Õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-23463
Tsiviilasja hind
15 556,40 krooni
Tsiviilasi
ASP hagi ATvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ASP(registrikood xxx; asukoht xxx) Hageja esindaja: A Agentuur )
Hõbe (OÜ Incure Inkasso
Kostja: AT(isikukood xxx; xxx)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
12.06.2008 esitas ASP hagi AT vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja 02.02.2009 kirjalikus avalduses kohtule võttis hagi täies ulatuses õigeks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja kirjalikus vastuses
2-08-23463 hagile võttis hagi täies ulatuses õigeks. Kostjale on 17.06.2008 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 24 394,89 krooni, millest põhivõlgnevus on 15 556,40 krooni, viivis 7186,40 krooni ja kahjuhüvitis 1652,09 krooni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulu summas 7250 krooni järgmiselt: 1250 krooni riigilõivu hagiavalduse esitamisel, 100 krooni riigilõivu Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise eest ning 5900 krooni õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja õigusabikulude suurus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud piirmääraga, mis tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul on 25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 15 556,40 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud summas 5900 krooni vajalikud ja põhjendatud. Hageja esindaja täiendava selgituse kohaselt on 5900 krooni kokkuleppeline tasu hageja esindamise eest kogu käesoleva tsiviilasja menetluses, sõltumata menetluse pikkusest. Hageja esindamine käesolevas tsiviilasjas on piirdunud hagiavalduse koostamisega ja menetluskulude taotluse esitamisega. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et
2-08-23463 nõuaks õigusabikulude kandmist summas 5900 krooni. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja õigusabikulud põhjendatuks ja vajalikuks 1000 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1250 krooni, Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni ning õigusabikulud 1000 krooni, kokku 2350 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Heli Käpp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.