas 33 600 krooni nõudes ja K T viivis 1% päevas põhinõudelt alates 09.07.2008.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni nõudes. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti xxx.a krediidileping nr xxx, mille kohaselt andis hageja kostjale rahalist laenu summas 15 000 krooni. Samas sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu, mille p 6.1 kohaselt kostja 2 käendajana vastutab kostja 1 ja hageja vahel xxx.a sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenevate põhivõlgniku kohustuste täieliku ja kohase täitmise eest. Vastavalt lepingule pidi laenu tagastamine toimuma vastavalt maksegraafikule igakuiste maksetena. Kostja 1 võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu ütles hageja kostjaga sõlmitud krediidilepingu üles ja nõudis kogu võla tasumist. Lepingu järgi anti kostjale 1 laenu kokku summas 15 000 krooni ning kostja pidi laenult tasuma intressi kokku 4 213,55 krooni. Lisaks põhinõudele ja intressidele on kostjal tasumata ka lepingus ettenähtud viivised ja leppetrahvid. Vastavalt lepingu p 9.1 on laenusaaja kohustatud tasuma viivist 1% päevas graafikust tulenevast laenusaaja poolt tähtajaks tasumata summalt. Viiviste kogusumma on 33 600 krooni. Vastavalt lepingu p 9.2 kohustub laenusaaja tasuma ühekordset leppetrahvi 3 000 krooni, kui ta on viivitanud graafikujärgse laenusumma tagasimaksemisega rohkem kui 30 päeva. Lepingu p 9.3.1 kohaselt on lepingu ülesütlemisel laenuandja poolt laenusaaja kohustatud tasuma leppetrahvi 50% ülesütlemise hetkeks tagastamata laenusummalt. Ülesütlemise hetkeks oli tagastamata laenusumma 15 000 krooni, Seega on leppetrahvi nõue kokku 10 500 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse põhivõlgnevus 15 000 krooni, intress 4 213,35 krooni, leppetrahv 10 500 krooni, kokku 29 713,35 krooni. Kostajalt K T viivis summas 33 600 krooni. Kostajalt K T viivis 1% päevas põhinõudelt alates 09.07.2008.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista ka menetluskulud summas 5 790 krooni. Kohtuotsuse põhjendused

Kostjale K T le on menetlusdokumendid kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Antud juhul on menetlusdokumendid toimetatud kätte K R le 10.12.2008.a. Kostjale M R le on menetlusdokumendid kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu (TsMS § 313) 29.01.2009.a. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 I lause kohaselt leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjatelt K T lt ja M R lt tuleb solidaarselt OÜ Akasuks välja mõista võlgnevus kokku 29 713,35 krooni, millest põhivõlgnevus 15 000 krooni, intress 4 213,35 krooni, leppetrahv kokku 10 500 krooni; K T lt OÜ Akasuks viivis summas 33 600 krooni ja K T lt OÜ Akasuks viivis 1% päevas põhinõudelt alates 09.07.2008.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjatelt solidaarselt välja esindaja kulu suuruses 3 540 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud arve nr 0807071 07.07.2008.a. (t lk 36). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 2 500 krooni. Lisaks kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 2 250 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 4 750 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.