Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Mihkra kartis, et kui ta kassatšekki ei anna, siis võib kostja väita, et E. Mihkra teda laimab ja andiski kostjale ostu tõendamiseks kassatšeki. Kostja võttis tšeki ja istus autosse. Samas olid ka Kalev Zirk ja Aulis Kaeramaa, kes samal ajal tankisid tanklas oma autosid. E. Mihkra kinnitas kohtule, et ta andis kostjale kassatšeki pärast seda, kui kostja oli keeldunud maksmast. KOSTJA SEISUKOHT (tl 26-27) Kostja hagi ei tunnista. Kostja võtab omaks, et ta tankis hagiavalduses märgitud ajal ja kohas bensiini maksumusega 639.60 krooni, mille eest tasus peale tankimist hagejale sularahas. Selle vastu sai kostja hagejalt sularaha kassatšeki nr 90361-K1, mille on kinnitanud hageja seaduslik esindaja oma allkirjaga. Tankimise ajal ei viibinud poolte juures mitte ühtegi teist klienti. Hageja ei ole oma nõuet põhjendanud. Hageja poolt nõutud summas ei ole pooled viivise kokkulepet sõlminud. Kostja palub panna menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt menetluskuluna õigusabi kulud 2500 krooni kostja kasuks. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja müüs kostjale 10. mail 2008. a kütust hinnaga 639.60 krooni ja hageja seaduslik esindaja on väljastanud kostjale sularaha kassatšeki, mille kohaselt on kostja tasunud kütuse eest 639.60 krooni. Pooled vaidlevad selles, kas kostja ka tegelikult kütuse eest tasus. VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku kviitungi (täitmise kviitung). Käesolevas asjas on kostja esitanud täitmise kviitungina sularaha kassatšeki hagetavale summale, mistõttu tuleb eeldada, et kostja on omapoolse kohustuse hageja ees täitnud ja tõendamiskoormus nii täitmise mittetoimumise kui ka täitmise mittekohasuse üle läheb võlausaldajale. Kohus leiab, et hageja ei ole asjas selliseid tõsikindlaid tõendeid esitanud, mis kummutaksid täitmise eelduse. Kohtule on esitatud nelja tunnistaja seletuskirjad politseile (lk 11-14). Tunnistajad Kalev Zirk ja Aulis Kaeramaa olid seletuskirjade kohaselt Rõngu tanklas sel ajal, kui üks klient keeldus kütuse eest maksmast ja oli vaidlus. K. Zirk ei tea, milles täpselt vaidlus oli. A.Kaeramaa väidab, et klient nõudis kaardiga maksmisel soodushinda. Tunnistaja Valjo Masso tankis Rõngu tanklas mitte 10. mail vaid 29. mail 2008. a ja nägi tanklasse tormavat meeskodanikku, kes loopis letilt maha seal olevaid pabereid. Neljas tunnistaja Aldo Mihkra on hageja juhatuse liikme E. Mihkra poeg, kes samuti ei viibinud 10. mail 2008. a tanklas, kuid suhtles hiljem kostjaga, üritades asjaosalisi lepitada. Tunnistajate ütlustest nähtub, et mitte ükski neist ei viibinud kostjale täitmise kviitungi väljastamise juures ja seega ei saa teada täitmise kviitungi väljastamisega seotud asjaolusid. Ka kostja väidab, et tunnistajaid tema ja E. Mihkra vestluse ja tšeki väljastamise juures ei viibinud. Seega ei tõenda tunnistajate ütlused selgelt kostja poolse kohustuse mittetäitmist. Kohus arvestab asjas ka hageja seadusliku esindaja E. Mihkra seletusega, mis ei ole kooskõlas hagis avaldatud asjaoludega. Hagiavalduses on väidetud, et E. Mihkra väljastas kostjale tšeki enne kui kostja keeldus maksmast. Kostjal oli välja kujunenud tava, et kostja nõudis enne pangakaardiga arve tasumist kassatšekki ja alles seejärel tasus kütuse eest. Ka seekord sai kostja kõigepealt tšeki, kuhu oli tehtud märge- tasutud sularahas ja siis soovis kostja tasuda pangakaardiga ja kasutada ka soodushinda. Samas ärakuulamisel seletas E. Mihkra, et ta andis kostjale välja kasstšeki pärast seda, kui kostja oli keeldunud maksmast. Hageja väidete vastuolulisust täitmise kviitungi väljastamisel hindab kohus hageja kahjuks. Asja juurde võetud Lõuna Politseiprefektuuri väärteomenetluse materjalidest nähtub, et seoses nimetatud juhtumiga on politsei poole pöördunud mõlemad pooled. Kostja poolset telefonikõnet tõendab vanemkonstaabel A.Toode ettekanne 8. juulist 2008.a. Seega on poolte enda seletustega ja tunnistajate seletuskirjadega politseile leidnud küll tõendamist, et poolte vahel oli seoses

kütuse ostmisega 10. mail 2008. a konflikt, millest pooled pidasid vajalikuks teavitada ka politseid, kuid hageja nõue on tõendamata. Hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja ja taotluse õigusabi kulude väljamõistmiseks 2500 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb lugeda kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1250 krooni, mis tuleb välja mõista hagejalt. Ülejäänud osas tuleb kostja õigusabi kulud jätta kostja enda kanda. Kohus võtab siin arvesse seda, et asja asjaolud on selged ja vaidluse lahendamine ei eeldanud keerulise õigusliku probleemi lahendamist ja täiendavate tõendite kogumist. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.