Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Anneli Parm võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt osutas AS Elisa Eesti (endise nimega Elisa Mobiilsideteenused AS) kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel 25.12.2004 sõlmitud Radiolinja Eesti AS-i liitumislepingule nr 1147793 ning 07.03.2005 ja 08.06.2006 sõlmitud Elisa Mobiilsideteenused AS liitumislepingutele nr 1162224, 1559984. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved kogusummas 22 947,20 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud. Hageja ja kostja allkirjastasid 21.06.2006 lepingu lisa, mille alusel müüs hageja kostjale järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 6230i. Kostja kohustus 18 kuu jooksul mobiiltelefoni eest tasuma igakuiseid osamakseid alates 18.06.2006, summas 199 krooni. Tulenevalt lepingu lisast on hagejal õigus lepingu peatamisel või lõpetamisel maksegraafikus sätestatud järelmaksete tasumise perioodi vältel nõuda kostjalt korraga kogu antud hetkeks mobiiltelefoni eest maksmata järelmaksu summa. Hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata 10 osamakset summas 1974,87 krooni. Pooled leppisid lepingus kokku viivises määraga 0,15% päevas, s.o 54% aastas, tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Seisuga 19.11.200619.12.2007 on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 14 579,41 krooni (0,15% x 390 päeva x 24 922,07 krooni/100). AS Lindorff Eesti, hageja esindaja võlgnevuse sissenõudmise menetluses, saatis menetluse käigus kostja aadressile Sõpruse pst 3-40, 50703 Tartu perioodil 23.11.2006 kuni 14.07.2007 kolm võlgnevuse tasumise kohustust meeldetuletavat kirja. Hageja esindajal ei ole õnnestunud kostjaga kohtuvälist kompromissi saavutada. Vastavalt lepingute lisaks olevate AS-i Radiolinja Eesti Üldtingimuste p-le 4.2.5 ja AS-i Elisa Mobiilsideteenused Üldtingimused p-le 5.2.5 kohustus kostja koheselt teatama hagejale oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest. Arvete mittesaamine juhindudes AS-i Radiolinja Eesti Üldtingimuste p-st 6.7 ja AS-i Elisa Mobiilsideteenused Üldtingimused p-st 7.7 ei vabastanud kostjat tasumise kohustusest. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlanõue summas 24 922,07 krooni, 19.12.2007 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress 14 579,41 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,15% päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, alates 20.12.2007. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 8 lg 2, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 208 lg 1,

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.09.2008 (tl 74). Muuhulgas kohustas kohus kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded vastama hagile 20 päeva 2(3)

jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 25.12.2004 AS-i Radiolinja Eesti liitumislepingust nr 1147793, 07.03.2005 ja 08.06.2006 AS-i Elisa Mobiilsideteenused liitumislepingutest nr 1162224 ja 1559984 (tl 6-8), 01.08.2006, 01.09.2006, 01.20.2006, 01.11.2006 mobiiliteenuste arvetest (tl 9-12), 21.06.2006 AS-i Elisa Mobiilsideteenused liitumislepingu 1147793 lisast (tl 13-14), AS-i Radiolinja Eesti kasutamise eeskirjadest (tl 15-18) ja AS-i Elisa Eesti teenuste kasutamise üldtingimustest (tl 19-28). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 38 609,99 krooni, millest moodustab põhinõue 24 030,58 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 14 579,41 krooni. Samuti on põhjendatud hageja nõue mõista Anneli Parmult välja viivis 0,15% päevas põhinõudelt iga viivitatud päeva eest alates 20.12.2007 kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.