Tsiviilasi nr.
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-62818
Tsiviilasi
AS K hagi MM vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS K (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Raul Feldman (Julianus Inkasso OÜ ) Kostja MM (ik:XXX, elukoht: XXX
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista MM 2437,06 (kakstuhat nelisada kolmkümmend seitse krooni ja 06 senti) krooni AS K kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 26.09.2008 kohtule hagikostja vastu, mille kohaselt sõlmisid pooled 23.07.2007 laenulepingu 3505,00 krooni laenamiseks. Kostja ei täitnud laenu tagastamise kohustust vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Hageja andis kostjale 9.06.2008 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning ütles 10.07.2008 laenulepingu üles. Kostja tunnistab hagi põhinõude osas, kuid teatas kirjalikes vastuväidetes, et tal ei ole rahalisi vahendeid oma kohustuse täitmiseks, sest tema arvelduskonto on arestitud.
Kohus leiab, et asja saab lahendada lihtmenetluse kohtuistungit pidamata. Pooled ei ole kohtule esitanud taotlust ärakuulamiseks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja tunnistab hagi põhinõude so 2138,48 krooni suuruses summas ning see tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista. Kohus ei analüüsi TsMS § 444 lg 1 alusel põhinõude osas esitatud poolte väiteid, sest kostja võtab selles osas hagi õigeks. Kohtule esitatud laenulepingust nähtub, et pooled on laenulepingu p 3.1. kokku leppinud intresside tasumises ja intressi suuruses, laenulepingu p 5.1 on pooled kokku leppinud viivise suuruses. VÕS § 415 lg 1 järgi võivad pooled kokku leppida seaduses sätestatust suuremas intressis, kuid mitte VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuremas viivises. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause lubab kokku leppida seaduslikust viivise määrast suurema viivise määra. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 262,95 krooni ja viivis summas 35,63 krooni. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ega näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Seega tuleb jätta hageja nõue leppetrahvi saamiseks rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta poolte kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.