2 – 07 – 9918
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„20“veebruaril 2009.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 07 – 9918
Tsiviilasi:
Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi H. I ́u vastu 738.63 krooni soojavõla ja kohtukulude nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: xxx); Hageja lepinguline esindaja: P. P. (isikukood: xxx); Kostja: H. I. (isikukood:xxx, elukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: J. I. (isikukood: xxx, elukoht: xxx);
Kohtuistungi toimumise aeg:
„02“veebruar 2009.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Kersti Pütsep, hageja, Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P. P. ning kostja, H. I. ja tema lepinguline esindaja (poeg), J. I.;
RESOLUTSIOON: Jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi H. I. ́u vastu 738.63 krooni soojavõla ja kohtukulude nõudes rahuldamata seoses alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele kehtestatud hagi aegumise tähtaja möödalaskmisega Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.
Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse H. I. ́u vastu 738.63 krooni soojavõla ja kohtukulude nõudes põhjusel, et H. I. olles, vastavalt korteri ostu – müügi lepingule 17.detsembrist 1999.a., korteri, asukohaga: xxx, Kohtla – Järve linnas, omanik on jätnud tasumata H. I. ́u poolt korteris tarbitud soojusenergia eest kuni 17.detsembrini 1999.a.. Hagiavalduse kohaselt on Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus saatnud H. I. ́ule igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“veebruar 2007.a. moodustub H. I. ́u võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 738.63 krooni, mis on H. I. ́u poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriomandi seaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused, aga samuti peab AÕS §26 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. H. I.seda teinud ei ole ning H. I. on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 738.63 krooni. Palus hagi rahuldada.
Kirjalikus vastuses kohtule (tl.13) kostja, H. I., hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ning palus hagi tema vastu jätta läbi vaatamata seoses selle aegumisega. Täiendavas kirjalikus vastuses, mis saabus kohtusse 15.juunil 2007.a. (tl.24), võttis kostja, H. I., õigeks, et ta oli korteri, asukohaga: xxx linn omanik kuni 17.detsembrini 1999.a., millisel päeval müüs H. I. eelpoolnimetatud korteri notariaalse müügilepingu alusel R. M.. 17.detsembril 1999.a. kirjutas H. I. rahvastikuregistris ennast nimetatud korterist välja. Notariaalse müügilepingu sõlmimise hetkel H. I.ul kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei olnud. Kirjalikus vastuses tunnistas H. I., et üüriarve koos kommunaalteenuste tasu maksumusega 1999.a. detsembri eest saabus temale 2000.a. jaanuaris. Kirjaliku vastuse kohaselt jättis H. I. nimetatud arve maksmata, kuna asus seisukohale, et terve 1999.a. detsembrikuu eest peab kommunaalteenuste eest tasuma korteri uus omanik, R. M.. Kirjalikus vastuses palus H. I. jätta hagi läbi vaatamata, kuna H. I. ́ul ei olnud Aktsiaseltsiga Kohtla
– Järve Soojus sõlmitud kirjalikku lepingut soojusenergia ostmiseks. Samas kirjalikus vastuses tunnistab H. I., et tal olid 1999.a. detsembris kohustused ainult elumaja haldaja ees, mitte aga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees.
Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P. P., palus kohtuistungil hagi rahuldada ja H. I. ́ult välja mõista 738.63 krooni soojusenergia võlga, kohtukulud palus panna H. I. ́u kanda. Hageja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et kuigi H. I. pani oma kohustuse tasuda 1999.a. detsembri kuu arve korteri ostjale, ei ole siiski selline H. I. ́u käitumine siduv Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus suhtes, sest nii varem kehtinud Tsiviilkoodeksi §220 sätete kohaselt kui ka hilisema VÕS §175 sätete kohaselt võib soojavõla tasumise kohustus üle minna lepingu alusel teisele isikule ainult Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjalikul nõusolekul. Sellist nõusolekut H. I. kohtule esitanud ei ole. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P. P. asus kohtuistungil seisukohale, et nõue ei ole aegunud, kuna käesoleval juhul tuleb rakendada 10 – aastast hagi aegumise tähtaega. H. I. ́u lepinguline esindaja, J. I. ise võttis omaks, et poolte vahel puudus kirjalik leping soojusenergia ostmiseks, mille tõttu on Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus esitanud H. I. ́u kui korteriomaniku vastu seadusest tuleneva nõude. Samuti on H. I. jätnud tahtlikult 1999.a. detsembri soojaarve maksmata (arve esitati 2000.a. jaanuaris). Kostja, H. I. ́u, lepinguline esindaja, J. I., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. J. I. asus kohtuistungil seisukohale, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus nõue on aegunud, kuna VÕS sätete kohaselt on hagi aegumise tähtaeg 3 – aastat. Samuti läks korteri ostu – müügi lepingu p.5 alusel üle ostjale kohustus tasuda korteri kütmise eest Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus. H. I. ́u lepinguline esindaja, J. I., asus kohtuistungil seisukohale, et notariaalse ostu – müügi lepingu sõlmimise ajal, 17.detsembril 1999.a., korteril soojusenergia eest võlga ei olnud ning ei ole võimalik aru saada, kuidas tekkis 2000.a. jaanuaris H. I. ́ul maksmata soojusenergia võlg 1999.a. detsembri kuu eest.
Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Korteri ostu – müügi lepingu 17.detsembrist 1999.a. ärakirjaga (tl.6). Maksekorraldusega nr.30 (tl.2) riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud H. I. ́u võlaarvestusega (tl.7-8). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega (tl.3-4). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist Heljo Irik ́u andmetega (tl.5). Viru Maakohtu 20.märtsi 2007.a.
määrusega (tl.9). Heljo Irik ́u kirjaliku vastusega hagile (tl.13). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud hagiavalduse täpsustusega (tl.16). Kohtla – Järve Elektrijaama ja Aktsiaseltsi Elamu vahel sõlmitud leping nr.1429 01.oktoobrist 1995.a. „Soojusenergia kasutamises kaugkütte veega“ (tl.17-21). Heljo Irik ́u poolt kohtule saadetud täiendav vastus hagiavaldusele (tl.24). 02.veebruaril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ §6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest ning ES §37 lg.3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu
olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Vastavalt TsÜS §151 on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata TsÜS §151 lg.1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda tuleb täies ulatuses jätta kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud H. I. ́u vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude, mis tuleneb sellest, et H. I. müüs 17.detsembril 1999.a. ära oma korteri asukohaga: xxx linnas, jättes tasumata 2000.a. jaanuaris esitatud küttearve 1999.a. detsembri eest summas 738.63 krooni, rikastudes sellisel viisil alusetult Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt summas 738.63 krooni. Pooled võtsid kohtistungil õigeks et lepingut nende vahel soojusenergia ostmiseks ei olnud. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus väidab, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mis on iseenesest õige. Kohus luges tõendatuks, et TsÜS §151 kehtestab eriregulatsiooni seadusest tulenevate nõuete suhtes kehtestades alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele aegumistähtaja kolm aastat. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus sai H. I.. ́u poolt alusetust rikastumisest teada 2000.a. veebruarist, kui H. I. jättis tasumata 2000.a. jaanuari arve. Kohtu poole pöördus Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus aga alles 16.märtsil 2007.a. so seitsme aasta pärast, milliseks ajaks oli juba möödunud kolme aastane aegumistähtaeg. H. I. ́u lepinguline esindaja, J. I.
taotles kohtuistungil hagi aegumise tähtaja rakendamist ja kohus rahuldas taotluse. Tõendeid hagi aegumise tähtaja katkemise või peatumise kohta ei ole Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus kohtule esitanud.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.